1-13-4521/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4521 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ignar Puusild (isikukood 38809206038), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
5. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Ignar Puusild on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
7. mai 2013 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja loeti mõistetud karistus 2 aastat vangistust kaetuks Tartu Maakohtu
8. augusti 2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9, 10, § 121 ja § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9, § 203 lg 1 ja § 257 järgi mõistetud liitkaristusega 3 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
9. veebruar
10. Tartu Maakohtu
11. juuli 2013 määrusega muudeti süüdimõistetu karistuse alguskuupäeva lugedes karistusaja hulka Saksamaa Liitvabariigis väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg. Karistuse algust arvestatakse alates
12. veebruarist 2013, s.o I. Puusilla Saksamaa Liitvabariigis kinnipidamisest. I. Puusilla karistusaeg lõpeb
13. oktoobril
15. Kohus, arvestades kogumis KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi, leidis, et I. Puusild tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Positiivse asjaoluna märkis kohus, et I. Puusild on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja jätkanud õpinguid ning tal on vangistusest vabanedes elu- ja töökoht. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et I. Puusillale on vangistuse kandmise ajal määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi (4 kehtivat distsiplinaarkaristust) ning tema suhtes on tulnud rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis näitab, et kinnipeetav ei soovi käituda õiguskuulekalt ning tema suhtumine õiguskorda ja vanglas kehtivatesse reeglitesse on ükskõikne ja üleolev. Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et I. Puusild ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. I. Puusild on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas suure hulga distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab I. Puusilla riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et I. Puusillal puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Puusilla suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. MÄÄRUSKAEBUS
16. Maakohtu lahendi vaidlustas I . Puusild, kes taotleb tühistada määruse täies ulatuses ning teha uus määrus, millega vabastada ta karistusest tingimisi enne tähtaega. Katseajal panna I. Puusillale kohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 7 järgi. 3.1 Vangla on küll viidanud kõrgele riskitasemele, ent jätnud märkimata, et see on läinud madalamaks. Kõik ITK-s märgitud programmid on täidetud – I. Puusild on läbinud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 8 klassi väga heade õpitulemustega ning pooleli on põhikooli lõpuklass. Kooli on võimalik lõpetada ka vabaduses. Vangla iseloomustuses on ka palju positiivset, mis nii suure riski ja ohtlikkuse näitaja juures on hea. Peaaegu pooltes valdkondades risk ja ohtlikkus puuduvad. 3.2 Kriminaalhooldajaga vesteldes selgus, et viimane ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks I. Puusilda vabastama. Ka tema arvamus on igati positiivne. 3.3 Ka prokuröri koostatud iseloomustusest nähtub, et I. Puusild on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Õige ei ole aga prokuröri seisukoht, et I. Puusillal on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, tegelikult on neid
17. Viimane neist leidis aset
18. a augustis. 3.4 Kohus on küll arvestanud osade positiivsete asjaoludega, ent on arvestamata jätnud kriminaalhooldaja arvamuses ja iseloomustuses märgitud ülejäänud positiivse info. Näiteks selle, et I. Puusillal on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning palju lähedasi, kes on nõus teda toetama. Seega on tal olemas kõik, mida vaja, et elada täisväärtuslikku elu ning kuritegudest hoiduda. 3.5 Vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogrammid on olnud vajalikud ning muutnud nii I. Puusilla mõtlemist kui käitumist. Viimasega on I. Puusild teinud tööd ka iseseisvalt, kuna leiab end olevad impulsiivse. Probleemiga soovib ta vabaduses jätkata. Peale esmaste ITK-s määratud sotsiaalprogrammide läbimise soovis I. Puusild lisasotsiaalprogramme (sh alkoholi- ja narkootikumidega seotud programmid), millest vangla aga keeldus, kuna leidus, et I. Puusillal puuduvad sotsiaalsed probleemid. Programmi Õige Hetk suurimaks kasuteguriks loeb I. Puusild suitsetamisest loobumist. Ta on omandanud väga hea sotsiaalse võimekuse. 3.6 Distsiplinaarrikkumisi I. Puusild ei õigusta ja neid oleks saanud vältida. See on siiski tagantjärele tarkus, millest I. Puusild on õppinud. Peamine on õppetund, et vabadus on hindamatu ning väga tähtsaks tuleb pidada ka haridust, mille omandamisel on I. Puusild näidanud häid hindelisi tulemusi. Vabanedes haridustee ei katkeks, vaid jätkuks Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. 3.7 Vangistuse jooksul on I. Puusild katkestanud igasugused suhted kuriteokaaslastega. Tehtud tegusid peab ta mõtlematuteks ja ühiskonnavaenulikeks. Vabaduses ei pane ta toime uusi kuritegusid 2 ning palub arvestada, et varem toime pandud kuriteod olid toime pandud noorena ja mõtlematusest. Siiralt kahetseb I. Puusild grupis toime pandud kuritegusid, ent on kõigest omad järeldused teinud. 3.8 Elama soovib I. Puusild asuda Pärnusse, kus on mittekriminaalne suhtlusringkond. Pärnus elab toetav ja hooliv tutvusringkond, mh õde, kes on kogu kriminaalmenetluse ja vangistuse jooksul I. Puusilda toetanud. Pärnus oleks I. Puusillal võimalik asuda elama eramaja II korrusele, kus on head tingimused. Ka sealne perekond on I. Puusillale olnud suureks abiks ja teda toetanud. Pärnus soovib I. Puusild elada rahulikku seaduskuulekat elu käies tööl ja koolis. 3.9 Vabanedes on I. Puusillal töökoht OÜ-s XXX, mille kohta on toimikus ka garantiikiri. Töö raietöölisena tagaks hea sissetuleku ja võimaldaks asuda nõudeid tasuma. Suure plussina nimetab I. Puusild ka vabanemisfondis olevat rahasummat 715,50 eurot, mis tagab toimetuleku esimese palgani. 3.10 Kokkuvõtlikult leiabki I. Puusild, et kohus ei arvestanud piisavalt positiivsete asjaoludega ja iseloomustustega. Samuti tuleks arvestada, et I. Puusild kannab esimest vangistust. Ka järelejäävat karistusaega arvestades oleks otstarbekas mõista käitumiskontroll, mis tagaks parema järelevalve I. Puusilla tegevuse ja käekäigu üle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud I. Puusilla määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
20. Ringkonnakohus selgitab, et vabastades kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt, peab kohtus KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudaks katseaja edukalt läbida, kui ka selles, et ei oleks ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. I. Puusilla puhul sellist veendumust maakohtul ei tekkinud. Seda ei tekkinud ka ringkonnakohtul. I. Puusilda iseloomustavad küll erinevad positiivsed asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, hariduse omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine ning valmisolek jätkata elu seaduskuulekalt), ent mööda ei saa vaadata faktist, et uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent on I. Puusilla puhul kõrge. Arvestades lisaks ka vangistuses toime pandud distsiplinaarrikkumisi ja varasemat kriminaalhoolduse luhtumist, seab see kahtluse alla nii I. Puusilla seaduskuuleka käitumise tulevikus, kui ka kriminaalhoolduse õnnestumise. Arvestades, et I. Puusillal olid ka kuritegude toimepanemise ajal toetavad lähedased ning töökoht, siis ei saa nendel asjaoludel olla määravat kaalu isiku vabastamise küsimuse otsustamisel.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 3