) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ja tagastas tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebaja arvelduskontole (resolutsiooni p 2)
Määruse kohaselt ei esitanud kaebaja objektiivseid asjaolusid, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja väljatoodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena tähtaja möödalaskmisel. Kaebusest ja kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks ootamatult halvenenud või kaebaja oleks vajanud erakorralist meditsiinilist abi, mis oleks kaebajal takistanud kohtule kaebuse esitamist tähtaegselt. Kui kaebaja ei olnud kindel, millal saabub kohtule kaebuse esitamise tähtaeg, oleks tulnud tal see välja selgitada. PRIA 17.07.2015. a vaideotsuses nr 12-4/15/123-1 sisaldub korrektne vaidlustamisviide. Kaebaja selgitustest võib järeldada, et ta oli küll kaebetähtajast teadlik, kuid kaebuse tähtaegset esitamist takistas suvine puhkuste periood, mil kaebaja ei saanud asjatundlikku abi. Kaebaja viiteid suvisele puhkuste ajale kui kaebuse esitamist takistavale asjaolule ei saa kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel arvesse võtta, kuna tegemist ei ole objektiivse põhjusega. See asjaolu võis kaebuse esitamist raskendada, kuid ei muutnud selle esitamist võimatuks. Samuti rakendab halduskohus
lg-st 4 tulenevalt uurimispõhimõtet, selgitades vajadusel olulised asjaolud ise välja.
lg-st 5 ja 6 tulenevalt tagab halduskohus, et õigusliku kogenematuse tõttu ei jääks vajalik tõend või avaldus esitamata ning menetlusosaline saab esitada oma seisukohti ning vaielda teise menetlusosalise omadele vastu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 p-st 7 ja lg-st 3 küsima kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjuste kohta. M.S. põdes insulti ning tal on süvaveenide tromb, millega kaasneb liikumispuue. Nimetatud tõsiste haiguste tagajärjed mõjutavad kaebajat ka hilisemalt. Kaebaja ei kirjeldanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses oma vaevusi täpsemalt, ning kohus ei pidanud vajalikuks asjaolusid ka ise välja selgitada. M.S. täpsustab, et tal jäi kaebus õigeaegselt esitamata, kuna ta ei ole õigusteadmistega isik, mistõttu kavatses ta kaebuse esitamiseks kasutada õigusabi. Mitmele juristile helistamisel sai ta vastuse, et ollakse puhkusel. Augustikuu esimese nädala lõpus M.S. terviseprobleemid ägenesid. Ta tundis ennast halvasti ning esmaspäeval 10.08.2015 pöördus ta perearsti poole. 2 Kuna kaebaja avastas juulikuus oma kehal ka puugi, tehti vastavad uuringud ning määrati ravi. Arsti vastuvõtul käis kaebaja veel ka 14.08.2015, mil arst soovitas ravi jätkata ja olla säästval režiimil paar nädalat. Kuigi tervisega ei olnud kõik korras, püüdis M.S. järgnenud nädalal leida juristi, kuid ta ei saanud kelleltki nõusolekut teda aidata ning ta ei olnud ka ise võimeline asju vajalikul määral ajama. Samas ta lootis, et saab tervemaks, et vajadusel ise kaebus koostada. M.S. terviseprobleemid jätkusid, kuna jala süvaveenide tromb liikus kopsu ja tekitas eluohtliku seisundi. Tromboosioht ei ole möödunud ja see tekitab psühholoogilist pinget. Lisaks esinevad kaebajal ka astmanähud. Tromboosi ägenedes tekivad jalga valud, mistõttu ei saa ta kõndida. Tromboosi raviks võetav verevedeldaja tekitab ninaverejooksu, mis teeb enesetunde veelgi halvemaks. Pideva valu ja ärevuse tõttu lisandub tavaliselt peavalu. Haiguse ägenemine on tavapärane suvel soojade ilmadega või kevadel ja sügisel. 24.08.2015-26.08.2015 ägenes järjekordselt M.S. haigus. Jalad hakkasid valutama ja hingamine oli raskendatud. Enesetunne oli üleüldiselt halb. Esmane abinõu sellisel juhul on rahuolek ja lamamine jalad üles tõstetult. Hingamise kergendamiseks tuli võtta astmaravimeid. Tugeva jalavalu ja lisandunud peavalu tõttu ei olnud kaebaja võimeline kolme päeva kestel mingeid asju ajama. Perearsti soovituse kohaselt püüdis ta säilitada rahu ja võtta ette nähtud ravimeid. Kiirabi väljakutsumisest on kaebaja loobunud, sest ta teab, mida kroonilise haigena arstid soovitavad tal teha. Füüsilise valu ja psüühilise pingete tõttu ei teadvustanud kaebaja endale, milline on kaebuse esitamise viimane päev. Alles 27.08.2015 oli ta võimeline käsitsi kirjutama, kuid esmasest kaebusest on näha, et ta ei olnud suuteline enamat kirja panema. Kaebaja ei olnud suuteline valude tõttu orienteeruma internetis ega selle võimalustes kaebust esitada. Seda enam, et varem ei olnud ta dokumente kohtule interneti teel edastanud, vaid esitanud paberkandjal Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Halduskohus ei järginud uurimispõhimõtet, mistõttu on jäetud tähelepanuta, et M.S. l on rasked haigused, mis võivad väljenduda perioodiliselt tõsiste haigusnähtudena ja takistada tema igapäevast elu. M.S. haiguslik seisund ei võimaldanud tal kaebust koostada ega tähtaegselt esitada. 7. PRIA leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt andis halduskohus 16.09.2015. a määrusega kaebajale täiendava võimaluse ära näidata põhjused, mis olid takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks kohus pidanud veelkord andma kaebajale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks, väidete täiendamiseks või täiendavate tõendite esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjuste kohta. Kaebaja üksikasjalikust kirjeldusest oma haiguste kohta ning koos määruskaebusega esitatud dokumentidest ei nähtu ega tulene alust, mis võimaldaks lugeda kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjendatuks. Määruskaebuses toodud asjaolude näol ei ole tegemist ootamatu haigestumisega
Määruskaebuses toodu ei tõenda, et kaebaja tervislik seisund oleks järsult halvenenud kaebetähtaja kestel selliselt, et see oleks välistanud kaebuse tähtaegse esitamise. Kaebaja tervislik seisund puutub asjasse niivõrd, kuivõrd see raskendab asjaajamist, kuid tervislik seisund ei olnud määruskaebuses toodud asjaolude pinnalt faktoriks, miks kaebaja 30 päeva nõuet valesti arvutas või kaebuse tähtaegselt esitamata jättis. Kui kaebaja suutis esitada kaebuse kohtule üks päev pärast kaebetähtaega, siis kaebaja esitatud asjaoludest tulenevalt ei nähtu, et tal oli kaebuse esitamine varem objektiivselt võimatu. Esitatud dokumendid kaebaja haiguslugude kohta näitavad tema halvenenud tervislikku seisundit, kuid ei tõenda, et kaebajal oli tähtaegselt kaebust objektiivselt võimatu esitada. Kaebuse tähtaegne esitamine võis olla raskendatud või ebamugav, kuid kindlasti võimalik. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et M.S. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (
§-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt RKHKo 13.10.2009 nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHKm 16.01.2009 nr 3-3-1-75-08, p 16). Objektiivseks takistuseks võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus (vt ka
Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (vt RKHKm 01.01.2002 nr 3-3-1-57-02).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.