← Eesti

3-13-1392/53

Obsah (4)§ 212§ 215§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-13-1392

  1. TS omandas 12.05.1994 sõlmitud kinkelepingu alusel Rapla maakonnas Märjamaa vallas Sulu külas ühekorruselise puidust elamu, mis oli lepingu kohaselt lagunenud ja elamiskõlbmatu, ning sinna juurde kuuluva aida, mis paiknevad 1500 m2 suurusel maatükil. 02.01.1997 esitas TS maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles soovis erastada maad ligikaudu 32,6 ha ja sõlmida lihtkirjaliku ostu-müügilepingu.
  2. Märjamaa Vallavalitsuse 03.04.2000 korraldusega nr 32 anti nõusolek TS-le Märjamaa vallas Jõeääre külas paikneva Tiitsu katastriüksuse (50403:002:0290; pindala 49,08 ha) ostueesõigusega erastamiseks.
  3. Märjamaa Vallavalitsuse 21.05.2013 korraldusega nr 524 tühistati Märjamaa Vallavalitsuse 03.04.2000 korraldus nr 32, määrati varisemisohtliku aida korrastamiseks tähtaeg ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 2,0 ha. Korralduse kohaselt on elamust alles mõned palgid hunnikus ja aida keskmine osa on hävinenud (katus ja seinad on kokku vajunud). 03.05.2013 toimus ehitise ülevaatus. Tuvastati, et abihoone on kasutuskõlbmatu. Seda on võimalik rekonstrueerida. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 31 ei võimalda abihoonet käsitada ehitisena. Märjamaa Vallavalitsus tegi 17.05.2013 TS-le ettekirjutuse viia ait vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele hiljemalt 31.05.
  4. Seetõttu tuleb määrata ehitise korrastamisel ostueesõigusega erastamisele kuuluv maa. MaaRS § 221 lg 2 võimaldab elamu (MaaRS § 6 lg 32) juurde ostueesõigusega erastada maad kuni 50 ha.
  5. TS esitas 27.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Märjamaa Vallavalitsuse 21.05.2013 korralduse nr 524 tühistamise ja maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamiseks kohustamise nõudes. 1) Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigust erastada ostueesõigusega maad
  6. aastal sätestatud korras ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Vastustaja tegevus ei ole kooskõlas maareformi seaduses toodud erastamise põhimõtetega, pannes kaebaja pikaks ajaks (13 aastat) teadmatusse maareformi seaduses sätestatud õiguste realiseerimise osas. 2)
  7. aastal oli maatükil olemas elamu-ait, mis vastas
  8. aastal planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg-s 2 sätestatud hoone mõistele (oli kõlblik elamiseks) ning seda kasutati elamiseks.
  9. aastal olid täidetud kõik tingimused erastamise lõpuleviimiseks ning korraldus nr 32 oli selle andmise hetkel õiguspärane. Erastamismenetlus tuleb lõpule viia tingimustel, mis eksisteerisid
  10. aastal. Kaebajal tekkis korraldusest nr 32 õiguskindlus ja õiguspärane ootus kiirele erastamisele, mis andnuks talle võimaluse majandada erastamise käigus saadavas metsas ning korrastada ait-elamu. 3) Maatükil paiknevate hoonete seisundit ei saa hinnata
  11. a tehtud fotode põhjal. Selliste fotode esitamine on lubamatu. 4) Korralduse nr 32 tühistamine on ennatlik, sest vaidlustatud korraldusega on antud kaebajale tähtaeg ait-elamu korrastamiseks kuni 31.05.
  12. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vald on õigustatud 13 a hiljem erastamiskorraldust tühistama, ei saaks ta seda õiguslikult hinnata enne 31.05.
  13. 5) Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et kaebaja tegevus on takistanud erastamise lõpuleviimist. Asjaolu, et erastamiskulu tuleb tasuda enne müügilepingu sõlmimist, ei ole piisav. Kaebaja oleks selle tasunud, kui müügilepingu sõlmimiseks oleks teatatud notari aeg. 2

(6)3-13-1392 Seda pole siiani tehtud. Isik, kes igapäevaselt ei tegele maa ostueesõigusega erastamisega, ei pea täpselt teadma asjaajamise korda, saamata selleks vastavaid korraldusi. 27.03.2003 ja 21.02.2006 kirju kaebaja ei ole enne kohtumenetlust saanud. Seda, et kaebaja oli ostueesõigusega maa erastamisest huvitatud, kinnitab asjaolu, et kaebaja pöördus ise 10.04.2013 Rapla Maavalitsuse poole. 27.03.2003 kirjale allakirjutanu TL ei olnud allkirjastamise ajal maavanem.
  1. Märjamaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kuni
  2. aastani sõlmis maa ostueesõigusega erastamise lepinguid vastustaja, kuid siis läks lepingute sõlmimine üle Rapla maavanemale kui erastamise korraldajale. 18.04.2013 saatis Rapla Maavalitsus vastustajale kirja, milles teatas, et teostab 03.04.2000 korralduse nr 32 üle järelevalvet. Ehitise ülevaatuse käigus selgus, et vallavalitsuse 03.04.2000 korraldus nr 32 oli õigusvastane. Märjamaa Vallavalitsuse 03.04.2000 korralduses nr 32 on märgitud kaebaja ütluste alusel elamu-ait, sest tema väite kohaselt seal elati, kuid 03.05.2013 teostatud ehitise ülevaatusel tuvastati, et katastriüksusel asub abihoone (arvatavalt endine ait), mis ei ole ehitatud alaliseks elamiseks, ega vastanud ka
  3. aastal elamule esitatavatele nõuetele. Ehitises puuduvad alaliseks elamiseks vajalikud ümberehitused, sh küttekolded, korstnad, aknaavad (aknad) jms. Hoonega tutvumisel ei leitud ühtegi märki, et seda hoonet oleks kasutatud alaliseks elamiseks. 2) Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, sest ta on esitanud vastustajale valeandmeid elamu olemasolu kohta. 3) Kaebaja ei ole täitnud korraldusega nr 32 talle pandud kohustusi: tasunud maa eest või taotlenud müügihinna tasumisel järelmaksu kasutamist ega tasunud vastustajale maa ostueesõigusega erastamise kulu. Seega oli erastamise lõpuleviimisel takistuseks kaebaja enda tegevusetus.
  4. Rapla maavanem palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Maareformi seaduse muutmise seaduse (jõust. 27.11.2005) § 22 järgi oli alates 27.06.2006 olemas õiguslik alus ostueesõigusega erastamine lõpetada. 2) Olukorras, kus kaebaja ei ole hooneid ehitisregistrisse kandnud, tekitab see paratamatult kahtluse, kas hoone on üldse eksisteerinud. Ait ei ole elamu. Puuduvad viited, et aastal 2000 võis olla aidas küttekolle, kuna puudub korstna koht, samuti puuduvad aknaavad. Juhul, kui aidas elati, oleks tulnud see vastavalt MaaRS § 6 lg 32 nõutud tingimustele elamu definitsiooniga vastavusse viia. Aida muutmisel elamuks oleks pidanud antud hoone inventariseerima ja kandma ehitisregistrisse, näidates ära eluruumide osa. Initsiatiivi vastavate toimingute tegemiseks pidi üles näitama kaebaja. 3) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punktist 3 ning punkti 4 alapunktist 2 lõpeb õigus suurema maatüki erastamisele, kui selleks on ehitise teenindamiseks vajalik vähim tarvilik maa, mida ehitise omanikul on õigus pärast ehitise korrastamist erastada. 4) Väide, et kaebajat ei ole keegi pika perioodi jooksul toimuvast informeerinud, on väär. TSle on saadetud kaks kirja (27.03.2003 ja 21.02.2006). Kuigi Rapla Maavalitsuses ei ole fikseeritud aega, millal TS avaldas soovi kasutada ostueesõigusega erastamisel järelmaksu, viitab kirjade kättesaamisele asjaolu, et kaebaja oli teadlik, millisel juhul tuleb leping sõlmida 3
(6)3-13-1392 notariaalselt. Avalduses esitas kaebaja soovi tasuda ostu eest ühes osas ja sõlmida lihtkirjalik leping. Lihtkirjaliku lepingu sõlmimise võimalus oli TS-l juba aastal
  1. Notariaalse tehingu korral oli oluline, et hooned oleksid kantud registrisse. Enne tehingu aja määramist tulnuks olenevalt ettemaksu summast koostada maksegraafik, mis mõjutanuks kõiki ülejäänud tehingut puudutavaid makseid. Kaebaja poolt jäid tegemata kõik tehingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid. Korralduses nr 32 on selgelt kirjas maa müügihind ja erastamise kulud ning samuti pangaandmed, kuhu vastavad maksmisele kuuluvad summad kanda. Lihtkirjaliku lepingu sõlmimiseks olid tehtud kõik ametnike poolt vajalikud toimingud. Tehingu lõpuleviimise soovi korral oleks tulnud esitada veel vaid maksekorraldused ning leppida kokku aeg, millal soovitakse lepingut allkirjastada. 5) Rapla Maavalitsuse poolt 22.11.2013 esitatud vastusele on lisatud inimliku eksitusena vale sisuga kiri. Kuid samas sisaldab õige sisuga kiri muuhulgas infot, et lepingu sõlmimiseks tuleks aeg kokku leppida Rapla Maavalitsuses ja soovi korral saab ostueesõigusega erastada ka järelmaksuga, kuid sellisel juhul on tehing notariaalne.
  2. Tallinna Halduskohtu 27.11.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) MaaRS § 6 lg 31 kehtis juba korralduse nr 32 andmise ajal. Kohtule esitatud fotod kinnitavad, et olemasolev ehitis ei vasta tingimustele, mis võimaldaks selle juurde maad ostueesõigusega erastada enne ehitise korrastamist. Elamu oli lagunenud ja kasutuskõlbmatu kinkelepingu kohaselt juba selle omandamise ajal. Korraldus nr 32 oli seega andmise ajal õigusvastane. Olenemata haldusakti õigusvastasusest on vaja arvestada siiski ka isiku usaldust, et haldusakt jääks kehtima (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67). 2) Kaebaja ei ole tõendanud, et
  3. aastal oli ehitise juurde võimalik maad kuni 50 ha erastada, kuid pole andmeid, et kaebaja oli erastamisõiguse puudumisest ja valeandmete esitamisest teadlik ning usalduse kaitse tuleks välistada. 3) HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole
  4. aastal ekslikult välja antud haldusakti alusel maad erastanud ning seega taolisi haldusakti kehtetuks tunnistamist välistavaid tingimusi ei esine. 4) Tähtsust ei oma, miks jäi erastamine lõpule viimata ja kas kaebajale anti erastamismenetluses vajalike toimingute kohta piisavalt teavet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  5. TS apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 27.11.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohus on
  6. a tehtud fotodele tuginedes eeldanud, et
  7. aastal oli olukord samasugune. Kohus ei saa tugineda otsuse tegemisel oletustele. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Apellandile ei saa panna negatiivset tõendamiskoormust. Esmalt tuleb tõendada, et
  8. a hoone maatükil puudus. Kui halduskohus leidis, et kaebajal tuleb esitada täiendavaid tõendeid, oleks kohus pidanud seda kaebajale selgitama. 4
(6)3-13-1392 2) Maa ostueesõigusega erastamise korra p 23 kohaselt oli vallavalitsusel kohustus kontrollida ehitise olemasolu. Tuleb eeldada, et seda tehti. Kaebaja võis eeldada, et menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, ehitise olemasolu kontrollitud ning mõjuva põhjuseta neid asjaolusid uuesti ei kontrollita. 3) Erastamine tuleb lõpule viia, lähtudes
  1. a eksisteerinud olukorrast. Erastamise lõpuleviimine võimaldanuks kaebajal majandada maatükil paiknevas metsas ja saadud tulu eest ait-elamu korrastada ja vanavanemate pärand säilitada. 4) Andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisel peab arvestama isiku usaldusega, tulenevalt põhiseadusest. Õiguspärase ootuse hindamisel ei saa kohus piirduda vaid õigusliku analüüsiga, vaid välja oleks tulnud selgitada, millised on haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärjed. 5) Korralduse nr 32 alusel koostati katastriüksuse plaan, millel on näha ehitis. Ka
  2. a ortofoto kinnitab maatükis hoone olemasolu. Kinkelepingus märgiti hoone olukord tegelikkusest halvemaks, et vähendada tehinguväärtust ja -kulusid. Elamiskõlbmatu tähendab teinekord ka lihtsalt suurema remondi vajadust. Apellant ei omanud
  3. a fotoaparaati ja ei osanud ette näha hoonetest fotode tegemise vajadust.
  4. Märjamaa vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lagunenud aita ei ole kunagi elamiseks ümber ehitatud ning see ei ole kunagi olnud elamu. Korraldus nr 32 oli seetõttu õigusvastane ja kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele. Korralduse nr 32 andmisel ei kontrollitud, kas elamu on taastatud.
  5. Rapla maavanem palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. 1) Apellant ei ole näidanud huvi, et hoone säilimist tagada ja erastamismenetlus lõpule viia. Puuduvad viited, et aidas oleks kunagi olnud võimalik elada. 2) Arvestades ostueesõigusega erastamise õiguse lõppemist
  6. a ja seda, et maatükil puudub elamu, mis vastaks MaaRS § 6 lg 32 nõuetele, on MaaRS § 221 lg 2 alusel maa ostueesõigusega erastamise lõpetamine põhjendatud. 3) Ainus tõend, mis on erastamistoimikus ja kinnitab maatükil elamu olemasolu, on kinkeleping, mille kohaselt oli elamu
  7. a lagunenud ja kasutuskõlbmatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan lisaks ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et 5
(6)3-13-1392 haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 kohaselt kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib. HMS § 67 lg 4 pde 5 ja 6 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik või haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel.
  1. Enne korralduse nr 32 andmist ei kontrollinud Märjamaa vald kasutuskõlbuliku elamu olemasolu Tiitsu maaüksusel.
  2. a tehtud fotod ei võimalda pidada elamuks maatükil paiknevat lagunenud hoonet. Üksnes aidauste olemasolu ja akende puudumine võimaldavad järeldada, et hoonet ei ole kunagi elamiseks kasutatud. Ehitise seisund ei võimalda arvata, et 13 aastat enne fotode tegemist oli ehitist võimalik üldse kasutada, ent isegi kui see nii oleks, ei ole vähemalt 20% hoone üldpinnast olnud võimalik kasutada alaliseks elamiseks. Tegemist ei olnud MaaRS § 6 lg 32 mõistes elamuga.
  3. a ortofoto ja
  4. a katastriüksuse plaan kinnitavad aida olemasolu sel ajal – aida ehituslikust seisundist saab järeldada, et see on olnud seal juba palju varem –, ent mitte alaliseks elamiseks kasutatavust, seda isegi enne lagunemist ja kasutusest väljalangemist.
  5. Ortofotolt ja katastriüksuse plaanilt ei nähtu muude hoonete olemasolu peale aida. Kaebaja seda ka ei väida. Seetõttu ei ole maatükil kinkelepingus nimetatud kasutuskõlbmatut elamut.
  6. Kaebaja pidi seetõttu olema korralduse nr 32 õigusvastasusest teadlik, sest korralduses nimetatud elamut maaüksusel ei paiknenud. Tähtsust ei oma, kas vastustaja rikkus korralduse andmisel maa ostueesõigusega erastamise korra punkti
  8. Õige on aga ka halduskohtu seisukoht, et kaebajal pole kaitstavat usaldust. Kaebaja ei ole väitnud, et on korralduse nr 32 kehtima jäämist usaldades kasutanud ära selle alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust. Seetõttu ei ole ka võimalik kaaluda kaebaja huvi haldusakti kehtima jäämiseks ja avalikku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Soov tulevikus saada tulu ja hoida alles vanavanemate pärandit ei ole käsitatav elukorralduse muutmisena.
  9. Vaidlustatud haldusakti andmist õigustas avalik huvi tagada maareformi seaduslikkus ja mitte erastada ostueesõigusega maad hoone juurde rohkem, kui selle teenindamiseks on vajalik. MaaRS § 221 lg 2 ei ole kohaldatav ning kuni 50 ha maa erastamiseks puudub kaebajal õigus.
  10. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 108lg 1 kohaselt jääb kaebaja menetluskulu (riigilõiv summas 15 €) tema enda kanda.

Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.