KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2367 Haldusasi O.L.i kaebus Politsei-

) § 181 lg 2 p 2 alusel D&A Quality Solutions OÜ juhtorgani liikmena (tl 68-72). 2. PPA keeldus 27.08.2015 otsusega nr 15.3-3/504-1 O.L.ile tähtajalise elamisloa andmisest

§ 123punktide 2 ja 3 alusel (tl 5-7).

3-15-2367 2.

1. Otsuse kohaselt on töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk, et isik, kelle Eestisse tööle asumine on avalikes huvides, saaks reaalselt Eestis töötada ja elada. O.L. soovib tähtajalist elamisluba, et töötada juhatuse liikmena OÜ-s D&A Quality Solutions (registrikood 12398798; Äriregistris registreeritud 03.01.2013; tegevusala muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused). O.L. on nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 11.06.
2. PPA tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole äriühing alates juulist 2014 käibedeklaratsioone esitanud, samuti puuduvad äriühingul palgatöötajad Eestis, maksuvõlgnevusi äriühingul ei ole. Äriregistrile esitatud
3. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul
4. aastal müügitulu 500 eurot. O.L.i poolt taotlusele lisatud OÜ D&A Quality Solutions pangakonto väljavõtete andmetel on O.L. perioodil 01.09.2014 - 16.07.2015 teinud kaks sularaha sissemakset ning äriühingule on arve alusel tasutud ühel korral konsultatsiooniteenuste eest. Seisuga august 2015 ei ole äriühing jätkuvalt käibemaksukohustuslane. 2.
5. O.L. ei vasta töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (

§ 123p 2).

Väidetavad müügimahud või investeeringud 2015. aastal summas 50 000 eurot on paljasõnalised ja dokumentaalselt tõendamata. Arvestades äriühingu senist majandustegevust ja esitatud dokumente, on PPA-l alust arvata, et OÜ-s D&A Quality Solutions ei ole tagatud piisavad rahavood O.L.ile

§ 178lg-s 1 sätestatud töötasu maksmiseks (1177 eurot kuus).

Palgakriteeriumi täitmine ei ole esitatud dokumentide ja PPA tuvastatud andmete põhjal usutav. O.L.i vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. 2.3. O.L.i tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (

§ 123p 3).

O.L. on 20.07.2015 esitatud selgitustes märkinud, et äriühingul on kolm reaalset eelkokkulepet, mille alusel teenust osutada ja selle teenuse eest ka äriühingu nimel arveid esitada. Samas ei nähtu äriühingu pangakontode väljavõtetelt, et äriühingu poolt sõlmitud eelkokkulepped oleks äriühingule arvestatavat tulu toonud. Äriühingule on tasutud vaid ühel korral konsultatsiooniteenuste eest 126 eurot. O.L.i väidetud 50 000 euro suurune müügimaht 2015. aastal on paljasõnaline ja tõendamata. Esitatud dokumentide ja selgituste alusel ei ole tõendatud äriühingu selline aktiivne majandustegevus Eestis, mis nõuaks O.L.i püsivat Eestis viibimist ning mille alusel oleks põhjendatud O.L.ile elamisloa andmine. Kuna O.L.il on abikaasa ja kaks alaealist last, kellest üks on vaid üheaastane, ning ükski O.L.i pereliikmetest ei ole esitanud taotlust Eestisse elama asumiseks, on alust arvata, et O.L. ei soovi käesoleval hetkel püsivalt Eestis viibides Eestis äritegevusega tegeleda. O.L.il on võimalik Eestis äriühingu juhtimisega tegeleda ka juhul, kui ta taotleb selleks viisa (

§ 105lg 3).

Elamisloa taotlus tuleks esitada siis, kui äriühingu tegevus on Eestis käivitunud ning majandustulemused ja palgatöötajad juba olemas. 2.

1. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt O.L.i põhiõigusi. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riigis viibimise üle. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis ja jääda siia elama. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei võeta O.L.ilt võimalust taotleda tähtajalist elamisluba Eestis teisel alusel või teise tööandja juurde, samuti täita oma juhtorgani liikme kohustusi Eestis viisa alusel kuni kuus kuud aasta jooksul. O.L.il ei ole subjektiivset õigust saada elamisluba Eestis.
2. 18.09.2015 saabus Tallinna Halduskohtule O.L.i kaebus PPA 27.08.2015 otsuse nr 15.33/504-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks O.L.i 08.04.2015 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja volitatud esindaja teatas 07.10.2015 kohtule, et kaebaja abikaasa sai vaidlustatud otsuse kätte 09.09.2015 Ukraina aadressil, kuhu see saadeti tähitud kirjaga, mistõttu peab ta kaebust tähtaegseks. 2

nõuded elamisloa saamiseks

§ 118p 4 alusel.

Vastustajale esitatud dokumendid ja teave on piisavad elamisloa saamise õiguse tõendamiseks. 6.

1. PPA-le esitatud D&A Quality Solutions OÜ
2. a majandusaasta aruanne tõendab ettevõtte majandustegevuse olemasolu. Samuti on äriühing sõlminud erinevad lepingud, mille alusel on esitatud ka arved. Äriühingul on olemas büroo Eestis aadressil Kivila 34-148, Tallinn ning ettevõte on sõlminud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. D&A Quality Solutions OÜ ei ole käbemaksukohustuslane, kuna käibemaksuseaduse kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasjadega seonduvaid tehinguid, kui see on ettevõtte põhitegevus. Kaebaja ei saanud Eestis töötasu ning ei maksnud sotsiaalmaksu sel põhjusel, et tal ei ole elamisluba ning seetõttu ei saa kaebaja Eestis töötada. Kaebajale elamisloa andmisel saab võimalikuks äriühingu küllaldane ja tõhus tegevus Eestis. Vastustajal oleks võimalus kaebaja elamisloa pikendamise arutamisel edaspidi hinnata D&A Quality Solutions OÜ finantstulemusi ning ebaoluliste tulemuste korral jätta kaebaja elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata. 6.
3. Viisa võimaldab Eestis viibida üksnes lühiajaliselt. Kaebaja soovib juhtida ettevõtte tööd Eestis ning äriühingu käibe suurendamiseks on kaebajal vaja viibida pikaajaliselt Eestis. Ka ei vasta viisa alusel Eestis viibimine kaebaja vajadusele ning ei ole kooskõlas kaebaja ülalpidamisel olevate laste huvidega. Kui kaebaja lapsed viibivad Eestis viisa alusel, ei kehti nende suhtes sotsiaalsed garantiid – Eesti ravikindlustus, õppimine üldhariduse omandamise eesmärgil riigi õppeasutustes. 6.
4. Kaebajal kui D&A Quality Solutions OÜ juhatuse liikmel puudub kohustus endale töötasu maksta. Kuna ettevõte hakkab saama kasumit, eeldab kaebaja pärast elamisloa väljastamist saada dividende. Kaebaja saab pidevalt viibida Eestis alles pärast elamisloa saamist ning tuginedes kogemustele erinevates riikides, ei võimalda viisa alusel riigis viibimine äritegevust kontrollida ja edendada. Ei ole teada, mis saab siis, kui kaebaja on juba äritegevusse raha investeerinud ning talle mingil põhjusel Eestisse saabumiseks viisat ei anta. Ka ei saa kaebaja viisa alusel Eestis viibides pidevalt jälgida investeeringuga hõlmatud kinnisvara ohutust, anda kinnisvara rendile ning teha kinnisvaraga seotud võõrandamistehinguid. Äritegevuse kontrollimiseks ja tehingute teostamiseks on vajalik kaebaja isiklik kohaolek Eestis. Äriühingu vara suureneb üksnes ettevõtte koosseisu suurenemisega, mistõttu on personali värbamiseks samuti vaja kaebaja isiklik juuresolek ja osavõtt ning see oleks tõhusalt võimalik juhul, kui kaebajal on Eestis elamisluba. Kaebaja kogemus näitab, et, tõenäosus töötajas pettuda ning valeandmete esitamine on oluliselt väiksem, kui kaebaja isiklikult vestleb potentsiaalsete töötajatega. Elamisloa saamisel saab kaebaja pidevalt värvata töötajaid ning teostada nende üle tõhusat järelevalvet, samuti arendada äritegevust kinnisvara ja turismi valdkonnas Eestis. Sellisel juhul tekib ka vajadus suurendada ettevõtte vara ja palgata rohkem töötajaid.
5. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. 7.
6. Tähtajalise elamisloa andmine on kaalutlusotsus ning tähtajaline elamisluba antakse välismaalastele eeldusel, et tähtajalise elamisloa andmise tingimused on täidetud ning ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel 3

§ 178

lg-s 1 sätestatud palgakriteeriumi täitmine.

§ 1811

ei sätesta erandeid töötasu maksmisele juhul, kui elamisluba antakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Kaebaja puhul ei esine

§ 181

lg-s 1 nimetatud erandeid, mille korral võib elamisloa anda ilma töötasu suuruse nõuet täitmata. Kaebaja ei ole haldusmenetluse ajal ka sellele vastu vaielnud, vaid on nentinud, et äriühing ei saa talle maksta tasu enne kui ta pole saanud elamisluba. 7.

1. Vaidlustatud otsuses on ettevõtte äritegevust piisava põhjalikkusega hinnatud. Ettevõtte majandusaasta aruande kohaselt on ettevõttel varasid vähem kui 3000 euro ulatuses. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentide põhjal puudub alus arvata, et see oleks märkimisväärselt suurenenud. 7.
2. Järeldust, et kaebaja puhul ei suudeta palgakriteeriumit täita, toetab ka äriühingu pangakonto väljavõte. Kaebaja väited käibemaksu tasumise kohustuse puudumise ja töötasu maksmise võimatuse kohta elamisloa puudumise tõttu on asjakohatud, kuna need ei kinnita ettevõtte võimalust kaebajale nõutud määras töötasu maksta. Tulenevalt

§ 176

lg-st 1 ei ole töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk välismaalastele Eestis ettevõtlusega alustamise võimaldamine. Sel eesmärgil elamisloa saamiseks on

-s sätestatud teised alused ja nõuded, mida täitma peab. Elamisluba töötamiseks ei saa anda, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmiseks ettenähtud seadusest tulenevatele tingimustele, mis tähendab ka seda, et nõuetele mittevastav taotlus ei ole põhjendatud. 7.

1. Asjakohatud on kaebaja väited, et viisa alusel Eestis viibimine ei võimalda tal ettevõtlust arendada. Kaebaja on taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks juhtorgani liikmena, mille tingimustele ta ei vasta. Vastustaja hinnangul on isikul võimalus ettevõtte finantsnäitajaid parandada ka siis, kui ta viibib Eestis viisa alusel ning taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega saab kaebaja vajadust Eestis viibida rahuldada ka viisa alusel. 7.
2. Asjakohatud on kaebaja väited, et vaidlustatud otsus rikub kaebaja laste huve. Kaebaja lapsed ja abikaasa elavad Ukrainas ega ole esitanud taotlust Eestisse elama asumiseks. Asjaolu, et PPA kaebaja taotlust ei rahulda või et viisa alusel viibimine ei vasta kaebaja vajadustele, ei tähenda, et vaidlustatud otsus oleks õigusvastane või rikuks kaebaja laste huve. Elamisloa või viisa taotlemine on kaebaja teadlik valik ja kaebajal on võimalik pereelu elada Ukrainas. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjas on vaidlus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise õiguspärasuse üle. Kaebaja on taotlenud tähtajalist elamisluba

§ 181lg 2 p 2 alusel töötamiseks D&A Quality Solutions OÜ juhtorgani liikmena. 4

§ 13

lg 1 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasel puudub piiranguteta põhiõigus Eestis elada ja töötada. Nii Eestis viibimise (põhiseaduse § 34), Eestis töötamise (PS § 29) kui ka Eestis ettevõtlusega tegelemise (PS § 31) õigust on välisriikide kodanike puhul lubatud piirata seadusega. 10. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on nii

§ 3

kui ka põhiseaduse mõistes välismaalane, kelle nii Eestis viibimise kui ka töötamise piiramine seadusega on lubatav. Ka puudub vaidlus selles, et kaebaja on alates 11.06.2014 OÜ D&A Quality Solutions juhatuse liige ning et ta taotles vastustajalt tähtajalist elamisluba töötamiseks

§ 181lg 2 p 2 alusel eelnimetatud äriühingu juhtorgani liikmena.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja vastab

nõuetele, et saada tähtajaline elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Täpsemalt on vaidlus selles, kas kaebajale kohaldub

§ 117

lg 1 p-s 3 sätestatud piisava legaalse sissetuleku nõue või

§ 178

lg 1 punktis 3 sätestatud töötasu nõue ning kas OÜ-l D&A Quality Solutions on Eestis sellises määras majandustegevus, mis põhjendaks kaebajale tähtajalise elamisloa andmist. 11. Vastustaja on 27.08.2015 otsusega nr 15.3-3/504-1 keeldunud O.L.ile tähtajalise elamisloa andmisest

§ 123

punktide 2 ja 3 alusel, mis sätestavad, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (p 2) ja/või kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (p 3). 12.

§ 112

kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt samas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.

§ 118

p 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele töötamiseks.

§ 176

lg-s 1 on sätestatud, et töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Sama sätte lõike 2 kohaselt antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Seega on töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiks, et isik, kelle Eestisse tööle asumine on avalikes huvides, saaks reaalselt Eestis töötada ja elada. Tähtajaline elamisluba töötamiseks ei ole riigipoolne soodustus või preemia eriliste teenete eest. Samuti ei ole sellise elamisloa eesmärgiks lihtsustada välismaalasel digitaalset suhtlust Eesti Vabariigis, liikumist Schengeni ruumis, pangakontode avamist, äritegevuse alustamist või muid eeliseid, mis tulenevad elamisloa olemasolust (sama leidis Tallinna Halduskohus ka nt 24.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-1869, p 6). 13.

§ 116

lg 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise.

§ 117

lg-s 1 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis lõike 2 kohaselt peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Täiendavad tingimused konkreetsel alusel tähtajalise elamisloa andmiseks ning juhud, mil mõne tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuse täitmine ei ole nõutav, on sätestatud

-s eraldi (

§ 117lg-d 3 ja 4).

14.

§ 117

lg 1 p 3 kohaselt on üheks tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks piisava legaalse sissetuleku olemasolu, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis.

§ 9

lg 1 järgi on legaalseks sissetulekuks seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, 5

§-des 176-190 ning neid tingimusi omakorda täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil (

§ 1811

). Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja on D&A Quality Solutions OÜ juhatuse liige alates 11.06.2014, mis nähtub ka äriregistri andmetest. 16.

§ 178

lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et välismaalase töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis. Riigikohus on 28.05.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 (p 11) selgitanud, et

kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub

§ 178

lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe tingimusega, mis lepitakse kokku ja kajastatakse töölepingus. Seega tuleb tööandjal ja välismaalasel töölepingus kokku leppida tasus, mis vastaks

§ 178

lg-s 1 sätestatud nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma. Kuivõrd tegemist on töötamiseks antud elamisluba reguleeriva erinormiga, ei kuulu üldnormina kohaldamisele

§ 117lg 1 p 3.

Seega ei vasta isik töötamiseks antava elamisloa nõuetele, kui tal on küll piisav legaalne sissetulek, kuid see ei ole töötasu (

§ 178lg-d 1 ja 4).

17.

§ 181

lg-s 1 on sätestatud juhud, mil tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei vasta ühegi

§ 181lg-s 1 nimetatud erandi nõuetele.

Samuti ei sätesta

§ 1811

erandeid töötasu maksmise nõudest juhul, kui elamisluba antakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil.

§ 1811

sätestab täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa andmisel töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Seetõttu tuleb kaebajale töötamiseks elamisloa andmise eeltingimusena tööandjal tagada talle

§ 178lg-s 1 sätestatud töötasu.

Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ D&A Quality Solutions ei ole kaebajale töötasu maksnud. Samuti ei ole kaebajale makstud juhatuse liikme tasu, mis on samuti tasu tehtud töö (ettevõtte juhtimise) eest. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et eeldab pärast elamisloa saamist saada dividende, kuna siis hakkab ettevõte saama piisavalt kasumit. Kohus märgib, et dividendid ei ole töötajale makstav tasu tehtud töö eest, vaid ettevõtte omanikule makstav osa ettevõtte kasumist. Eristada tuleb isikule kindla töö tegemise eest makstavaid tasusid passiivsest tulust, mida isik saab sõltumata oma aktiivsest panusest. Seega ei saa dividende pidada töötasuks

§ 178mõttes.

Seisukoht, et isik võib saada valdava osa oma sissetulekust dividendidena, ei ole kooskõlas töötamiseks antava elamisloa eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut vajalike teadmiste ja oskustega just välismaalaste töötamise kaudu. 18. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtajaline elamisluba töötamiseks ei ole mõeldud selleks, et toetada ettevõtluse alustamist või lihtsustamist, vaid et isik, kes soovib Eestis töötada saaks seda reaalselt teha riigi poolt kehtestatud tingimustel. Seetõttu tuleb sellel alusel elamisloa taotlemise korral täita töötasu kriteeriumi nõue ka äriühingu juhtorgani liikmena töötamise eesmärgil. 6

§ 178

lg 2 kohaselt peab välismaalasele makstava tasu suurus vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel avaldatud teabe1 kohaselt oli

§ 178

lg 1 nõuetele vastav palgakriteerium perioodil 17.06.2014 - 16.06.2015 1177 eurot kuus. 20. Kuigi

§ 178

lg-st 2 tulenevalt peab kriteerium olema täidetud taotluse esitamise ajal, on vastustaja olukorras, kus äriühingul puuduvad töötajad ning äritegevus on alles alustamise etapis, põhjendatult hinnanud kaebaja äriühingu võimekust täita

§ 178lg-s 1 sätestatud palgakriteerium.

Vaidlustatud otsuses (tl 5-7) on PPA tuvastanud, et OÜ D&A Quality Solutions tegeleb kinnisvarahaldusega, äriühingul puuduvad palgatöötajad ning 2014. aasta müügitulu on 500 eurot (nähtub 2014.a majandusaasta aruandest, tl 8-12). Perioodil 01.09.2014 - 16.07.2015 on kaebaja teinud kaks sularaha sissemakset kokku summas 1050 eurot ning ühel korral on äriühingule tasutud konsultatsiooniteenuse eest 126 eurot (tl 90p ja 98–98p). Nende andmete õigsuse osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Vastustaja on tuvastatud andmete põhjal asunud seisukohale, et äriühingul ei ole tagatud piisavad rahavood kaebajale

§ 178lg-s 1 sätestatud töötasu maksmiseks.

21. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud PPA seisukohtadega ning leiab, et ka kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vastustaja seisukoha ning millest nähtuks, et OÜ D&A Quality Solutions oleks võimeline kaebajale

§ 178lg-s 1 sätestatud töötasu maksma.

Kohtule on esitatud lepingud nõustamis- ja turustamisteenuste osutamiseks (tl 13–18, tõlked tl 38-42), ehitus- ja viimistlusmaterjalide turu-uuringu ning viimistlus- ja ehitusettevõtete otsingu teenuste osutamiseks (tl 19-20; tõlked tl 43-44) ning turundusteenuste tasustatud osundamiseks (tl 20p–21p; tõlked tl 44p – 45p). Tegemist on allkirjade ja kuupäevadeta väljatrükkidega, mis nende lepingute tegelikku sõlmimist ei tõenda. Isegi eeldades, et esitatud on projektid, mis hiljem on lepinguteks vormistatud, ei tõendaks need iseseisvalt äriühingu püsivat majandustegevust sellises mahus, et see võimaldaks kaebaja palgakriteeriumit täita. Arvestades, et kõnealused (juuli 2015) dokumendid on esitatud 18.09.2015 kaebuse lisadena ning hilisemas menetluses pole kohtule allkirjastatud dokumente lisatud, on põhjust järelduseks, et nimetatud lepingud on jäänudki projekti staadiumisse. Seega tõendaks majandustegevust antud juhul eelkõige äriühingu esitatud arved ning rahavood. OÜ D&A Quality Solutions on juulis 2015 koostanud eelnimetatud lepingute pooltele (klientidele) kokku 4 arvet (tl 22–23p; tõlked tl 46-47 ja 48) kogusummas 16 410 eurot. Tegemist on taas dokumentide tekstide väljatrükkidega, millel puuduvad täpsemad kuupäevad (märgitud on juuli 2015) ja allkirjad. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et nende arvete alusel oleks laekumisi toimunud. Hilisema aja (pärast juulit 2015) kohta ei ole kohtule esitatud mingeid äriühingu majandustegevusega seonduvaid dokumente. Kuna kaebajat esindab õigusteadmistega esindaja, pidanuks ta oskama tähelepanu pöörata asjaolule, et taoliselt vormistatud dokumentide väljatrükid ei tõenda lepingute sõlmimist ega arvete väljastamist. Enne juulit 2015 on OÜ-le D&A Quality Solutions tasutud teenuse eest üksnes ühel korral summas 126 eurot, mille kohta on esitatud ka 13.04.2015 arve (tl 24, tõlge tl 47p) ja laekumine nähtub pangakonto väljavõttelt (tl 98–98p). Seega on põhjendatud vastustaja vaidlustatud otsuses tehtud järeldus, et äriühing ei ole võimeline seaduses sätestatud palgakriteeriumit täitma. See nõue ei olnud täidetud taotluse esitamise ajal ega ka vaidlustatud otsuse tegemise hetkel. Esitatud tõenditest ei ilmne, et 1 https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/tahtajaline-elamisluba/tootamiseks/oluline-info-tootamisekselamisloa-taotlejale.dot#loaga 7

§ 178

nõuetele, ei vasta kaebaja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. 23. Vastustaja on elamisloa andmisest keeldudes tuginenud ka

§ 123

punktile 3, mille kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa andmine ei ole põhjendatud. Vastustaja on vaidlustatud otsuses kokkuvõtlikult leidnud, et elamisloa andmine ei ole ka põhjendatud, kuna esitatud andmetest ei nähtu äriühingul majandustegevust sellises mahus, et kaebaja peaks elamisloa alusel püsivalt Eestis viibima. 24. Eelnevalt on vastustaja 08.07.2015 kirjas nr 08.07.2015 (tl 109–109p) kaebajale teatanud oma seisukoha jätta elamisloa taotlus rahuldamata tuginedes

§ 123p-dele 2 ja 3.

Seejuures on kaebajale

§123

p 3 kohaldamisega seoses selgitatud, et

§ 1811

lg 2 kohaselt peab äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, olema vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis. Vastustaja on kõnealuses kirjas märkinud oma kahtlused D&A Quality tegeliku majandustegevuse suhtes ning andnud taotlejale võimaluse neid asjaolusid selgitada. 25. Kaebajaga võib nõustuda selles, et omaniku pidev juuresolek kohapeal võib põhimõtteliselt ettevõtte tegevust positiivselt mõjutada (parem järelevalve ja kontroll kinnisvara olukorra ja töötajate üle) ja luua ka käibe kasvu, mis omakorda võimaldab töötajaid palgata ja majandustegevust laiendada. Tähtajalise elamisloa andmine töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmele toimub aga siiski eesmärgil muuta võimalikuks tegelik töötamine toimivas ettevõttes, mitte aga selle käivitamiseks. Äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eelduseks on taotlusele eelnev tegelik majandustegevus, mitte elamisloa andmine ei ole selliseks tegevuseks eeltingimuse loomine (vt ka

§ 1811lg 2).

Elamisloa väljastamine oleks PPA hinnangul põhjendatud, kui äriühingul on palgatöötajad ja majandustulemused juba olemas. Kohus nõustub PPA seisukohaga ning leiab, et ka selles osas on vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud ega korda HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid põhjendusi tervikuna. Taotluse esitamisele eelnevat majandustegevust ei kinnita ka kohtumenetluses esitatud ja eelnevalt otsuse punktis 21 käsitletud tõendid. Kohus märgib veel, et kaebaja väide bürooruumide olemasolust ei veena tegeliku ettevõtluse olemasolus. Esitatud 01.03.2015 sõlmitud üürilepingust (tl 88–89) nähtuvalt on üürilepingu objektiks eluruum, mis antakse üürile elamiseks O.L.ile kui füüsilisele isikule, mitte aga kui bürooruum äriühingule. Lepingu p 3.4.

1. kohaselt on üürnik kohustatud kasutama eluruumi vastavalt sihtotstarbele. Majandustegevust tõendavaks dokumendiks ei saa pidada ka 01.03.2015 raamatupidamisteenuse osutamise lepingut (tl 25-26), millel samuti puuduvad allkirjad.
2. Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-61-09 (p 9) on vastustaja seotud kaebaja taotluses välja toodud elamisloa taotlemise alusega ja seega puudus vastustajal kohustus välja selgitada asjaolusid muudel alustel elamisloa andmise eelduste täitmise kohta. Küll on aga vastustajal taotluse menetlemisel selgitamiskohustus, mida ta on ka täitnud, selgitades võimalust ettevõtlusega tegelemiseks viisa alusel. Kui kaebaja ei soovi Eestis töötada, on tal võimalus taotleda tähtajalist elamisluba teistel alustel, näiteks elamisluba ettevõtluseks (

§ 191

- 1971) või piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral (

§ 198-200). Seejuures välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba piisava 8

§ 200

). Kaebajale on selgitatud ka võimalust tegelda ettevõtlusega, sh täita ettevõtte juhtimisega seotud ülesandeid Eestis viisa alusel.

§ 105

lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul.

1. Kaebaja väidab, et viisa alusel Eestis viibides ei saa tema lapsed koolikohustust täita ning neil puuduks Eesti ravikindlustus. Haldusmenetluse ega kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et kaebaja abikaasa ja lapsed kindlasti sooviksid Eestisse tulla. Nad ei ole kohtule teadaolevalt Eestis elamisloa taotlust esitanud. Kaebaja on vastuseks vastustaja järelepärimisele selgitanud, et soovib taotleda tähtajalist elamisluba perekonnale kui tema sissetulek Eestis on stabiilne 17.06.2015 e-kiri, tl 119–120).
2. Kaebaja on Ukraina kodanik (see nähtub nii elamisloa taotlusest (tl 68) kui selle lisaks olevatest dokumentidest, sh passist tl 74). Kohtu hinnangul ei ole elamisloa andmisest keeldudes kaebaja õigust perekonnaelule ülemääraselt riivatud olukorras, kus tal pole takistusi perekonnaelu elamiseks oma kodakondsusjärgses riigis, st Ukrainas (vt ka Riigikohtu 17.04.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-03, p 10). Kaebaja pole ka ise väitnud, et tal oleks takistusi perekonnaeluks Ukrainas. Ettevõtlusega tegelemine Eestis on tema vaba valik ja Eesti riik ei tee selleks takistusi, kui kaebaja täidab seadusega ettenähtud tingimused, mis võimaldavad välismaalasel Eestis viibida, sh tegelda ettevõtlusega.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud otsus vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud haldusakti nõuetele, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Otsuses nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja on akti õiguslik alusena näidanud

§ 123

p-d 2 ja 3 ning märkinud, et elamisloa andmise välistab

§ 178lg 1 nõudele mittevastavus.

Kaebaja on saanud vastavad selgitused majandustegevuse olemasolu kohta esitada nii haldusmenetluses (tl 108–108p; tõlge tl 118–120) kui ka vastavad väited kohtumenetluses. Vastustaja on esitanud taotlusega seonduvalt taotlejale täiendavad küsimused (28.04.2015 ekiri, tl 104–104p) ja andnud kaebajale võimaluse tutvuda eelnevalt elamisloa andmisest keeldumise aluste ja põhiargumentidega ning andnud vastuväidete ja arvamuse esitamise võimaluse (08.07.2015 kiri nr 15.3-10/3119-1; tl 109–110). Samuti on vastustaja pikendanud 28.04.2015 kirjale vastamise tähtaega, andes taotlejale täiendavalt aega vastamiseks ja tõendite ning andmete esitamiseks (01.06.2015 e-kiri, tl 105). Seega on kaebajale haldusmenetluses olnud tagatud ka piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada andmeid ning selgitusi. 30. Seetõttu puudub alus nii esitatud tühistamis- kui ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. 31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 9