Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 199§ 202§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6730 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Krist

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.03.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuu 26 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 05.03.

1. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 05.02.
2. a määrusega. Harju Maakohtu 26.03.
3. a otsusega tunnistati Aleksander Pantelejev süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 256 eurot;

§ 202

lg 2 p 1, 3; § 424 ja 329 järgi liitkaristusega 1 aasta 4 kuud vangistusega tingimisi

§ 74alusel 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga.

Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.

1. a ja lõppeb 01.07.
2. a. Aleksandr Pantelejevi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 23.01.
3. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab Aleksandr Pantelejevi tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on Aleksandr Pantelejevil võimalus asuda elama oma elukaaslase vanemate korteris. Elukaaslase T.A. vanemad andsid loa elektroonilise valve kohaldamiseks. Aleksandr Pantelejevil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, kuid teda on nõus toetama elukaaslase vanemad J ja A.A. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Aleksandr Pantelejevit ei peaks vabastama. Teda on karistatud kaheteistkümnel korral, see on seitsmes reaalne vangistus. Isik ei ole varasema karistuse järel asunud paranemisteele ega tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, s.o ühiskonnaohtlikkumaks. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Süüdimõistetu Aleksandr Pantelejev selgitas, et ta nõustus elektroonilise järelevalvega, et oleks suurem soov end muuta. Ta on saanud vanglas metadooni ravi, 2 viimast aastat ei ole midagi tarvitanud ja tunneb end hästi. Kohtu seisukoht Aleksandr Pantelejev kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Aleksandr Pantelejev on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Pantelejevit on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral. Hetkel kannab ta kahe kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust suures koguses narkootilise aine fentanüüli korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupis T.A., lisaks sellele veel kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kahel korral kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest ja kuriteo tulemusena saadud vara (sõiduauto Lexus) hoidmise ja turustamise eest isikute grupis suures ulatuses. Vangistuses viibib ta alates 05.03.

1. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu 06.03.
2. a määrusega kohaldati tõkendit vahistamine. Aleksandr Pantelejev on nõus võtma endale lisakohustuse elektroonilise järelevalve kohaldamise näol. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht tema elukaaslase T.A. vanematele kuuluvas korteris. J. A ja A. A andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas on elektroonilise valve teostamine raskendatud põhjusel, et korteris puuduvad pesemisvõimalused ning pesemas käiakse mujal. Positiivne on asjaolu, et Aleksandr Pantelejev osales riigikeele õppes, omandades A1 taseme ning alates 12.09.
3. a õpib ta riigikeele A2 taseme kursusel. Ta on osalenud ajavahemikul 07.
4. – 31.08.
5. a majandusabitöölisena vangla tööhõives. Samuti on ta läbinud ajavahemikul 28.
6. – 30.04.
7. a sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja ajavahemikul 13.
8. – 17.06.
9. a „Eluviisi treening“. Aleksandr Pantelejevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Aleksandr Pantelejev on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, viimati Harju Maakohtu 26.03.
10. a otsuse alusel. Karistust lõpuni tal vabaduses kanda ei õnnestunud, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo – fentanüüli käitlemise. Aleksandr Pantelejev on korduvalt viibinud vangistuses valdavalt varavastaste kuritegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole mõjutanud teda kriminaalhooldusel viibimine. Tartu Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kõrgeks – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49%. Aleksandr Pantelejevil puudub vabanemisel kindel töökoht. Töökoha olemasolu vabanemisel on oluline, kuna Aleksandr Pantelejev kannab vangistust mh kuriteo eest, mis on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav elatus enne vangistust peamiselt kuritegelikul teel saadud sissetulekutest. Aleksandr Pantelejevi puhul on suureks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Vangla iseloomustuse andmetel tarvitas ta enne kinnipidamist narkootilisi aineid igapäevaselt. Ka viimane kuritegu, mille ta toime pani, oli suures koguses narkootilise aine käitlemine. Vabanemisel asuks ta elama oma elukaaslase T.A. vanemate korterisse, kus Aleksandr Pantelejev oma elukaaslasega fentanüüli käitlemise toime pani. Elukaaslane kannab käesoleval ajal vangistust. Seega on oht, et süüdimõistetu võib jätkata ka edaspidi sellist eluviisi. 3 Kohus on seisukohal, et Aleksandr Pantelejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on eeltoodud asjaoludel käesoleval ajal ennatlik. Aleksandr Pantelejevi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud tema tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, sh on kuriteod läinud raskemaks ning kohtul puudub veendumus, et tema suhtes oleks täidetud karistuse mõistmise eesmärgid. Kuigi Aleksandr Pantelejev on nõus võtma endale lisakohustusena elektroonilise järelevalve kohaldamise, ei ole kohtu hinnagul ka see meede piiasv, et välistada täielikult uute kuritegude toimepanemise oht. Samas leiab kohus, et kuna Aleksandr Pantelejevil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta osaleb aktiivselt erinevates kinnipeetavatele suunatud tegevustes, on põhjendatud määrata tema tingimisi enne tähtaega vabastamise uuesti arutamiseks lühem tähtaeg kui üks aasta, s.o 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4