← Eesti

2-15-12026/10

Obsah (13)§ 231§ 5§ 439§ 457§ 238§ 442§ 150§ 124§ 168§ 162§ 174§ 477§ 175

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015. a, Tallinn, kohtu kan

) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele. 16. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − tähtajatu töölepingu nr 13002 (TVK tl 15–18) alusel töötas hageja kostja juures alates

  1. detsembrist 2005 assistendi ametikohal (töötamise registri väljavõte TVK tl 29); lisaks töötasid kostja juures sekretär ja peasekretär; − hageja jäi alates
  2. juulist 2013 lapsehoolduspuhkusele; − hageja asendajaga sõlmis kostja esmalt tähtajalise töölepingu, aga seejärel uue töölepingu sama asendajaga projektijuhi ametikohal (tl 37–40); samal ajal lõpetas kostja töösuhte sekretäriga koondamise tõttu (tl 36); 4

(9)2-15-12026 − hageja teatas
  1. mail 2015 tööandjale soovist naasta tööle
  2. mail 2015, aga kostja tööandjana ütles töölepingu
  3. mail 2015 koondamise tõttu ilma etteteatamise tähtaega järgimata üles (TVK tl 19); − töölepingu lõpetamisel maksis kostja hagejale koondamishüvitise summas 1 169,93 eurot ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 2 339,86 eurot (TVK tl 21); − TVK otsuse alusel maksis kostja hagejale täiendava koondamishüvitise 526,72 eurot ja täiendava hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 1 053,44 eurot (tl 11, 13); − hageja töötasu kostja juures töölepingu lõpetamise ajal oli töölepingu järgi 1 696,65 eurot.
  4. Nõude
(1)õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja juures esines hageja ametikoha koondamissituatsioon TLS § 89 lg 1 tähenduses. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. Kohus hindab esmalt, kas kostja esile toodud asjaolud viitavad töömahu vähenemisele või töö ümberkorraldamisele või muule töö lõppemise juhule. Kui selline järeldus kostja märgitud asjaoludest on põhimõtteliselt võimalik, siis saab kohus kontrollida, kas vastavad asjaolud on tõendatud või saab neist lähtuda hageja vastuväidete puudumise tõttu. Kui kohus tuvastab koondamissituatsiooni esinemise, siis tuleb järgmiseks kontrollida, kas kostja pidi hagejale pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89 lg 5 alusel. 18. Senise kahe ametikohta (sekretär ja assistent) ühendamisel projektijuhi ametikohaks toimus sisuliselt ühe töötaja koondamine, sest töö korraldati ümber ja selle tulemusel muutus ka töökohtade struktuur. Tööandjal on õigus otsustada, kuidas töö tegemist korraldada ja kui palju töötajaid on selleks vajalikud. Kostja väitel lõpetati kirjeldatud olukorras sekretäriga tööleping koondamise tõttu ja sõlmiti hageja senise asendajaga uus tööleping loodud uuel ametikohal. Kohus leiab, et kui töömaht väheneb sel viisil, et senise kahe töötaja asemele jääb tööle üks, siis on vähemalt üldjuhul alust ka ainult ühe töötaja koondamiseks. Sellises olukorras esinenuks täiendavalt hageja töö suhtes koondamissituatsioon, kui assistendi ja projektijuhi ametiülesanded oleks oluliselt erinevad ja hageja ei sobiks või ei sooviks asuda tööle uuel (ühendatud) töökohal. Kohus ei tuvasta viidatud töökohtade ametiülesannete olulist erinevust. Töölepingu järgi olid hageja tööülesanneteks klientidega, klubidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega suhtlemine, dokumentide ettevalmistamine ja edastamine, võistlejate registreerimine, litsentside tellimine, tagastamine võistlejate kindlustamise korraldamine, raamatupidamise arvete koostamine, laekumiste kontroll, sularahaarveldus ja muud asjaajamisega seotud tegevused. Projektijuhi ametijuhendi (tl 41–42) järgi kuuluvad tema ülesannete hulka spordiürituste korraldamine, personalitöö, turundustegevuse toetamine, telefonikõnedele vastamine, külastajate vastuvõtmine, dokumentide, posti, teadete ja tellimuste haldamine, samuti abistamine nõupidamiste ja koosolekute korraldamisel. Võttes arvesse kostja tegevust MTÜ-na ja ainult kahe palgalise töötaja kasutamist, ei tähelda kohus sisulist erinevust assistendi ja projektijuhi töös. Mõlemal juhul oodatakse töötajalt korralduslikke toiminguid ja peasekretäri abistamist, samuti suhtlemist seoses spordiürituste korraldamisega ja dokumentide haldamist. Seega ei esinenud hageja ametikoha koondamissituatsiooni TLS § 89 lg 1 tähenduses. Täiendavat alust koondamiseks ei saa järeldada kostja MTÜ-staatusest, rahaliste vahendite piiratusest ega assistendi ja projektijuhi töötasude erinevusest. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine ja nõue
(1)tuleb rahuldada. Eeltoodud järelduse tõttu ei ole vaja enam kontrollida, kas kostja pidi hagejale pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89 lg 5 alusel. 5
(9)2-15-12026 19. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, siis TLS § 107 lg 1 kohaselt loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 näeb ette, et sel juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Nimetatud õiguslikul alusel taotlebki hageja nõudega
(2)töölepingu lõpetamist alates
  1. maist
  2. Pooled on üksmeelsed, et kui kohus peaks töölepingu lõpetama, siis tuleks seda teha
  3. maist
  4. Riigikohtu senise praktika järgi tuleb kohtul tööleping lõpetada kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ning § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (
  5. oktoobri
  6. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Samas lahendab kohus hagiasja

§ 5lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Kohus leiab, et hagi menetlemisel ei saa kohus kaaluda töölepingu lõpetamist mingist muust ajast, kui see, milles pooled on üksmeelsed. Kohus tõlgendab TLS § 107 lg 2 ja Riigikohtu eelviidatud praktikat viisil, et töölepingu kohtus lõpetamise aega tuleb kaaluda ja põhjendada üksnes siis, kui pooltel on selle üle vaidlus. Hagimenetluse eesmärk ei ole kohtu poolt vaidluse laiendamine küsimustele, milles pooled ei taha vaielda, samuti ei või kohus

§ 439tõttu otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Neil kaalutlustel rahuldab kohus nõude

(2). 20. Nõude
(3)õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimese lause, mis sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõudiski TVK-s algselt hüvitist kolme kuu töötasu summas, millest TVK rahuldas nõude kahe kuu summas. Siiski ei vähendanud TVK hüvitist TLS § 109 lg 1 teises lauses märgitud alustel, vaid kostja tasaarvestuse tõttu. TVK otsusest nähtub, et TVK võttis hüvitise määramisel arvesse juba makstud koondamishüvitise summas 1 169,93 eurot, samuti aga täiendavalt välja mõistetud koondamishüvitise osasumma. Kuna selle tulemusel vähenes hageja kasuks välja mõistetav hüvitis ühe kuu töötasu ehk 1 696,65 euro võrra, siis pidanuks otsusega kirjeldatud osas mittenõustumise korral hageja TVK otsuse tähtaegselt vaidlustama. Kohus asus 28. septembri 2015. aasta määruses seisukohale, et tähtaegselt kohtusse pöördumata jätmisel on hageja minetanud võimaluse nõuda TVK-s välja mõistetud summast suuremaid hüvitisi samadel alustel. Kui kostja on esitanud menetluses tasaarvestuse vastuväite, siis vastavalt

§ 457

lg-le 2 seob otsus pooli ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. ITVS ei sisalda

§ 457lg-ga 2 võrreldavat normi.

Lisaks ei võimalda TLS § 78 lg 1 kohtuvälist tööandja tasaarvestust töötasu arvel ilma töötaja nõusolekuta, aga käesoleval juhul ei ole tasaarvestuseks kasutatud töötasu nõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et ühe kuu töötasule vastavas summas on algselt TVK-le esitatud nõue kostja tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Ülejäänud kahe kuu töötasu summas saab kohus nõude

(3)rahuldada, sest hüvitise tervikuna vähendamiseks alust andvaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud. 21. Nõude
(4)õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mis näeb muu hulgas ette, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, siis on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Selles osas vaidlevad pooled õigusküsimuses, kas TLS § 100 lg 5 alusel võib töötaja nõuda lisaks töötasule samale perioodi eest muul juhul võimaldatava põhipuhkuse päevade arvule vastava puhkusehüvitise maksmist. Viidatud normi sõnastuse järgi on töötajal õigus hüvitisele ja seaduse tekstist ei nähtu üheselt, et hüvitis peaks olema piiratud töötasu summaga. Riigikohus on otsustanud, et samal alusel tööandja nõutava hüvitise puhul ei ole vähemalt ainumäärav töötaja töötasu summa (15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 13 teine 6
(9)2-15-12026 lõik). TLS eelnõu seletuskirjas märgitakse, et etteteatamistähtaeg [on] töötajale aeg ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on mõistliku etteteatamisaja peamiseks eesmärgiks anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töösuhte lõppemist ehk ajal, millal töötaja saab veel töötasu. Eeltooduga on kooskõlas etteteatamistähtaja kohaldamise asemel selle hüvitamine rahas. [---] Vaba aja andmisel säilib töötajale tema keskmine töötasu (vt 299 SE, lk 76). Kohus näeb tsiteeritud tekstiosas seadusandja tahet tagada töötajale etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral vähemalt samad hüved, kui tal oleks olnud tähtaja järgimise korral. Kui kostja oleks järginud töölepingu ülesütlemisel selleks ette nähtud tähtaega, siis tekkinuks hagejal õigus saada töötasu veel kahe kuu eest, aga samuti töölepingu lõppemisel saada TLS § 71 alusel hüvitist kasutatama põhipuhkuse eest vastavalt sama pikale täiendavale töötamise perioodile. Kohus asub seisukohale, et nõudega
(4)taotletav hüvitis ei ole kaetud teiste töölepingu lõppemisel makstavate hüvitistega ja töötajal on õigus seda täiendavalt nõuda. Seadusest tuleneva etteteatamisaja kestuse ja nõude
(4)arvutuste üle pooled ei vaidle. Seega saab kohus nõude
(4)rahuldada.
  1. Kostja esitas ka kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse ja palub hagejale makstud hüvitised brutosummas 5 089,95 tasaarvestada hagetava summaga. Ühtlasi nähtub kostja vastusest, et kostja soovib makstud hüvitised hagejalt tagasi nõuda hageja nõuet ületavas osas. Kostja menetluslik tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Kui tööleping lõppeb muul alusel kui koondamise tulemusel, siis on kostjal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda ja tasaarvestada koondamise tõttu makstud hüvitised (vt Riigikohtu
  4. septembri
  5. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14, p 11). Kuna hagi rahalistes nõuetes
(3)ja
(4)on edukas, siis saab kohus kostja tasaarvestust hinnata. Hageja ei esitanud vastuväited kostja tasaarvestuseks kasutatava nõude summade osas, aga vaidleb vastu sellele sisuliselt. Kohus sedastas eespool p-s 20, et kokku summas 1 696,65 eurot on poolte nõuded TVK menetluses tehtud ja otsuse tegemisel arvesse võetud tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Hageja nõuetest hõlmab tasaarvestus ühe kuu töötasule vastavat hüvitise nõuet TLS § 109 lg 1 alusel ja kostja nõuetest TLS § 100 lg 1 järgi makstud koondamishüvitise tagasinõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, et tal oleks õigus nõuda tagasi ka töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud aja hüvitis. Vastavat hüvitist tuleb kostjal käesoleva juhtumi asjaoludel maksta TLS § 100 lg 5 alusel sõltumata sellest, millisel alusel kostja töölepingu lõpetas. Neil kaalutlustel ei ole kostja tasaarvestus kohtumenetluses enam edukas ja hagi saab tervikuna rahuldada. 23.

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja nõukogu koosolekute protokollid (TVK tl 22–25) ja kostja tulemiaruande (TVK tl 28), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 24.

§ 442

lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 27. novembri 2015 riigilõivu tagastamise taotlus. Kohus rahuldab selle taotluse

§ 150lg 1 p 1 alusel.

Kostja tasus kohtusse pöördumisel riigilõivu 425 eurot, millest taotleb 100 euro tagastamist. Kõik hageja nõuded kuuluvad riigilõivuseaduse § 22 lg 1 kohaldamisalasse, mistõttu ka kostjal ei tulnud ITVS § 24 lg 4 viimse lause järgi lõivu tasuda. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes avalduse alusel, seega saab kohus praegu tagastada kostja taotletud summa 100 eurot, aga kostjal on õigus taotleda ka ülejäänud lõivu tagastamist. 25. Tsiviilasja hind on

§ 124lg 1 ja § 134 lg-te 1 ja 3 alusel 3 588,53 eurot. 7

(9)2-15-12026 26. Hageja täiendava nõude menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad selle nõude esitamisega seonduvad kulud

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Menetlusse võetud nõuetes kohus rahuldab hagi tervikuna, st ülejäänud kulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

27. Juhindudes

§ 174

lg 1 esimesest lausest ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

5. jaos sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja tasumäär ja ajakulu kvalifikatsiooni ning vaidluse sisu arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

  1. Hageja esindaja tasumäär 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt
  2. oktoobri
  3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  4. oktoobri
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  6. novembri
  7. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja
  8. detsembri
  9. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt
  10. veebruari
  11. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid teine lõik). Käesolevas asjas esindaja tasumäär ei vasta asja sisule ja keerukusele ning kohus leiab, et põhjendatud tasumäär on 144 eurot tunnis (koos käibemaksuga).
  12. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
  13. juuni
  14. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada sisendkäibemaksuna. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
  15. Kohus kontrollib hageja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu juures eraldi. Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev 1 2 Toiming, ajakulu ja tasu taotluses 24.08.15 kohtumine, kaasuse 1:30 asjaolude ja TVK toimiku materjalidega tutvumine 04.09.15 kostja taotluse ja 1:30 kohtumäärusega tutvumine, edasise tegevuskava koostamine Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tasu kohta põhjendatud ning vajalik toiming 1:30 ja ajakulu põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 30 min (kostja taotlusega tutvumine 10 min ja kohtumäärusega tutvumine 10 min arvestades dokumentide sisu ning tegevuskava koostamine 10 min arvestades vaidluse ulatust ja nr 1 juba hinnatud toiminguid) 0:30 8

(9)2-15-12026 Nr Kuupäev 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Toiming, ajakulu ja tasu Kohtu seisukoht põhjendatud ja taotluses vajaliku ajakulu ning tasu kohta 11.09.15 TVK otsuse analüüs 2:00 menetluskulude jaotamisel jäi 0:00 summade osas, õiguslik nimetatud kulu hageja kanda (vt analüüs ja hagi otsuse p 26) täpsustuse koostamine 15.09.15 täpsustuse viimistlemine 0:30 ja edastamine 30.09.15 kostja vastusega ja määrusega tutvumine, vastuväidete koostamine 01.10.15 kostja vastuse osas seisukoha kujundamine, seisukohtade koostamine, suhtlus kliendiga täiendava info osas 05.10.15 kohtumine kliendiga, kirjalike seisukohtade koostamine 08.10.15 seisukoha viimistlemine ja edastamine kohtule 1:00 hageja
  1. oktoobri 2015 arvamuse 4:00 ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2:00 kokku 4 h arvestades kostja vastuse ja hageja arvamuse sisu, kohtumäärusega (nõude menetlusest keeldumine) tutvumise ajakulu ei kuulu aga kostjalt 2:30 väljamõistmisele kuna tegemist ei ole kuluga, mida kostja peaks hagejale hüvitama 0:30 20.11.15 määrusega tutvumine, edasise tegevuskava arutelu kliendiga 25.11.15 teeside koostamine ja määruses viidatud küsimustes seisukoha kujundamine 27.11.15 teeside ja seisukoha koostamine, edastamine kohtule 02.12.15 kostja seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine 04.12.15 vastuse viimistlemine ja edastamine kohtule 0:30 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 h arvestades kostja ja hageja vastuste sisu ja menetluse 3:00 varasemat käiku 2:00 1:30 1:00 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 h arvestades poolte menetlusdokumentide sisu 0:30 Kokku (tund:minut) 18:00 (tundides) 18,00 1:00 Kokku (tund:minut) 9:00 (tundides) 9,00
  2. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 296 eurot (lepingulise esindaja tasu 9 tunni eest tasumääraga 144 eurot tunnis). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 944 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 3240 – 1296). Kohus leiab, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades tervikuna põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.