KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 07.12.2015.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-15375 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1755.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja XXX (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik lihtmenetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista XXX igakuine elatusraha XXX kasuks 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääras, alates 01.10.2015.a. kuni XXX õpingute lõppemiseni Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid mitte kauem kui XXX 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta kõik menetluskulud XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- XXXon XXX(endise perekonnanimega XXX) ja XXX tütar (t/l 7).
- Hageja elab oma vanematest eraldi.
- Hageja õpib alates 25.08.2015.a. XXX rakenduskõrgharidusõppes ning on XXX sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane, mida tõendab XXX tõend (t/l 9).
- Kostjal on lisaks hagejale ka XXX XXX.a. sündinud tütar XXX (t/l 40). Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palus 14.10.2015.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 2015.a. juulikuust tulenevalt asjaolust, et ta õpib päevases õppes ülikoolis, mistõttu ei ole tal aega ega võimalust endale raha teenida.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma sünni tõendi, tõendi selle kohta, et ta õpib ülikoolis ning XXX (hageja ema) töötasu tõendi XXXOÜ-st. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole hagejal õigust nõuda temalt elatist alates 2015.a. juulikuust, sest PKS § 97 p 2 käesoleval ajal kehtiv redaktsioon, mis näeb ette vanema kohustuse pidada üleval ka oma kõrgkoolis õppivat last, jõustus alates 01.10.2015.a.
- Kostja palus kohtuotsuse tegemisel kohtul arvesse võtta seda, et tal on veel üks alaealine laps XXX, kelle ülalpidamise kohustus kostjal samuti on, mistõttu palus kostja vähendada temalt väljamõistetava elatise määra alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Kostja on seisukohal, et hageja ülalpidamiskohustus on ka hageja emal, mistõttu pole õiglane jätta kogu hageja ülalpidamiskohustus kostja õlule.
- Kostja esitas tõenditena oma palgatõendi XXX LTD-st ja XXX sünnitunnistuse. Kohtuotsuse põhjendused.
- Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid Lk 2
(4)mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p 2 kehtib nimetatud redaktsioonis alates 01.10.2015.a. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
- Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
- jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).
- Kohus leiab, et kuigi PkS § 101 reguleerib alaealisele lapsele väljamõistetava elatise alammäära ning selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, tuleb seaduse analoogiat rakendades kohaldada sama seadusesätet ka täisealiseks saanud õppiva lapse suhtes, sest täisealiseks saanuna jätkavad lapsed tänapäeval reeglina õpinguid keskkoolis või gümnaasiumis või siis omandavad kutse- või kõrgharidust ning nende ülalpidamise ulatuses ei muutu seoses laste täisealiseks saamisega midagi. Kohus asub seisukohale, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Sellele seisukohale asus ka Riigikohus oma lahendis
- oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat alates 01.10.2015.a. rahaliselt toetanud, s.o. talle ülalpidamist andnud, mistõttu on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et elatise kostjalt hageja ülalpidamiseks saab välja mõista alates 01.10.2015.a., sest varem kehtinud seadusesäte ei kohustanud vanemat ülal pidama oma kõrgkoolis õppivat last.
- Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimummääras. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi. Lk 3
(4)- Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kostjalt elatist välja mõista väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on seisukohal, et kostja keskmine sissetulek 708,61 eurot kuus, on piisav, et ülal pidada nii oma alaealist last kui ka ühte täisealist last, kes jätkab oma kooliteed kõrghariduse saamiseks. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema PkS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma mõlemale lapsele arenguks vajalik ülalpidamine, s.h oma täisealisele lapsele, kes õpib ülikoolis. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt osundatud seadussättest jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 162 lg 4 ega ka sama seaduse § 163 lg 2 sätestatud olukorda, mis saaks olla aluseks poolte menetluskulude jaotamisel teisiti kui eelpool märgitud. Tulenevalt aga asjaolust, et hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milleks kohus pooltele tähtaja andis, ega ka teatanud, et tal on menetluskulusid, mille väljamõistmist ka kostjalt soovib ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et hageja menetluskulusid kandnud oleks, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 1755.- eurot (9 x 195). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 4
(4)