Obsah (4)

§ 187§ 423§ 426§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15430 Tsiviilasi XX

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXavaldus XXXja alaealise lapse XXXvahelise suhtluskorra peatamiseks. Avalduse kohaselt on XXXja XXXkooselust sündinud XXX ühine laps XXX, kelle suhtes kehtib kokkulepe jõustunud kohtumäärusega (määrus tsiviilasjas 2-13-17758, kinnitatud 26.02.2015), millega muuhulgas on ära reguleeritud ka lapsega suhtlemise kord. 02.10.2015 toimus XXX´l XXXsuhtlemiskorra ajal õnnetus, mille tagajärjel on lapsel tekkinud trauma. Kuna avaldaja on seisukohal, et kuna käesolevas avalduses käsitletav intsident ei ole esimene taoline ning laps vajab taolises olukorras rahu, siis on lapse tervislikust seisukohast parem, kui laps ei peaks hetkel reisima 200 kilomeetrit reedel isa juurde ning teine 200 kilomeetrit pühapäeva õhtul oma püsielukohta tagasi. Seega, oleks tarvis ajutiselt 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord peatada kuni lapse traumast täieliku tervenemiseni. Avaldaja palub peatada 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord kuni 01.12.

1. 17.11.2015 esitas XXXkohtule oma seisukoha, mille kohaselt ta lähtub kohtuotsusest XXXajutiselt suhtluskorra peatamiseks kuni 01.12.
2. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu on 24.11.2015 esitatud arvamuses märkinud, et Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale teadaolevalt on kohtuvaidlused XXXja XXXvahel kestnud alates
3. aastast. Vanematel puudub teineteise suhtes usaldus ning osaliselt seetõttu ei ole võimalik erandolukordades omavaheliste kokkulepete tegemine. Lapse trauma tõttu siiski suhtluskord reaalselt peatus ja on lapse isa sõnul 20.11.-23.
4. taastunud. Seega puudub lastekaitsetöötaja hinnangul käesoleval ajal vajadus täiendavaks kohtupoolseks suhtluskorra peatamiseks, kuna vanemad on taas asunud suhtluskorda täitma. 25.11.2015 esitatud seisukohas on XXXvald XXXVallavalitsuse kaudu arvamusel, et XXXavaldus alaealise lapse XXXja lapse isa XXXvahelise suhtluse peatamine ei ole vajalik ega põhjendatud. 28.11.2015 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja oma seisukoha kohtule. Lapse esindaja on seisukohal, et avaldus sellisel kujul ei ole põhjendatud ning on vastuolus lapse huvidega. 30.11.2015 edastas avaldaja lepinguline esindaja kohtule kirja, mille kohaselt saatis esindaja juba nädal tagasi lapse emale avalduse avalduse tagasi võtmiseks. 2 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. XXXesitatud avalduse kohaselt oleks tarvis ajutiselt 2-13-17758 kohtumäärusega seatud suhtluskord peatada kuni lapse traumast täieliku tervenemiseni. Avaldaja palub peatada 2-1317758 kohtumäärusega seatud suhtluskord kuni 01.12.

1. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu teavitas kohut, et lapse XXXja XXXvaheline suhtluskord on lapse isa sõnul 20.11.-23.
2. taastunud. XXXVald XXXVallavalitsuse kaudu ja lapse esindaja RÕA korras on seisukohal, et lapse XXXja lapse isa XXXvahelise suhtluse peatamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Samuti on avaldaja lepinguline esindaja kohtule teatanud, et on avaldajale saatnud avalduse avalduse tagasi võtmiseks. Kohtule avalduse tagasi võtmise avaldust esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§ 423

lg 2 p-le 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-15-15430 XXXavalduse XXXja alaealise lapse XXXvahelise suhtluskorra peatamiseks läbi vaatamata, kuna avaldaja avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. XXXpalus lapse ja isa suhtlemiskorra ajutiselt peatada kuni 01.12.2015. Käesolevaks ajaks on nimetatud kuupäev möödunud. Samuti on lapse ja tema isa vaheline suhtlemiskord taastunud. Tulenevalt

§ 426

lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3