← Eesti

2-15-12157/7

Obsah (4)§ 442§ 162§ 173§ 138

2-15-12157 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviil

§ 442lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 14.08.

  1. a esitatud hagiavalduse kohaselt 11.05.2014.a andis kostja XXX’le (edaspidi nimetatud endine võlausaldaja) kirjaliku võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas kostja endise võlausaldaja ees võlgnevust summas 2000 eurot. Võlg tekkis endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust. Võlatunnistuses on jäetud võla maksmise täpsed tingimused (osamaksed ja tähtpäevad) fikseerimata. See on tingitud asjaolust, et kostja lubas suuliselt igakuiselt hakata võlga osamaksetena tasuma selliselt, et kogu võlg saaks tasutud osamaksetena 20 kalendrikuu jooksul hiljemalt 01.01.2016.a-ks. Pooled leppisid suuliselt kokku, et igakuise osamakse suurus on vähemalt 100 eurot ja osamakse tuleb tasuda kuu jooksul. Seega iga osamkse maksmise tähtpäevaks oli kalendrikuu viimane päev. Esimene osamakse pidanuks endisele võlausaldajale laekuma hiljemalt 30.06.2014.a. Kostja esimest osamakset tähtaegselt ei tasunud. Kuivõrd möödunud oli juba üle kahe kuu võlatunnistuse allkirjastamisest ja ühtegi makset endisele võlausaldajale kostjalt ei tulnud ja seda ka peale korduvaid meeldetuletusi, jõudis endine võlausaldaja järeldusele, et kostja käitumisest ei ilmne üleüldse mingitki tahet asuda võlgnevust tasuma. 30.07.2014.a loovutas endine võlausaldaja oma rahalise nõueõiguse kostja vastu XXXOÜle nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. 04.08.2014.a saatis hageja kostjale võlanõude, milles nõudis kogu võla tasumist hiljemalt 11.08.2014.a. 08.08.2014.a ja 13.08.2014.a esitas kostja esindaja vastuväited, mille kohaselt tunnistab kostja võlga vaid osaliselt, s.o 2000 euro asemel 200 eurot. Kostja peale võlatunnistuse allkirjastamist enam kui kahe kuu jooksul ei tasunud endisele võlausaldajale ühtegi makset ja seda ka peale korduvaid meeldetuletusi telefoni teel. Vastupidiselt koostööle asus kostja hoopis endist võlausaldajat vältima, millest võis mõistlikult jõuda järeldusele, et kostja käitumises ei ilmne tahet võlgnevusele, et kostja käitumises ei ilmne tahet võlgnevus tasuda. Nõue muutus sissenõutavaks hageja poolse võlanõude esitamisega. Kostja vastus
  2. Kohtule 6.09.
  3. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja pidi 200€ võla likvideerima aastaks
  4. Kostja maksis XXXle sularahas ning üks-kaks korda ülekandega ja selgitusse pidi panema " aga palun " , sest XXX ei tahtnud jääda mingitest toetustest ilma. Kohtu põhjendused
  5. Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Hagiavalduse kohaselt andis kostja 11.05.
  6. a XXX’le kirjaliku võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas kostja võlgnevust summas 2 000 eurot, mille lubas tasuda
  7. aastaks (tl 8). Võlg tekkis XXX ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust. 30.07.
  8. a loovutas XXX oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja esitas kostjale 04.08.
  9. a võlanõude kohustusega tasuda võlgnevus hiljemalt 11.08.
  10. a (tl 11).
  11. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuivõrd nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lisaks on võlatunnistusel kostja allkiri võltsitud, kuivõrd vaidlusalune võlatunnistus jäi tegelikkuses allkirjastamata. Kostja oli suuliselt XXXle lubanud tasuda 200 eurot. (tl 13, 29).
  12. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Hageja on sisuliselt 11.05.
  13. a võlatunnistuse üles öelnud. Kohtu hinnangul ei ole hagejal võlatunnistuse ülesütlemise õigust ning võlatunnistusest tulenev nõue ei ole seega sissenõutavaks muutunud. Hageja on saanud võlatunnistusest tuleneva nõude kostja vastu nõude loovutamisega. Kohus on seisukohal, et võlatunnistuse ülesütlemise õigus ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saaks üle minna ainult lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt. 2
  14. Kohus peab veenvaks ka kostja väidet selle kohta, et kostja ei ole vaidlusalust võlatunnistust allkirjastanud. Kohtu hinnangul on võlgniku allkiri võlatunnistusel ning nõude loovutaja allkiri nõude loovutamise lepingul (tl 10) visuaalselt sarnased. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud 8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kostja kinnitusel puuduvad temal menetluskulud ning ta ei taotle nende hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.