3-16-328/7

3-16-328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-328 Haldusasi G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon

1. Jätta G.B.e esialgse õiguskaitse menetlusabi taotlus läbi vaatamata. taotlus ja
2. Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
3. 11.02.2016 saabus Tallinna Halduskohtule G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõuab Tallinna Vangla 10.02.2016 käskkirja nr 5-1/283 kehtivuse peatamist. G.B.e väitel on ta Tallinna Vanglale esitanud ka vaide eelnimetatud käskkirja tühistamiseks.
4. 15.02.2016 küsis kohus Tallinna Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla vastas 18.02.2016 ning selgitas, et 15.02.2016 paigutati G.B. Tartu Vanglasse. Sellest tulenevalt ei kohaldata G.B.e suhtes enam täiendavaid julgeolekuabinõusid Tallinna Vangla 10.02.2016 käskkirja nr 5-1/283 alusel. Kuivõrd G.B. ei viibi enam Tallinna Vanglas ei saa vaidlusalune käskkiri enam tema suhtes mõju avaldada.
5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 1 3-16-328 Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
6. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
7. Esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse. Käesoleval juhul on ilmselge, et käskkiri, mille peatamist G.B. esialgse õiguskaitse korras nõudis, ei saa talle enam mõju avaldada. Kuivõrd isik asub Tartu Vanglas, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivus lõppenud. Seega ei ole kahtlust, et esialgse õiguskaitse taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seega jätab kohus G.B.e esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbi vaatamata ka kohtule esitatud menetlusabi taotluse. Karin Kalmiste kohtunik 2