← Eesti

2-15-15581/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15581 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus isiku-

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus). Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara. Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik.

§-dest 134-136 tulenevalt rakendab kohus vajalikke abinõusid s.h. hooldusõiguse täielikku äravõtmist kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab lapse hooletusse jätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi. Üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust. Avaldusega on kinnitamist leidnud, et XXXja XXX on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lähtudes alaealise huvidest ja heaolust ning faktilisest olukorrast on kohtu veendumusel 2 käesoleval juhul põhjendatud XXX ja XXXhooldusõiguse täielikult äravõtmine laste Olga ja XXX suhtes. Vanema suutmatus täita oma kohustusi ohustab lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. Vanemad ei ole täitnud laste suhtes oma vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel ning ülalpidamisel. Eeltoodud asjaolud on tõendatud ka vanemad ise 17.12.2015 toimunud kohtuistungil ning kinnitanud, et nad on esitatud avaldusega nõus. Alaealiste vanemate vanemlik ressurss laste igapäevase hooldamise ja kasvatamisega toimetulekuks on peaaegu olematu ning nemad on nõustunud avaldaja seisukohtadega ning kinnitanud oma toimetulematust laste kasvatamisel. Vanemate suhtumine ja hoiakud oma laste suhtes on seadnud suure küsitavuse alla ka vanemate võime teostada oma lapse varahooldusõigust. Kohtu hinnangul vanemad ei ole võimelised täitma vanema kohustusi ega tagama lastele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda ning elatusvahendeid. Irina ja XXXhooldusõiguse täielik äravõtmine laste suhtes on põhjendatud ning avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 171 lg 1 sätestab, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. § 173 lg 1 sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. § 176 lg 2 sätestab, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tallinna linnal Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu sotsiaalhoolekande osakonnal puuduvad andmed Olga ja XXX eestkostjaks sobivate füüsiliste isikute kohta, mistõttu on avaldaja seisukohal, et Olga ja XXX eestkostjaks tuleb kuni eestkostjaks sobiva füüsilise isiku leidmiseni määrata Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt näeb Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu sotsiaalhoolekande osakond perspektiivselt, et lastele leitakse esimesel võimalusel lapsendaja või hoolduspere, või suunatakse ta asenduskoduteenusele Tallinna Lastekodu pere-tüüpi keskusesse. Perekonnaseadusest tulenevalt jääb vanemale suhtlusõigus oma lapsega, mida soodustatakse pidades silmas eeskätt lapse õigusi ja huve.

§ 171

kohaselt määratakse lapsele eestkostja juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal. § 174 sätestab, et eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik, keda valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kuna käesoleva kohtumäärusega võetakse Irina ja XXXso laste vanematelt täielikult ära hooldusõigus laste suhtes, siis seega ei ole lastel esindusõigusega vanemat ja neile tuleb määrata eestkostja. Arvestades käesolevas asjas kogutud materjale, leiab kohus, et Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu on sobiv isik eestkostjaks, on võimeline hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest, teostama hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust. 3 Tulenevalt

§-st 184 tuleb eestkostjal kohtule esitada lapse vara kohta kirjalik nimekiri. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 sätestatust, tuleb menetluskulud käesolevas asja jätta täielikult riigi kanda. TsMS § 5631 kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.