← Eesti

3-14-52582/19

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-525

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-14-52582 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Car

Capital OÜ (kuni 15.11.2013 ärinimega Sõbra Auto OÜ) esitas 25.07.2013 juuni 2013 käibedeklaratsioonis 5797,56 euro suuruse tagastusnõude, millest tulenevalt algatas Maksu- ja Tolliamet (MTA) tema suhtes üksikjuhtumi kontrolli selle tagastusnõude ning käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kohta. Kontrolli tulemusel koostas MTA 07.03.2014 kontrollakti nr 12.2-3/17110-14 ning 07.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/17110-15, millega kohustati CarCapital OÜ-d tasuma käibemaksu 5157,82 eurot, tulumaksu 8,77 eurot ja sotsiaalmaksu 13,78 eurot.

  1. 04.07.2014 otsusega nr 12.2-3/17110-15-1 tühistas maksuhaldur maksuotsuse osas, millega vähendati CarCapital OÜ sisendkäibemaksu 5110 euro ulatuses. Maksuhaldur leidis, et maksuotsus oli SDX Trade Eesti OÜ-ga tehtud tehingut puudutavas osas motiveerimispuudustega. Maksuhaldur teavitas CarCapital OÜ-d kontrollimenetluse jätkamisest, et anda vajadusel CarCapital OÜ ja SDX Trade Eesti OÜ vahel toimunud tehingu maksustamisele uus hinnang. 02.09.2014 koostas maksuhaldur uue kontrollakti nr 12.2-3/17110-16, millele CarCapital OÜ esitas 12.09.2014 eriarvamuse.
  2. 23.09.2014 koostas MTA CarCapital OÜ-le uue maksuotsuse nr 12.2-3/017110-17, millega suurendati CarCapital OÜ maksukohustust 5285,44 euro võrra, otsustades mh tagasi nõuda maksustamisperioodil juuni 2013 alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammaks 5110 eurot, ning määrates sama perioodi eest tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 175,44 eurot. Sõbra Auto OÜ kajastas oma juuni 2013 raamatupidamises sõiduauto müügitehingut, mille kohaselt ostis Sõbra Auto OÜ 10.06.2013 arve alusel SDX Trade Eesti OÜ-lt sõiduki BMW X6, tasudes selle eest 30 660 eurot, sh käibemaks 5110 eurot. Maksuhalduri arvates ei toimunud tehing sõiduautoga BMW X6 dokumentidel kajastatud viisil, vaid Sõbra Auto OÜ soetas sõiduki otse Saksa äriühingult Autohaus Auer GmbH, mitte varifirma tunnustele vastava ning ettevõtlusega mittetegeleva äriühingu SDX Trade Eesti OÜ vahendusel. Seda kinnitavad mh järgmised asjaolud. 1) Sõbra Auto OÜ teostas ise kõik sõiduki arvele võtmisega seonduvad toimingud ja tasus riigilõivu. Sõbra Auto OÜ on varasemalt ise Saksamaalt sõidukeid soetanud ning omab seega selleks nõutavaid teadmisi. 2) SDX Trade Eesti OÜ oli käibemaksukohustuslane väga lühikest aega (01.04.201310.07.2013) ega deklareerinud sõiduki BMW X6 ühendusesisest soetust või müügitehingut Sõbra Auto OÜ-ga ei juuni 2013 ega juuli 2013 käibedeklaratsioonidel. Varifirma tunnustele vastava SDX Trade Eesti OÜ rolliks müügitehingus oli vormistada sõiduki ühendusesisene soetus ning seejärel enda rekvisiitidega eestisisese käibemaksuga fiktiivne arve Sõbra Auto OÜ-le, et tekitada Sõbra Auto OÜ-le käibemaksu enammaks. Tehingu selline vormistamine võimaldas Sõbra Auto OÜ-l vähendada alusetult oma maksukohustust. SDX Trade Eesti OÜ juhatuse liige Silver Peekman on kindla elu- ja töökohata ning kontaktandmeteta isik, mis viitab asjaolule, et ta on äriühingu juhatusse määratud vaid formaalselt. 3) SDX Trade Eesti OÜ tasus sõiduki eest Saksamaa äriühingule 30 020 eurot, Sõbra Auto omandas sõiduki SDX Trade Eesti OÜ-lt väidetavalt 25 550 euro eest, millele lisandus käibemaks 5110 eurot. Selline netohinna langus viitab üheselt asjaolule, et SDX Trade Eesti OÜ roll tehingus oli vaid selle fiktiivne vormistamine. 2

(10)3-14-52582 4) Sõbra Auto OÜ volitatud esindaja AL selgitas 30.01.2014 maksuhaldurile, et organiseeris ise sõiduki transpordi Saksamaalt ja tasus selle kulud. Enne sõiduki transporti oli AL ühenduses sõiduki müüjaga, kontrollimaks, kas sõiduk on transpordiks valmis, mis näitab, et ta oli teadlik sõiduki Saksamaa-poolsest müüjast. Hoolimata sellest, et Saksa äriühingule esitati ostja rekvisiitidena SDX Trade Eesti OÜ andmed, ei tähenda see, et SDX Trade Eesti OÜ oli ka tegelikult kauba soetaja. Põhjendatud on kahtlus, et nii varifirma rekvisiite kui ka tema pangakontot, millelt sõiduki eest tasuti, kasutavad oma huvides kolmandad isikud. Tehingute vormistamine SDX Trade Eesti OÜ nimele oli seega teadlik tegevus, mille eesmärgiks oli jätta mulje tehingu toimumisest SDX Trade Eesti OÜ osalusel. Ülejäänud asjaolud seda aga ei kinnita ning maksuhalduri hinnangul ostis sõiduki Saksamaalt Sõbra Auto OÜ. 5) Dokumentidest nähtuvalt tasus Sõbra Auto OÜ sõiduki eest SDX Trade Eesti OÜ-le 10.06.2013, SDX Trade Eesti OÜ Saksa äriühingule aga 11.06.2013, seega müüs SDX Trade Eesti OÜ sõiduki edasi enne, kui ta selle ise ostis, mis ei vasta tavapärasele majanduslikule loogikale ega ole eluliselt usutav. 6) Tehingud toimusid väga lühikese ajaperioodi jooksul. Väidetavalt tellis SDX Trade Eesti OÜ sõiduki Saksa äriühingult 07.06.2013, sõiduki müügikuulutus pandi www.auto24.ee veebilehele 09.06.2013 õhtul kl 18.02, SDX Trade Eesti OÜ väljastas 10.06.2013 müügiarve Sõbra Auto OÜ-le, kes selle samal päeval tasus. SDX Trade Eesti OÜ tasus Saksa äriühingule 11.06.2013, sõiduk anti transpordifirmale OÜ-le Recotec üle 13.06.2013 ning võeti Maanteeameti liiklusregistris arvele 20.06.
  1. AL selgitused tehingu toimumise kohta, mille kohaselt ta ei võtnud sõiduki müüjaga koheselt ühendust ning müügilepingu ja arve saatmine võisid toimuda paar päeva peale seda, kui SDX Trade Eesti OÜ juhatuse liige S. Peekman paaril korral tema kontoris käis, ei ühti kontrollimenetluse käigus esitatud dokumentidega. Need ütlused näitavad, et S. Peekman pidi käima Sõbra Auto OÜ kontoris orienteeruvalt sellel ajal, kui edastati tellimus Saksamaale, mis viitab, et tellimus vormistati Sõbra Auto OÜ juhendamisel. Seega tehti tellimus Saksamaale ja pandi ka müügikuulutus veebilehele www.auto24.ee SDX Trade Eesti OÜ nime all, jätmaks muljet, et viimane on sõiduki müüjaks. Müügikuulutuses oli sõiduki asukohaks märgitud Eesti, ehkki nii kuulutuse ülespaneku ajal kui ka müügilepingu sõlmimise ajal SDX Trade Eesti OÜ ja Sõbra Auto OÜ vahel asus sõiduk Saksamaal. Kokkuvõttes leiab maksuhaldur, et kauba tegelik soetamine SDX Trade Eesti OÜ-lt ei ole kinnitamist leidnud. Üksnes arve väljastamine SDX Trade Eesti OÜ nimel ja tasumine selle äriühingu pangakontole ei ole piisav, tõendamaks sõiduki saamist just sellelt äriühingult. Ehkki Saksa äriühing Autohaus Auer GmbH on deklareerinud müüki SDX Trade Eesti OÜ-le, võidi talle esitada valeandmeid. Tehingu vormistamisega SDX Trade Eesti OÜ nimele loodi võimalus Sõbra Auto OÜ-le sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välistades tema pöördmaksustamise kohustuse. Seega on SDX Trade Eesti OÜ nimel vormistatud võltsarve kajastamine Sõbra Auto OÜ raamatupidamises ja sisendkäibemaksuarvestuses toimunud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Sõbra Auto OÜ on rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise korda, arvestades sisendkäibemaksu maha äriühingu arve alusel, millel kajastatud sõidukit ta sellelt äriühingult tegelikkuses saanud ei ole.
  2. CarCapital OÜ esitas 24.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse 23.09.2014 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Kõik dokumendid näitavad sõiduki soetamist SDX Trade Eesti OÜ-lt ning seda tuvastas ka maksuhaldur esimeses maksuotsuses. Uues maksuotsuses asus maksuhaldur aga vastupidisele seisukohale, et sõiduk soetati otse Saksa äriühingult. Täidetud ei ole Riigikohtu 3
(10)3-14-52582 lahenditest tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud, mille kohaselt võib sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata vaid juhul, kui poolte vahel esineb pettusele viitav seos, tõendatud on ostja osavõtt maksupettusest või ostja teadis või pidi teadma, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja. Maksuhaldur ei ole selgitanud pettusele viitava seose tuvastamise asjaolusid ega põhjendanud viiteid maksupettusele. Kaebaja näitas müüja esindaja kontrollimisel üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust, tuvastades ta isikut tõendava dokumendi alusel, kontrollides äriregistrist seaduslikku esindajat ning käibemaksukohustuslase numbrit. Kaebaja ei vastuta SDX Trade Eesti OÜ tegematajätmiste eest. Asjaolu, et SDX Trade Eesti OÜ ei ole maksuhalduri hinnangul õiguskuulekas äriühing, ei tõenda tehingu mittetoimumist. Tõendatud ei ole, et SDX Trade Eesti OÜ arvet kajastati kaebaja raamatupidamises maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, samuti pole tõendatud teadlik võltsarve kajastamine kaebaja raamatupidamises. Asjaolu, et AL teadis, kes on Saksa äriühing ja oli selle äriühinguga ühenduses, ei tähenda, et Saksa äriühing olnuks tegelikuks müüjaks. Ka järeldus, et AL käitus Saksa äriühinguga kontakteerudes SDX Trade Eesti OÜ esindajana, on tõendamata. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel ei ole oluline, mis hinnaga keegi sõiduki ostis ja müüs, mis hetkel lõppostja kauba eest tasus või kui pika perioodi jooksul ostu-müügi tehingud on toimunud. Müügikuulutuses sõiduki asukoha kohta ebatäpse info avaldamine ei saa piirata kaebaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Tõendatud ei ole, et SDX Trade Eesti OÜ arve ei olnud nõuetekohane. Kaebaja on esitanud mitmeid tõendeid, mis näitavad, et ta oli heauskne ostja ja ostis auto SDX Trade Eesti OÜ-lt. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kauba müüja ei ole tegelik müüja. Kaebaja on tasunud müügihinna koos käibemaksuga ja vastavalt sellele ka tehingu deklareerinud. Kauba ostja ei pea kontrollima, kas müüjana esinenud isik müügiarvel näidatud käibemaksu deklareerib ja tasub. Kaebaja ei ole saanud maksueelist. Maksuhaldur üritab kaebajalt nõuda SDX Trade Eesti OÜ poolt tasumisele kuuluvat maksu. 2) Maksuhaldur ei ole kontrollinud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, vaid üksnes käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Seega väljus kontroll ettenähtud raamidest ja tulumaksu määramise osas ei saa maksuotsus olla õiguspärane. Sõiduki eest tehtud väljamakset ei saa käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses, kuivõrd väljamakse on tehtud kauba tegelikule müüjale vastavalt müügilepingule. 3) Maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi, lähtudes vaid maksukohustust suurendavatest asjaoludest. Lisaks on maksuhaldur enda seisukohta kaebaja ja SDX Trade Eesti OÜ vaheliste tehingute osas võrreldes 07.04.2014 maksuotsuse järeldustega muutnud, mis näitab maksuhalduri soovi igal juhul SDX Trade Eesti OÜ rikkumisi kaebajale süüks panna. 4) Maksuotsus on motiveerimata, maksuhaldur on tuginenud asjakohatutele faktilistele asjaoludele ja pole enda järeldusi tõendanud. Motiveeritud pole ka kaebaja poolt esitatud tõendite arvestamata jätmist. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidles 05.01.2015 kaebusele vastu ning palus see rahuldamata jätta. 1) Maksuotsuse p-s 1.2 on toodud välja asjaolud, mis viitavad tehingute mittetoimumisele kaebaja ja SDX Trade Eesti OÜ vahel ning kaebaja teadlikkusele tehingu tegelikest asjaoludest. Olukorras, kus tehingu teine poolt küll kinnitab tehingu toimumist, kuid ei oska seda täpsemalt kirjeldada ning ka muud tõendid viitavad tehingu mittetoimumisele, ei saa isiku kinnitust tehingu toimumise kohta pidada usaldusväärseks. Sellele, et kuulutus pandi internetilehele www.auto24.ee üksnes mulje jätmiseks, viitavad nii kuulutuse avaldamise aeg kui ka selle sisu, mis ei vastanud tegelikkusele (sõiduki asukoht ning kuulutuses kajastatud hind, millele lisandus tegelikkuses veel transpordikulu). Kogu tehingu riski enda jaoks tundmatu äriühinguga tehingu tegemisel kandis kaebaja. Kaebaja käitumine ei ole tema varasemat tegevust arvestades 4
(10)3-14-52582 tavapärane, kuivõrd varasemalt ise otse Saksamaalt autosid ostnud kaebaja oli ka sel korral otseühenduses auto müüjaga Saksamaal ning organiseeris ise sõiduki transpordi Eestisse. SDX Trade Eesti OÜ-l puudus tehingus majanduslik huvi ning tehing oli tema jaoks majanduslikult kahjulik. Maksueelise sai tehingust kaebaja. SDX Trade Eesti OÜ tegevus ei ole kaebajale etteheidetav, kuid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega kinnitab see maksuhalduri järeldusi tehingu toimumise tegelike asjaolude kohta. 2) Tulumaksu määramine oli seotud KMD-l kajastatud tehingu kontrolliga, sest see on arvestatud sama tehingu raames tehtud väljamakselt. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab ühe maksuliigi kontrolli raames ka muu maksukohustuse, on maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 kohaselt kohustatud maksu määrama. Tulemus poleks olnud teistsugune, kui maksuhaldur oleks laiendanud kontrolli ka tulumaksu osale. 3) Maksuhaldur on kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud, arvestades nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, kuid pidanud ülekaalukamaks maksukohustust suurendavaid asjaolusid. 4) Maksuhaldur on kaebaja poolt esitatud tõendite arvestamata jätmist põhjendanud, võttes seisukoha nii kuulutuse, kolmandate isikute seletuse kui ka Saksamaa maksuhaldurilt saadud info osas.
  1. CarCapital OÜ esitas 20.02.2015 ja 31.03.2015 täiendavad seisukohad, selgitades järgmist. AL 30.01.2014 suuliste seletuste protokollist ei nähtu selgelt, millal täpselt ta SDX Trade OÜga ühendust võttis või millal leping allkirjastati. Selgitustest nähtub üksnes see, et AL 6 kuud tagasi toimunu asjaolusid täpselt ei mäletanud. Seega on alusetu maksuhalduri väide, et kaebaja seletused tehingute toimumise osas on teiste asjas kogutud tõenditega vastuolus. Ka SDX Trade Eesti OÜ esindaja selgituste puhul on usutav, et isik ei mäletanud täpselt selgituste andmise hetkeks 9 kuud tagasi toimunu asjaolusid. Sõiduki ostu-müügitehingute tegemine lühikese aja jooksul ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kuulutuse internetti ülespaneku hetk ei näita, et kuulutuse eesmärk oli üksnes mulje jätmine, vaid selle eesmärk oli tagada hilisema tehingu võimalikkus. Kuulutuses avaldatud info sõiduki asukoha kohta ning transpordihinnale viite puudumine pole etteheidetav kaebajale ning see ei pruukinud olla ka valeinfo, sest SDX Trade Eesti OÜ-l võis olla kavatsus sõiduk ise Eestisse transportida. Kogu tehingu õnnestumise riski kandmine kaebaja poolt on tsiviilõiguslik küsimus ja sõltub poolt kokkuleppest, see ei saa mõjutada sisendkäibemaksu mahaarvamist. Teenuste sisseostmine on tavapärane ning ei saa teha järeldust, et kui isik on varasemalt mingi tegevusega tegelenud, ei võiks ta seda hiljem sisse osta. Maksuhaldur on tulumaksu määramisel maksuotsuses õigusvastaselt läbi viinud hindamise, kuna ta ei ole selle kohta ühtegi põhjendust esitanud ega ka viidanud hindamise õiguslikule alusele. Isegi kui hindamist ei ole läbi viidud, on maksuhalduri metoodika õigusvastane, sest väide, et tegu oli võltsarvega, on alusetu ja põhjendamata. Samuti on tõendamata kaebaja maksukohustuse vähendamise tahtlus. Euroopa Kohtu praktikast (lahendid asjades C-342/11 ja C-142/11) tulenevalt peab ettevõtjatel, kes on rakendanud kõiki meetmeid, mida võib neilt mõistlikult nõuda, tagamaks, et nende tehing ei ole osa käibemaksupettusest, olema kindlus nende tehingute õiguspärasuses, ilma et nad kannaks riski kaotada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
  2. Maksu- ja Tolliamet esitas 08.05.2015 vastuse kaebaja täiendavatele selgitustele, leides, et kaebaja on esitanud etteheiteid üksikutele tõenditele, kuid vastustaja hinnangul kinnitavad kõik tõendid kogumis (osapoolte selgitused, tehingu teise poole taust, tema majanduslik huvi, kaebaja varasem käitumine ja kaebaja poolt võetud risk) maksuhalduri järeldusi. 5
(10)3-14-52582
  1. Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2015 otsusega CarCapital OÜ kaebuse rahuldamata, nõustudes täielikult vaidlustatud maksuotsuses ning kohtumenetluses esitatud maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega. 1) Maksumenetluses ei ole rikutud menetlusnorme, mis oleks mõjutanud asja otsustamist, ning vaidlustatud maksuotsusel ei ole olulisi motiveerimispuudusi. Maksuotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus sisaldub ka 02.09.2014 kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu lisa. Ärakuulamisõiguse tagamist ning uurimispõhimõtte ja motiveerimiskohustuse järgimist kinnitab täiendavalt ka see, et maksuhaldur tühistas osaliselt esimese maksuotsuse ja jätkas kontrollimenetlust, et vaadata üle kontrolli käigus kogutud tõendid ning anda vajadusel tehingu maksustamisele uus hinnang. Maksuotsuses on selgitatud, miks üks või teine tõend ei ole usaldusväärne või ei tõenda seda, mida see kaebaja arvates tõendama peaks. Samuti on selgitatud, miks ei saa arvestada käibemaksukohustuslase teabe vahetamise süsteemi infot. Isikute seletustes esinevatele vastuoludele muude tõenditega on antud hinnang ning välja on toodud ebaloogilisus ja ebausutavus faktilistes asjaoludes. 2) Maksuhaldur ei ole tuginenud asjakohatutele faktilistele asjaoludele. Mitmed kaebaja poolt nimetatud asjaolud ei saaks tõepoolest eraldivõetuna olla sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise ja tulumaksu määramise aluseks, kuid kogumis annavad nad aluse jõuda maksuhalduri poolt esitatud järeldusele. Kaebaja ja SDX Trade Eesti OÜ tehing oli näilik ning näiliku tehingu alusel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ostjal ei ole. Maksuotsuses sisaldub viide maksu määramise õiguslikuks aluseks olevale MKS § 83 lg-le 4 ning tuvastatud on kaebaja tahtlus saada maksueelis, kuivõrd maksuotsuses on selgitatud, kuidas sõiduki ostu vormistamine SDX Trade Eesti OÜ nimele on kaebajal võimaldanud deklareerida sõiduki soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamine Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasest äriühingu nimel vormistatud arve alusel. Samuti on maksuotsuses selgitatud, et raamatupidamises teadvalt valeandmeid sisaldavate dokumentide kajastamise puhul on tegu tahtliku teoga, mis on toime pandud kasu saamise eesmärgil maksukohustuse vähendamise kaudu. Seega on alusetu etteheide, et maksuhaldur on vaid ühe korra viidanud teadlikule maksupettuse läbiviimise plaanile, seejuures selgitamata, mis osas on tuvastatud pettusele viitav seos. Maksuotsuses on korduvalt nimetatud võltsarvet, kaebaja tahtlust ja maksueelise saamise eesmärki. Maksupettuse tõendamine pole kohtupraktikas ka nõutav, vaid piisab maksuhalduri sellekohasest põhjendatud kahtlusest, mis praegusel juhul vaidlustatud maksuotsuses sisaldub. Seega on alusetu rääkida ka kaebaja väidetavast hoolsusest tehingupartneri kontrollimisel. 3) Maksuhalduril oli tulumaksu määramise õigus tulenevalt MKS § 10 lg-dest 1 ja
  2. Maksuhaldur ei ole tulumaksu määranud hindamise teel, sest sõiduki tegelik hind oli asjaolude põhjal tuvastatud. 4) Kuigi samadele tõenditele baseeruvalt mitme eri järeldusega kontrollakti ja maksuotsuse tegemine ei ole päris korrektne ja hea halduse tava ning menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, ei saa see asjaolu olla aluseks vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. CarCapital OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Ehkki kõik dokumendid näitavad sõiduki soetamist SDX Trade Eesti OÜ-lt, mida tuvastas maksuhaldur ka esimeses maksuotsuses, on maksuhaldur uues maksuotsuses asunud 6
(10)3-14-52582 seisukohale, et kaebaja soetas sõiduki otse Autohaus Auer GmbH-lt. Praegusel juhul ei esine ühtegi asjaolu, mis viitaks ostja pahausksusele. Maksuhaldur ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas on tuvastatud pettusele viitav seos. Ka osavõtt maksupettusest ei tugine ühelegi objektiivsele tõendile. Kohus on jätnud tõendid uurimata ning ei ole selgitanud, mille põhjal sai maksuhalduril tekkida põhjendatud kahtlus maksupettuse osas. Praegusel juhul ei esine ühtegi asjaolu, mis vastavalt Riigikohtu praktikale võiks näidata maksupettusest osavõttu või seost maksupettusega. Sisendkäibemaksu mahaarvamist võiks küll piirata see, kui kaebaja oleks teadnud või pidanud teadma, kes on tegelik müüja. Kaebaja tegutses aga heas usus ning näitas müüja kontrollimisel üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. SDX Trade Eesti OÜ tegemata jätmiste eest ei tohiks vastutada kaebaja. Maksuhaldur on küll viidanud, et tegu oli näiliku tehinguga, kuid pole tuvastanud kaebaja tahtlust saada maksueelist. Kaebaja tasus käibemaksu kauba müüjale ja seetõttu on tal õigus see sisendkäibemaksuna riigilt tagasi küsida. Kohus ei ole sellekohaseid tõendeid uurinud ega otsuses analüüsinud, rikkudes põhjendamiskohustust. 2) Tulumaksu määramine ei olnud õiguspärane, sest selle kontroll väljus ettenähtud raamidest. MKS § 10 võimaldas küll kontrollida tulumaksu arvestamise ja tasumise õiguspärasust, kuid see eeldanuks siiski maksumenetluse käigus vastava haldusakti andmist. Lisaks on tulumaksu määramine vastuolus tulumaksuseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kuna pole tõendatud, et kaebaja ei saanud SDX Trade Eesti OÜ-lt kaupa, tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja soetas sõiduki SDX Trade Eesti OÜ-lt, makstes selle eest arvel näidatud ning SDX Trade Eesti OÜ-le üle kantud summa. Maksuhaldur maksustas kaebaja õigusvastaselt hindamise teel. Maksuotsuses välja toodud tulumaksu määramise metoodika on õigusvastane. Maksuotsuses on läbi viidud hindamine, sest maksuhaldur tugines SDX Trade Eesti OÜ poolt Saksa äriühingule tehtud väljamaksele. Kuigi hindamist ei olnud vaja läbi viia, sest kaebaja esitatud tõendid olid piisavalt usaldusväärsed ning seega ei olnud maksustamiseks alust, viis maksuhaldur siiski õigusvastaselt hindamise läbi. Isegi kui kohus leiab, et hindamist ei viidud läbi, oli maksuhalduri metoodika õigusvastane, sest TuMS §-de 51 ja 52 alusel ei ole õigust maksustada kaebaja poolt SDX Trade Eesti OÜ-le tasutud ostuhinda, kuna maksuhaldur on alusetult ja põhjendamatult tuginenud võltsarve kasutamisele. 3) Maksuotsuses on rikutud põhjendamiskohustust, sest otsus tugineb asjakohatutel asjaoludel. Kõik maksukohustust vähendavad asjaolud on jäänud arvestamata. Kõik kaebaja poolt esitatud tõendid viitavad otseselt sellele, et SDX Trade Eesti OÜ oli tegelik müüja, kuid maksuhaldur on need jätnud arvestamata. Ükski tõend ei näita, et kaupa ei soetatud SDX Trade Eesti OÜ-lt. Maksuhaldur on alusetult ning oma seisukohta põhjendamata leidnud, et tehingu toimumist kinnitavad tõendid pole usaldusväärsed ja kaebaja saanuks käituda veelgi hoolsamalt. Taoline seisukoht on vastuolus uurimispõhimõtte ja tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõudega. Maksuhalduri seisukoht tähendaks, et sõidukeid ei saagi vahendaja kaudu osta, sest vastasel juhul võib ostja jääda vastutama vahendaja täitmata maksukohustuste eest. Halduskohus rikkus põhjendamiskohustust, sest otsusest ei nähtu, miks ei tõenda kaebaja esitatud tõendid kohtu hinnangul sõiduki soetamist SDX Trade Eesti OÜ-lt. Uurimispõhimõtte rikkumist ning maksuhalduri eesmärki mistahes viisil SDX Trade Eesti OÜ kohustuste rikkumist kaebajale süüks panna näitab asjaolu, et maksuhaldur muutis kahes maksuotsuses oma seisukohta vaidlusaluse tehingu osaliste osas. 4) Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt tuleb maksukohustuslase teadmine või teadma pidamine tehinguga seotud pettusest tuvastada objektiivsete tõendite alusel. Kui maksuhaldur ei ole objektiivseid tõendeid esitanud, on sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kui maksuhaldur esitab pettuse olemasolu kohta konkreetsed tõendid (lahendid C-142/11 ja C324/11). Praegusel juhul puudus kaebajal teave, mis andnuks alust kahtlustada, et temale arve 7
(10)3-14-52582 väljastanud isik on toime pannud rikkumise või pettuse. Ka maksuhaldur ei ole sellise asjaolu tõendamiseks esitanud objektiivseid ja konkreetseid tõendeid. Seega oli käibemaksu mahaarvamise piiramine vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ja käibemaksudirektiiviga (2006/112/EÜ). 5) Maksuotsuses pole faktiline ning õiguslik motivatsioon omavahel seotud. Maksuhaldur on välja toonud ebaolulised tõendid, rõhutanud mõningaid asjas antud selgitusi ning andnud neile väga suure kaalu, samas ei ole maksuhaldur neid selgelt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt sidunud tehtud järeldustega. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis, mistõttu on järeldused valed. Maksuotsuse piisavaks motiveerimiseks peab maksuhaldur selgitama välja vaidlusaluste tehingute tegeliku majandusliku sisu ja siduma asjaolud loogiliselt järeldustega.
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. 1) Asjaolud, millele tuginedes leidis maksuhaldur, et tehing kaebaja ja SDX Trade Eesti OÜ vahel oli näilik ning kaebaja oli sellest teadlik, olid kirjeldatud maksuotsuse p-s 1.
  2. Maksuhaldur on näidanud, et kaebaja ei soetanud sõidukit arvel näidatud isikult. Maksuhaldur on kaebaja tegevuses tuvastanud tahtluse ja kaebajal oli selge motiiv näiliku tehingu tegemiseks, eesmärgiga saada maksueelis. Kaebaja ei ole deklareerinud ühendusesisest soetust, kajastades sisendkäibemaksu hulgas üksnes tegelikkusele mittevastavat SDX Trade Eesti OÜ arvet, saades seega maksueelise sellel arvel kajastatud käibemaksu ulatuses. 2) Tulumaksu määramine käimasoleva kontrolli raames oli õiguspärane. Tulumaksu ei määratud hindamise teel, sest sõiduki tegelik hind oli teada. Kuna tegu oli näiliku tehinguga, tuleb maksustamisel kohaldada varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Seega määrati tulumaks sõiduki tegeliku hinna ja kaebaja poolt tehtud väljamakse vahelt, sest selles ulatuses kandis kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulu. 3) Olukorras, kus isikud soovivad jätta muljet tehingu toimumisest dokumentides kajastatud viisil, ei saa maksuhaldur aktsepteerida neid dokumente tõendina tehingu toimumisest. Kuna maksuotsuses ja vastustaja vastuses halduskohtule on välja toodud kõik asjaolud, mis viitavad kaebaja teadlikkusele tehingu näilisusest, ei oma kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid asjas tähtsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti, samuti ei ole halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on

§ 165

lg 2 alusel järginud vastustaja poolt maksuotsuses esitatud põhjendusi, mistõttu ei ole halduskohus neid kohtuotsuses korranud. Ka ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Vaidlus on selle üle, kas tehingu toimumine kaebaja ja SDX Trade Eesti OÜ vahel on tõendatud või mitte. Maksuhaldur on leidnud, et kauba tegelik soetamine SDX Trade Eesti OÜlt ei ole tõendatud, ning tuginenud MKS § 83 lg-s 4 sätestatud näiliku tehinguga seotud maksustamisele (vaidlustatud maksuotsuse p 1.2). MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta. Riigikohus on selgitanud, et kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid 8

(10)3-14-52582 (Riigikohtu otsused haldusasjadess nr 3-3-1-32-09, p 12, ja 3-3-1-46-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et MKS § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist ning maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse. Maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-11, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
  1. Kaebaja arvates on sõiduki soetamine SDX Trade Eesti OÜ-lt esitatud dokumentidega (leping, arve, Saksamaa maksuhalduri selgitus, Maanteeameti liiklusregistri andmed, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, SDX Trade Eesti OÜ pangakonto väljavõte ja allkirjaõiguslike isikute andmed, rahvusvahelise kaubaveo saateleht, SDX Trade Eesti OÜ volikiri kauba transportimiseks Eestisse, sõiduki müügikuulutus, kaebaja ja kolmandate isikute selgitused) tõendatud ning ühtegi ostja pahausksusele viitavat asjaolu ei esine. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja väide, et halduskohus pole tõendeid uurinud ega maksupettuse osas põhjendatud kahtluse tekkimist selgitanud, on alusetu. Halduskohus on järginud maksuotsuses esitatud põhjendusi, viidates maksuhalduri selgitustele tõendite usaldusväärsusele hinnangu andmisel, näiliku tehingu tuvastamisel, maksueelise saamise tahtluse tuvastamisel ning kaebaja tahtliku tegevuse tuvastamisel. Erinevalt kaebaja väidetest ei tugine maksuotsus SDX Trade Eesti OÜ tegematajätmistele, vaid maksuhaldur on hinnanud SDX Trade Eesti OÜ rolli vaidlusaluses tehingus koos teiste tõenditega. Maksuotsuses on käsitletud kõiki kaebaja poolt loetletud asjaolusid ning piisavalt põhjendatud, miks need tehingu toimumist SDX Trade Eesti OÜ-ga ei tõenda. Toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu ning seega on sellisel juhul tegemist ostja pahausksusega (vt ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09, p 12). Seega on maksuotsuses õigesti välja toodud asjaolud, mis viitavad ostja pahausksusele. Kaebaja arvates pole maksuhaldur ega halduskohus tuvastanud ka kaebaja tahtlust saada maksueelist, ent nii maksuhaldur kui ka halduskohus on maksueelise saamist kaebaja maksukohustuse vähenemise läbi põhjendanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja viited omapoolsele hoolsuskohustuse järgmisele. Samuti ei ole halduskohus jätnud valesti tähelepanuta kaebaja viiteid Euroopa Kohtu praktikale, sest tegu ei ole olukorraga, kus maksuhaldur pole esitanud objektiivseid tõendeid maksukohustuslase teadmisest või teadma pidamisest tehinguga seotud pettusest. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb üheselt, et ostja kaotab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, kui ta teadis või pidi teadma, et ta osales tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega. (Euroopa Kohtu 06.07.2006 otsus liidetud kohtuasjades nr C-439/04 ja C-440/04, p-d 55 ja 56).
  3. Kaebaja arvates ei olnud praegusel juhul ka tulumaksu määramine õiguspärane, sest tulumaksu kontroll väljus ettenähtud raamidest. Kaebaja tugineb seejuures asjaolule, et kauba mittesaamine SDX Trade Eesti OÜ-lt ei ole tõendatud, mistõttu tuleb eeldada tehingu toimumist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et maksuhalduril oli tulenevalt MKS § 10 lg-dest 1 ja 2 praegusel juhul ka tulumaksu määramise õigus. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel saab maksumaksjat maksustada, kui ta on teinud väljamakseid, mille kohta tal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur on selle sätte kohaldamist põhjendanud asjaoluga, et kaebaja on tahtlikult oma raamatupidamises kajastanud tehingut, mida pole asjas kogutud tõendite põhjal toimunud (vaidlustatud maksuotsuse p 2). Kaebaja leiab, et maksuhaldur määras maksu õigusvastaselt hindamise teel ning tulumaksu määramise metoodika oli õigusvastane, tuginedes seejuures võltsarve kasutamise väite põhjendamatusele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Maksuhaldur on tulumaksukohustuse õigesti määranud kaebaja poolt SDX Trade Eesti OÜ-le tegelikkusele mittevastava arve alusel tehtud väljamakse ja Saksa äriühingule tehtud ning sõiduki hinda näitava väljamakse vahena. Kaebaja ei ole esitanud tulumaksu määramise metoodikale muid sisulisi etteheiteid peale võltsarve kasutamise tõendamatuse, mida on maksuotsuses aga põhjalikult analüüsitud. 9
(10)3-14-52582
  1. Kaebaja arvates on maksuhaldur ning halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet ja motiveerimiskohustust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maksuotsuses on nii kaebaja poolt esitatud kui ka maksuhalduri poolt kogutud tõendeid hinnatud ning nende arvestamist või arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud. Halduskohus on maksuhalduri hinnanguga tõenditele nõustunud ning järginud otsuse põhjendamisel maksuhalduri põhjendusi. Üksnes asjaolu, et maksuhalduri hinnang tehingule on võrreldes esimese, osaliselt tühistatud maksuotsusega muutunud, ei anna alust teise maksuotsuse tühistamiseks uurimispõhimõtte rikkumise tõttu. Maksuhaldur selgitas esimese maksuotsuse tühistamisel, et kontrollimenetlus ning tehingu maksustamise hindamine jätkuvad. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide maksuotsuse faktilise ja õigusliku aluse sidumata jätmisest ning tõendite kogumis hindamata jätmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuotsuses põhjalikult selgitatud tehingu faktilisi asjaolusid ning nende pinnalt tehtud järeldusi.
  2. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Maksu- ja Tolliameti võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.