← Eesti

3-15-1511/19

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-1511 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. KV asus
  2. aasta septembris õppima Sisekaitseakadeemia (SKA) sisejulge-oleku instituudi magistriõppesse ning täitis
  3. aasta aprilliks õppekava 90 ainepunkti ulatuses täielikult. 09.04.2014 esitas KV magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ eelkaitsmiseks. 21.04.2014 toimunud eelkaitsmisel otsustas SKA magistritöö kaitsmise komisjon lubada KV magistritöö edasi kaitsmisele tingimustega. 04.05.2014 esitas KV täiendatud magistritöö komisjonile ülevaatamiseks.
  4. SKA magistritöö kaitsmise komisjon otsustas 09.05.2014 mitte lubada KV magistritööd „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Otsust põhjendati sellega, et töö ei vasta analüüsi ja uurimistulemuste osas magistritöö miinimumnõuetele, kvantitatiivses andmeanalüüsis on põhimõttelised vead – näiteks hii-ruut test ei ole töös adekvaatselt käsitletud.
  5. KV esitas 13.05.2014 magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsusele vaide. Komisjon jättis vaide 16.05.2014 otsusega nr 6.1-19/2143 rahuldamata. KV esitas 19.05.2014 SKA õppeprorektor KH-le vaide taotlusega tühistada 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus. SKA õppeprorektor jättis vaide 10.06.2014 otsusega nr 6.1-19/2608 rahuldamata.
  6. KV esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö kaitsmisele. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega haldusasjas nr 3-14-51428 SKA magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning kohustas SKA-d otsustama uuesti kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine.
  7. KV esitas magistritöö uuesti 08.04.
  8. SKA magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015 otsusega (lisa nr 5 magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015 protokolli nr 6.1-9/9 juurde) lubati KV magistritöö kaitsmisele tingimisi ning määrati täiendav tähtaeg muudatuste tegemiseks, et otsustada seejärel, kas lubada magistritöö kaitsmisele või mitte. Otsuses esitati järgmised tingimused: - viia töö teoreetilise käsitluse osas teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks; - jagada kvantitatiivse analüüsi osas [valim] gruppidesse, et saaks analüüsida seoseid; - teha andmeanalüüs põhjalikumaks (nt gruppide võrdlus); - esitada kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs eraldi (hetkel on läbisegi); - kasutada kvantitatiivse analüüsi osas statistilist meetodit; - kodeerida kvalitatiivse analüüsi osas transkriptsioonid ja esitada tulemused kategooriate kaupa ning seostada teooriaga. Lisaks tehti järgmised soovitused: - viia uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded ja küsimused omavahel kooskõlla; - täiendada põhjalikult analüüsi osa; - esitada ettepanekud konkreetselt; - korrastada töö struktuur. 2

(9)3-15-1511 Otsus tehti KV-le teatavaks e-kirjaga 27.04.2015 kell 16.
  2. KV esitas 04.05.2015 magistritöö SKA-le muutmata kujul, märkides, et kuue kalendripäeva jooksul ei olnud muudatuste sisseviimine komisjoni nõutud mahus võimalik.
  3. SKA magistritöö kaitsmise komisjon keeldus 08.05.2015 otsusega nr 6.1-9/15 (lisa nr 3 magistritöö kaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokolli nr 6.1-9/15 juurde) KV magistritöö kaitsmisele lubamisest. Otsuse kohaselt ei ole täidetud nõue viia töö teoreetilise käsitluse osas teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks. Töö teooriaosasse ei ole teemakohaseid allikaid lisatud nii, et allikate arv oleks vastavuses miinimumnõuetega. Samuti ei vasta andmeanalüüsi osa magistritöö nõuetele. Kvantitatiivset andmeanalüüsi ei ole korrastatud (gruppidesse jagatud) ega põhjalikumaks muudetud. Nõue esitada kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs eraldi on täidetud osaliselt. Valimit on eraldi kirjeldatud 3.3 ja 3.4 peatükkide alguses, kuid järelduste osas (lk 71) on endiselt esitletud uuringut, mida esialgselt ei tutvustatud. Täidetud ei ole ka nõuet kasutada kvantitatiivse analüüsi osas statistilist meetodit. Võrdlused (nt lk 59) on endiselt puudulikud ja ebakorrektsed. Formaalselt on esitatud viited allikatele (lk 72-73), kuid kuna teoreetilises osas on teadusallikaid vähe kasutatud, siis on need seosed kunstlikud ega loo sisulist ühendust teooria ja empiirilise osa vahel. Endiselt on kasutatud õpikulaadseid allikaid (Virovere jt, Üksvärav, Arumäe).
  4. KV esitas 11.05.2015 magistritöö kaitsmise komisjoni esimehele kirjaliku taotluse 08.05.2015 otsuse vaidlustamiseks. 20.05.2015 teatas komisjon KV-le, et magistritöö ja komisjoni 08.05.2015 otsus vaadati uuesti läbi ja leiti, et komisjoni esitatud tingimused ei ole täidetud. KV esitas 08.05.2015 otsusele vaide. SKA õppeprorektori 09.06.2015 vaide-otsusega nr 6.1-6/120 jäeti vaie rahuldamata.
  5. KV esitas 11.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA magistritöö kaitsmise komisjoni (eelkaitsmiskomisjoni) 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja SKA õppeprorektori 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö kaitsmisele. 1) Kaebajale ei saanud 08.05.2015 otsuses heita ette selliseid vigu, mis olid olemas juba magistritöö eelkaitsmisel
  6. aastal, kuid mida eelkaitsmiskomisjon siis puudustena välja ei toonud. Kõrvutades 21.04.2014 ja 21.04.2015 otsuseid, nähtub, et
  7. aastal olid enamus tingimusi täidetud või osaliselt täidetud, kuid
  8. aastal sama magistritöö läbivaatamisel enam mitte. Võrreldes eelmise aastaga muutis kaebaja töös vaid hii-ruut statistikuga seonduvat. Siis peeti hii-ruut statistikut puudutavat osa veaks, mille tõttu töö ei vastanud miinimumnõuetele. Muid vigu, mis viitaksid miinimumnõuete mittetäitmisele,
  9. aastal välja ei toodud ning seda kinnitavad ka SKA 16.05.2014 vaideotsus ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsus. Üksnes selle tõttu, et hii-ruut statistikus oli viga, ei olnud põhjendatud kogu töö uuesti läbivaatamine. 21.04.2014 otsuses esitatud tingimused täitis kaebaja enda teadmiste kohaselt etteantud kuupäevaks
  10. aastal ning ei saanud tagasisidet, et lisaks hii-ruut statistikule esineks veel vigu. Osa 08.05.2015 otsuse etteheidetest on sellised, mis ei välista iseenesest tööle positiivse hinde panemist ja mis 16.05.2014 vaideotsuse kohaselt ei olnud kaitsmisele mittelubamise tingimusteks. Eelkaitsmisel peaks hindama kohustuslike nõuete täidetust, sisulised vaidlused peaks lahendama magistritöö kaitsmisel. 2) Suurem osa
  11. aasta komisjoni koosseisu liikmetest olid komisjonis ka
  12. aastal. Samad isikud on osalenud nii kaitsmisele lubamise otsustamisel kui ka vaidemenetluses. Kaebajal on põhjust kahelda komisjoni liikmete objektiivsuses. 3)
  13. aastal magistritöö esitamisega seoses tehtud otsused, mille kohus 15.12.2014 tühistas, ei ole tühised algusest peale, kuna nende tühisust ei ole tuvastatud. Seega on kaebajal võimalik tugineda kohtu poolt tühistatud haldusaktidele, tõendamaks
  14. aastal välja toodud puuduste põhjendamatust. 3
(9)3-15-1511 4) SKA ei täitnud mõistliku aja jooksul halduskohtu 15.12.2014 otsust ning viivitas kaebaja pöördumistele vastamisega ja 21.04.2015 komisjoni otsuse kättetoimetamisega, mistõttu jäi kaebajale vaid kuus kalendripäeva kaitsmisele lubamise tingimuste täitmiseks. Samuti on SKA ületanud vaiete läbivaatamise tähtaegu.
  1. SKA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest tulenevalt on SKA eelkaitsmiskomisjoni 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2608 tühised haldusaktid ja vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-le 1 kehtetud algusest peale, mistõttu nende põhjendustele enam tugineda ei saa. Kehtima jäi aga 21.04.2014 toimunud ning 24.04.2014 protokollilise otsusena nr 6.19-/10 vormistatud eelkaitsmiskomisjoni otsus koos selles toodud tingimustega. 21.04.2014 ja 21.04.2015 toimunud magistritööde eelkaitsmistel hindasid kaebaja magistritööd erinevad eelkaitsmiskomisjoni koosseisud. Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tekitaksid kahtlust komisjoniliikmete erapooletuses ning vastustajal puudub alus arvata, et komisjonid kollegiaalsete organitena võiksid olla mingil viisil isiklikult huvitatud asja lahendusest. 2) Eelkaitsmise kohustuslikkus tuleneb SKA nõukogu 18.08.2014 otsusega nr 1.1-6/17 kinnitatud SKA õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p-dest 300 ja
  2. Mitmed 24.04.2015 otsuses toodud tingimused ja tähelepanekud olid välja toodud juba eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2014 protokollilises otsuses nr 6.19-/
  3. Eelkaitsmiskomisjon juhindus 08.04.2015 esitatud magistritöö läbivaatamisel muu hulgas komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde kuuluvast lisast nr 6 ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest ning otsustas töö täies ulatuses läbi vaadata, kuna tööd oli võrreldes 24.04.2014 otsuse tegemise ajaga täiendatud (lisatud hiiruut statistik). Eelkaitsmiskomisjon leidis, et kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi ei ole kõrvaldatud, mistõttu otsustati tööd kaitsmisele mitte lubada. Komisjon lähtus oma otsuse tegemisel ÕKE p-st 302.2, mille kohaselt hindab komisjon lõputöö teistkordsel läbivaatamisel esimeses otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele. 3) SKA magistritöö programm näeb ette, et magistritöö edukaks kaitsmiseks peab üliõpilane olema saavutanud magistritööga kõik õpiväljundid. Kui magistritööga jääb saavutamata kas või üks õpiväljund, ei ole üliõpilane läbinud eelkaitsmist positiivse tulemusega. 4) HMS § 64 lg 2 ja ÕKE p-de 300 ja 302 kohaselt saab magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 tühistada vaid SKA õppeprorektori 14.04.2015 käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/
  4. õ-a magistritööde eelkaitsmise komisjoni 21.04.2015 koosseis. Kuna lõputööde kaitsmisele saab lubada ainult eelkaitsmiskomisjoni otsusega, siis puudub kaebajal õiguslik alus nõuda SKA kohustamist lubada tema magistritöö kaitsmisele.
  5. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 25.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning 1) Miski ei viita sellele, et eelkaitsmiskomisjoni liikmed olid isiklikult huvitatud sellest, et kaebaja magistritöö ei pääseks kaitsmisele. 2) Ebaõige on väide, et vastustaja sai
  6. aasta aprillis uuesti esitatud magistritööd läbi vaadates kontrollida vaid 21.04.2014 komisjoni otsuses toodud tingimuste täidetust. Magistritöö uue esitamisega
  7. aasta aprillis algas uus haldusmenetlus. Kuna töös oli tehtud võrreldes
  8. aasta aprillis esitatud tööga muudatusi, ei saa vastustajale õiguslikult ette heita seda, et kogu magistritöö vaadati uuesti läbi ja seejuures ei lähtutud vaid 21.04.2014 otsusest. 4
(9)3-15-1511
  1. aastal moodustati uus komisjon, mille liikmetest 62,5% olid võrreldes
  2. aastal moodustatud komisjoniga uued. Seega ei olnud 21.04.2014 otsus komisjonile siduv. Halduskohtu poolt 09.05.2014 otsuse tühistamisega kaotas see haldusakt kehtivuse algusest peale. Seega ei pidanud vastustaja arvestama 09.05.2014 otsuse põhjendustega. Eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on eelhaldusakt hilisema rektori käskkirja suhtes ning tulenevalt HMS § 52 lg-st 2 kohaldatakse sellele haldusakti sätteid. Praegusel juhul oli komisjoni 21.04.2015 otsus tingimisi kaitsmisele lubamise kohta siduvaks eelhaldusaktiks komisjoni 08.05.2015 otsuse suhtes. 3) Komisjoni 08.05.2015 otsuse kohaselt ei vasta töö mõne hindamiskriteeriumi osas magistritöö programmis toodud miinimumnõuetele. Vastustaja on adekvaatselt põhjendanud, milles seisnevad puudused ning miks ei lubata magistritööd kaitsmisele. 08.05.2015 otsuses märgitud puudused on kooskõlas 21.04.2015 otsusega. Kaebaja ei väida, et tema töö ei sisalda neid puudusi, mis komisjoni otsuses välja on toodud. 4) Kaebajale jäi magistritöös paranduste tegemiseks vaid kuus päeva. Kuna ÕKE-s ega üheski teises õigusaktis ei ole reguleeritud seda, milline ajavahemik peab magistrandile jääma paranduste sisseviimiseks, ei saa kohus vastustajale 21.04.2015 otsuse teatavakstegemisega viivitamist ette heita. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. KV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus tõlgendas kaebust valesti – kaebaja ei pidanud silmas komisjoni liikmete isiklikku vastuseisu kaebajale, vaid viitas komisjoni kollektiivsele subjektiivsusele, tuginedes komisjoni liikmete vasturääkivale tegevusele ning vastustaja õigusvastasele käitumisele halduskohtu 15.12.2014 otsuse täitmisel. Kaebaja sai komisjoni koosseisu teada alles 07.05.2015, s.o vaidlustatud otsuse tegemisele eelneval päeval. Kaebajale ei ole tehtud kättesaadavaks õppeprorektori käskkirja komisjoni kinnitamise kohta. Kohus on ekslikult märkinud, et 62,5%
  4. aasta komisjoni liikmetest olid uued võrreldes
  5. aastaga. 62,5% liikmetest olid hoopis samad. Kaebaja arvates mõjutas komisjoni käitumist asjaolu, et kaebaja ei nõustunud nende seatud tingimustega ning pöördus kohtusse. 2) Komisjon peatus
  6. aastal kaebaja magistritöö kaitsmisele mittelubamise otsuse tegemisel vaid kahel asjaolul – arvutusviga ning ühe analüüsimeetodi osa. Muude vigade, sh 21.04.2014 tingimuste mittetäitmist kaebajale ette ei heidetud. Kaebaja hinnangul ei vaadatud
  7. aastal tema tööd sisuliselt läbi. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks kõrvaldamata jäetud puudused on sellise kaaluga, et lõputööd kaitsmisele lubada ei saa. Vastustaja otsused on meelevaldsed. 3) Arvestades, et vastustaja väitel tugines komisjon
  8. aastal otsust tehes 21.04.2014 otsusele, jätkas vastustaja
  9. aastal alustatud haldusmenetlust, mitte ei alustanud uut.
  10. aastal esitatud töö ei erinenud sisuliselt
  11. aastal esitatud tööst, mille kohta komisjon leidis, et peale hii-ruut statistiku töös vigu ei esinenud. Kuna komisjoni tähelepanekud 09.05.2014 otsuse juurde ei ole selle lisaks, saab kaebaja praeguses menetluses nendele tähelepanekutele tugineda. Kaebajal oli põhjendatud alus eeldada, et vastustaja lähtub tähelepanekutes toodust ja kontrollib vaid hii-ruudu arvutamistulemuste õigsust.
  12. SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 5
(9)3-15-1511 ÕKE p 301 kohaselt moodustab eelkaitsmiskomisjoni kolledži ettepanekul õppeprorektor. Seega kinnitati komisjoni koosseis käskkirjaga, st haldusaktiga HMS § 51 lg 2 mõttes, mille mõju avaldus kaebaja õigustele eelkaitsmisel. SKA õppeprorektori 14.04.2015 käskkirja nr 6.16/79 andmisel puudusid komisjoni liikmete osas HMS §-s 10 toodud asjaolud. Kaebaja ei ole komisjoni liikmete kinnitamise käskkirja tähtaegselt vaidlustanud. Muus osas jääb vastustaja kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  2. ÕKE p 300 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine, mille eesmärgiks on hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö lubamine kaitsmisele. ÕKE p 302 sätestab, et otsus lõputöö lubamise kohta kaitsmisele vormistatakse komisjoni protokollis alljärgnevalt: 302.
  3. lubatud kaitsmisele; 302.
  4. lubatud kaitsmisele tingimisi. Tingimisi kaitsmisele lubamisel tuuakse välja lõputöö puudused lähtuvalt kehtestatud nõuetest ja määratakse täiendav kuupäev puuduste likvideerimiseks. Lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon esimeses otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele; 302.
  5. mitte lubada kaitsmisele. Kaitsmisele mittelubamine tuleb kirjalikult põhjendada.
  6. Eelkaitsmiskomisjoni 21.04.2014 otsusega (I kd, tl 157-158) lubati KV magistritöö kaitsmisele tingimisi. Tööle esitati kolm põhilist tingimust:
(1)viia teoreetiline osa magistritöö programmis esitatud nõuetega vastavusse (teadusallikate arv);
(2)viia uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded ja küsimused omavahel kooskõlla;
(3)viia analüüsi osa vastavusse magistritöö nõuetega ning esitada põhjalik uuringu analüüs. Lisaks soovitati parandada tööd, arvestades retsensendi ja läbivaatajate ettepanekuid ning parandada ka teooria osa, mis seisnes peamiselt vaid allikate refereerimises. KV täiendas tööd ning esitas selle uuesti 04.05.2014. 09.05.2014 otsusega (I kd, tl 13) keelduti KV töö kaitsmisele lubamisest. Otsuses toodi põhjenduseks, et töö analüüsi osa ei vasta magistritööle esitatavatele nõuetele: kvantitatiivses andmeanalüüsis on põhimõttelised vead, näiteks hii-ruut testi ei ole töös adekvaatselt käsitletud. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega SKA 09.05.2014 otsuse kaalutlusvea tõttu ning kohustas SKA-d otsustama KV magistritöö kaitsmisele lubamine uuesti. 21.04.2015 otsusega (I kd, tl 141-143p) lubas eelkaitsmiskomisjon töö kaitsmisele tingimisi ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Põhiliste tingimustena seati
(1)töö teoreetilise käsitluse osas teemakohaste teadusallikate arvu ning
(2)analüüsi osa vastavusse viimine magistritöö nõuetega. Lisaks anti järgmised soovitused:
(1)uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded ja küsimused viia omavahel kooskõlla;
(2)täiendada põhjalikult analüüsi osa;
(3)esitada ettepanekud konkreetselt;
(4)korrastada töö struktuur. Suures osas on seega tegemist samade tingimuste ja soovitustega, mis esitati juba 21.04.2014, kuid võrreldes varasema otsusega on tingimused ja soovitused täpsemalt lahti kirjutatud ning nende juurde on toodud konkreetsed näited töö probleemkohtadest. 08.05.2015 otsusega (II kd, tl 10-10p) keelduti KV töö kaitsmisele lubamisest, kuna 21.04.2015 otsuses seatud tingimused ei olnud täidetud.
  1. Kaebaja leiab, et kuna tühistatud 09.05.2014 otsuses ei toodud välja muid vigu peale hiiruut statistiku, võis ta järeldada, et muus osas vastab töö miinimumnõuetele ning üksnes hiiruut statistiku lisamise tõttu polnud põhjendatud kogu töö uuesti üle vaatamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et magistritöö uue esitamisega algas
  2. aasta aprillis võrreldes
  3. aastaga uus haldusmenetlus kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamise 6
(9)3-15-1511 otsustamiseks. Kaebaja oli võrreldes
  1. aasta aprillis esitatud versiooniga töösse muudatusi teinud ning tööd täiendanud. Samuti tuleb arvestada, et
  2. aastal moodustati uus eelkaitsmiskomisjon teises koosseisus. Seetõttu oli SKA-l õigus magistritöö uuesti tervikuna läbi vaadata.
  3. 09.05.2014 otsus on halduskohtu poolt tühistatud ning seega kehtetu algusest peale (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 26 ja 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10). Ringkonnakohus möönab, et 09.05.2014 otsus võis jätta kaebajale mulje, nagu oleks töö muus osas peale hii-ruut statistikuga seonduva nõuetele vastav. Kaitsmisele lubamist uuesti otsustades aga ei olnud komisjon seotud varasema, tühistatud otsusega. 09.05.2014 otsuse tühistamine ei piiranud komisjoni kaalutlusõigust ega välistanud uute kaalutluste esitamist, mida 09.05.2014 otsuses ei olnud toodud. 21.04.2014 otsus jäi seevastu jõusse, mistõttu oli vastustajal võimalik
  4. aastal otsuse tegemisel sellele tugineda, olemata samas piiratud varasemas otsuses esitatud seisukohtadega. 12.05.2014 e-kirjaga kaebajale edastatud komisjoniliikmete tähelepanekud (I kd, tl 14-15), millele kaebaja viitab, ei ole komisjoni ametlik otsus ning neile tuginedes ei saa väita, justkui oleks komisjoni otsused vastuolulised. Samas ka nendest tähelepanekutest ilmneb, et hii-ruut statistik ei olnud töös ainus probleem: komisjoni liikmed tõid ka siis muu hulgas välja, et töö analüütiline osa on nõrk ja seda pole seostatud teooriaga.
  5. Eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on rektori käskkirja suhtes eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes, mis tähendab, et HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse selle otsuse suhtes haldusakti sätteid (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2010 ja 27.05.2011 otsused haldusasjas nr 3-09-1581). Seega peab see otsus vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele, muu hulgas peab otsus olema põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on eelkaitsmiskomisjon oma 08.05.2015 otsust piisavalt põhjendanud. Arvestades, et 21.04.2015 ja 08.05.2015 otsuste tegemise vahel kaebaja oma magistritööd ei muutnud, saab nende otsuste põhjendusi vaadata koos.
  6. SKA magistritöö programmis
(2013)toodud magistritöö hindamiskriteeriumi „Töö teoreetiline käsitlus“ kohaselt on madalaima positiivse hinde („E“) saamise tingimuseks, et töös on kasutatud vähemalt 30 teemakohast teadusallikat ning töö teoreetiline käsitlus moodustab referatiivse ülevaate. Komisjon leidis, et töö teooriaosasse ei ole teemakohaseid allikaid lisatud nii, et allikate arv oleks vastavuses miinimumnõuetega. 21.04.2015 otsusest nähtub, et teadusallikate arv kasutatud kirjanduse loetelus vastab küll miinimumnõuetele
(30), kuid töö teoreetilises osas on neid nõutavast vähem kasutatud ja need ei ole teemakohased.
  1. Hindamiskriteeriumi „Empiirilise uuringu disain ja läbiviimine“ osas on miinimumnõue täidetud juhul, kui valitud andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid on piisavad ja sobilikud töö eesmärgi saavutamiseks ning on jõutud tulemuseni, valim on asjakohane; empiiriline uuring toetub teoreetilisele käsitlusele. Ka selle hindamiskriteeriumi osas on komisjon leidnud, et töö ei vasta miinimumnõuetele. 21.04.2015 otsuses on täpsemalt selgitatud, et suurem osa andmeanalüüsist on esitatud protsentjaotusena ilma selge analüüsiplaani või struktuurita, mis oleks seostatav uurimisülesannetega. Uurimismeetod ja valim on kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi korral esitatud ühe valimi osa all, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva valimiga. Kvantitatiivses osas võrdlused kas puuduvad või on esitatud valesti. Kvalitatiivses osas ei ole loodud seost teooria ja teadusallikatega (viidatakse õpikulaadsetele allikatele), järelduste osas on tulemuste tõlgendamisel kasutatud üksnes kahte teadusallikat, mis ei ole magistritöö jaoks piisav.
  2. Seega on kaitsmisele mittelubamist põhjendatud sellega, et KV magistritöö ei vasta kahe hindamiskriteeriumi osas magistritööle esitatavatele miinimumnõuetele. ÕKE p 296 teise lause kohaselt reguleerib magistritööde koostamist ja kaitsmist õppeprorektori poolt kinnitatud "Sisekaitseakadeemia magistritööde koostamise ja kaitsmise kord" (kinnitatud õppeprorektori 7
(9)3-15-1511 28.03.2014 käskkirjaga nr 46). Nimetatud korra p 22 sätestab, et eelkaitsmiseks esitatud magistritöö peab vastama SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendile ning töö peab vastama vähemalt hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele. Olukorras, kus miinimumnõudeid ei ole täidetud, ei saaks magistritöö kaitsmisel positiivset hinnet ning sellist tööd ei pea kaitsmisele lubama. Kohus ei saa SKA eest teostada kaalutlusõigust, kuid saab hinnata kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (

§ 158lg 3).

Ringkonnakohtu arvates ei ole hindamiskomisjon teinud kaalumisvigu, mis tingiks otsuse tühistamise. Kaebaja ei täitnud 21.04.2015 otsuses seatud tingimusi. Komisjoni poolt nimetatud puuduseid saab magistritöö hindamiskriteeriume arvestades pidada olulisteks puudusteks, mis puudutavad suurt osa tööst. Kaebaja ei ole näidanud, et kõnealuseid puudusi tema töös ei esine.

  1. Nagu halduskohus märkis, ei ole reguleeritud seda, milline ajavahemik peaks magistrandile jääma töös paranduste tegemiseks. Tähtaja määramisel tuleb arvestada sellega, et komisjon jõuaks täiendatud magistritööd enne kaitsmisele lubamise otsustamist ja enne magistritööde esitamise lõpptähtaega (magistritööde koostamise ja kaitsmise korra p 25 kohaselt ajakavaga määratud tähtajal, mis ei tohi olla hiljem kui
  2. mai) uuesti üle vaadata. Seega ei saa see ajavahemik olla väga pikk. Ringkonnakohus möönab, et kaebajale jäi 21.04.2015 otsuses nimetatud puuduste parandamiseks võrdlemisi vähe aega (kuus kalendripäeva). Siinjuures tuleb aga arvestada, et tegemist oli samade puudustega, mis toodi välja juba 21.04.2014 otsuses. Ehkki 09.05.2014 otsuses juhiti tähelepanu sisuliselt vaid hii-ruut statistikut puudutavale veale, oli kaebajal pärast halduskohtu 15.12.2014 otsuse jõustumist ja enne töö uueks kaitsmiseks esitamist võimalik ka ise veenduda, kas tema töö vastab magistritöö nõuetele ning kas 21.04.2014 esitatud tingimusi on töös järgitud. Töö kaitsmisele lubamine tingimisi on sisuliselt vastutulek üliõpilasele – talle antakse võimalus tööd parandada nii, et see saaks kaitsmisel positiivse hinde. Selle eest, et magistritöö vastaks programmis esitatud nõuetele, peab hoolt kandma eelkõige töö koostaja ise. Magistrandil tuleb arvestada, et kui eelkaitsmisele esitatud töös on palju puudusi, ei pruugi ta jõuda neid kõiki määratud tähtajaks parandada. Praegusel juhul ei teinud KV pärast 21.04.2015 otsuse saamist ja enne 04.05.2015 magistritöö esitamist töös mingisuguseid parandusi. Töö uuesti esitamine ilma igasuguste parandusteta oli kaebaja enda valik ning see, et töö parandamiseks jäi kaebajale vähe aega, ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui kohus komisjoni 08.05.2015 otsuse tühistaks, siis suure tõenäosusega teeks komisjon jälle sarnase sisuga otsuse, kuna nõutud parandusi töösse sisse ei viidud.
  3. ÕKE p 301 kohaselt moodustab eelkaitsmiskomisjoni kolledži ettepanekul õppeprorektor, määrates komisjoni esimehe, komisjoni põhiliikmed ja vajadusel komisjoni asendusliikmed. Ringkonnakohtule ei nähtu, et komisjon või mõni selle liikmetest oli kaebaja suhtes tehtavast otsusest isiklikult huvitatud või esines mõni muu asjaolu, mis tekitas kahtlust komisjoni ja tema liikmete erapooletuses (HMS § 10 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et osad komisjoni liikmetest (RS, HL, IS, SJ) olid komisjoni koosseisus nii
  4. kui ka
  5. aastal, ei näita komisjoni erapoolikust. Miski ei viita sellele, et osade otsustajate kokkulangemine võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Põhjendamatu on ka kaebaja arvamus, et komisjoniliikmete objektiivsust mõjutas see, et kaebaja vaidlustas komisjoni varasema otsuse kohtus ning pöördus õiguskantsleri ja Siseministeeriumi poole. Toimikus olevad materjalid ei kinnita eelkaitsmiskomisjoni liikmete ega muu SKA personali negatiivset suhtumist kaebajasse. Samuti ei saa 21.04.2015 ja 08.05.2015 otsuseid vaadates heita komisjonile ette pealiskaudsust. Vastupidi, ringkonnakohtule nähtub, et töö on põhjalikult läbi vaadatud ning kaitsmisele lubamise tingimustele on esitatud sisukad kommentaarid. 8

(9)3-15-1511 25. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kuna komisjoni 08.05.2015 otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu, jättis halduskohus vaideotsuse õigesti tühistamata. 26.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KV menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) jäävad tema enda kanda. Kuna SKA ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka SKA menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.