Obsah (13)

§ 376§ 175§ 162§ 436§ 442§ 351§ 217§ 633§ 218§ 651§ 178§ 163§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-97

§ 376

lg 4 p-st 2 tulenevalt kostja väited hagi muutmise, hagist loobumise või osaliselt tagasivõtmise kohta põhjendatud. Hageja poolt viivise nõude vähendamine on kostja huvides ja on arusaamatu, et kostja esindaja sellega ei nõustu. 3 Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 719,48 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulu 516,48 eurot ilma käibemaksuta). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Paide Elamuhooldus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2015 otsuse tühistamist menetluskulude suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1287,31 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulu 1012,31 eurot). Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on spetsifikatsioonis esitatud hagiavalduse koostamisega seonduv ja sellele eelnev ajakulu kokku 4 h ja 6 min põhjendatud ning vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes.

Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud hagiavalduse koostamise ajaks 3 h; 2) on spetsifikatsioonis esitatud

1. mai 2014 menetlusdokumentide koostamise ja sellele eelnevaga seonduv ajakulu kokku 3 h 52 min põhjendatud ning vajalik kulu. Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud ajakuluks 1,5 h; 3) on spetsifikatsioonis esitatud
2. juuni 2014 ajakulu 2 h 28 min põhjendatud ja vajalik. Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud ajakuluks 1 h; 4) on spetsifikatsioonis esitatud
3. septembri 2014 menetlusdokumendi koostamisega seonduv ajakulu 2 h 46 min põhjendatud ja vajalik kulu. Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud ajakuluks 1 h; 5) venitas kostja pahatahtlikult menetlust, suurendades seega hageja menetluskulusid.
4. L. Jürjens vaidleb OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi lepingulise esindaja kulud ebamõistlikult suured ega vasta tegelikult kulutatud õigusteenuse osutamise ajale; 2) on apellandi poolt viidatud arved koostatud ning viivis arvutatud raamatupidaja poolt. Hagi koostamisel puudus vajadus selgitada välja arvetega seonduvaid asjaolusid; 3) kui apellandi esindaja oleks väga põhjalikult hagiavalduse esitamiseks ette valmistunud, puuduks vajadus
5. mail 2014 kulutada 3 h 52 min selleks, et täpsustada hagi ja täiendada seisukohta; 4) nähtub
6. juuni 2014 vastuse analüüsist, et selle koostamiseks piisas 1 tunnist; 5) ei kulunud
7. septembri 2014 vastuse koostamiseks kindlasti 2 h 46 min; 6) ei ole vastustaja menetlust venitanud. Apellandile endale ei olnud nõude suurus päris selge. Vastustaja on puudustkannatav inimene. Menetluskulude kindlaksmääramise otsustamisel pidi kohus kohaldama

§ 162lg-t 4 ja jätma kulud poolte endi kanda.

1. L. Jürjens esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei vasta vaidlustatud otsus

§ 436lg 1 nõuetele.

Otsuses puuduvad põhjendused

§ 442lg 8 mõttes.

Otsusest ei nähtu, kas korteriomandi võõrandamisest saadud raha on katnud 4 kõik apellandi võimalikud võlgnevused vastustaja ees. Apellant viitas KÜS §-le 5¹. Otsusest ei nähtu, miks kohus ei nõustunud kostja väidetega; 2) ei vabasta esindaja olemasolu kohut

§ 351lg-tes 2 ja 3 märgitud kohustustest.

Kohus pidi kostjale riigi õiguse saamise õigust selgitama (

§ 217lg 8).

Kohtul esinesid kahtlused kostja oskuses kaitsta oma õigusi. Kohus ei ole arvestanud kostja majanduslikku olukorda. Jääb arusaamatuks, kuidas toimus võlgnevuste täitmine, kas täitemenetluse kaudu või täiendavalt otse hagejale; 3) ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kas vastustaja esindaja on lepinguline esindaja või vastustaja palgaline töötaja. Vastustaja juriidiline aadress ja tegevuskoht on Paides, esindaja tegevuskoht asub Tallinnas. Apellandile teadaolevalt on vastustajal töötajate nimekirjas ka jurist. Jääb arusaamatuks, mis eesmärgil koormab vastustaja apellanti ebamõistlike menetluskuludega. Kui esindaja ei suuda lakooniliselt oma mõtteid väljendada, on see tema esindavatava probleem. 7. OÜ Paide Elamuhooldus vaidleb L. Jürjensi apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebus

§ 633

lg 3 p-des 1-3 ja § 631 lg-s 1 sätestatud nõuetele; 2) on apellant apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetanud uusi tõendamata asjaolusid (korteriomandi võõrandamine täitemenetluses, korteri väidetava uue omaniku kostja kohustuste omandamine KÜS § 5¹ alusel, hageja hea usu vastane käitumine). Vastustaja palub jätta nimetatud asjaolud tähelepanuta; 2) on meelevaldne apellandi väide, et ta ei osanud maakohtu menetluses korteriomandi võõrandamisele täitemenetluses viidata ning et tal puudus ülevaade täitemenetluses; 3) ei ole apellant tõendanud korteriühistu olemasolu. Korterelamu Aiavilja 9 näol oli tegemist korteriühisusega, mille suhtes KÜS § 5¹ ei kohaldu; 4) esindas kostjat maakohtus esindaja

§ 218

lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu ei pidanud kohus kostjale riigi õigusabi saamise õigust selgitama; 5) jäävad arusaamatuks apellandi etteheited seoses hea usu põhimõtte rikkumisega ning apellandi käsitlus vastustaja ning ta lepingulise esindaja tegevuskoha osas; 6) ei ole kostja esimese astme menetluses tõendanud neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginesid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning L. Jürjensi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu
2. aprilli 2015 otsust L. Jürjensilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja mõistab välja L. Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks menetluskulud maakohtus summas 888,52 eurot. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2015 otsus muutmata.
4. Seoses OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Osas, milles maakohus mõistis hageja 5 menetluskulud kostjalt välja, otsust vaidlustatud ei ole (s.o riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud 516,48 eurot ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud osas. 9.1. Apellant leiab, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1287,31 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulu 1012,31 eurot).

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire ning seetõttu tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. 9.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi maakohus leidis, et hageja õigusabikulud moodustavad kokku 516,48 eurot (ilma käibemaksuta), luges maakohus siiski hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi (3+1,5+1+1), mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu (76,69 eurot) arvestades teeb kokku 498,49 eurot (6,5 h x 76,69 eurot/h). Seega on maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas vastuoluline (s.o vastuolu on resolutsioonis märgitu ja põhjenduste vahel). 9.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajadust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lähtudes eeltoodust ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga apellandi poolt väljatoodud üksiku toimingu kohta. 9.
5. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tsiviilasja olemust, keerukust ning mahtu (sh menetlustoimingute hulka) arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 8 tundi. Antud juhul oli tegemist hoolduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse nõudega, mistõttu ei saa antud vaidlust pidada õiguslikus mõttes keerukaks. Vaidluse keskseks küsimuseks kujunes eelkõige nõude suurus, mitte keerulised õiguslikud küsimused. Antud asjas ei toimunud kohtuistungeid, vaid kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 888,52 eurot (s.o riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud 613,52 eurot, s.o 8 h x 76,69 eurot/h).

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 10. Vastuseks L. Jürjensi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellant on taotlenud maakohtu vaidlustatud otsuse täielikku tühistamist, ei ole kaebuses esitatud põhjendusi seoses viivise suurusega ja määraga. Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuses märgitud viivise suurust ja määra. 10.1. Alusetu on apellandi väide, et maakohtu vaidlustatud otsus ei vasta

§ 436

lg-le 1 seetõttu, et otsusest ei nähtu, kas ja kui suures ulatuses on kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt 6 täitemenetluses korteriomandi võõrandamisest saadud raha katnud kõik apellandi võimalikud võlgnevused vastustaja ees. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et apellant ei ole ise tuginenud maakohtus asjaolule, et täitemenetluses saadus summadest on kaetud kõik apellandi võlgnevused hageja ees (sh ka antud hagi esemeks olev summa). Apellandi poolt kaebuses viidatud I kd tl-del 76-86 olevast hageja seisukohast ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et apellant oleks tuginenud maakohtus asjaolule, et täitemenetluses oleks täitmisel olnud ka võlgnevus perioodi 31.03.2012 – 31.12.

1. Asja materjalide hulgas on kostja vastus hagile koos tema poolt koostatud kohustuste täitmise tabeliga (I kd tl 50-54), kuid viidatud tabelist ei nähtu arvete nr-d, nende maksetähtajad ega kostja poolt teostatud maksete kuupäevad. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud tabeli alusel jõuda selgusele, millal ja kui suures summas on kostja võlgnevust tasunud, ning kui suur on võlgnetav summa vaidlusalusel perioodil. Kostja on esitanud omapoolse võlgnevuse arvestuse maakohtule ka 08.08.2014 (I kd tl 96-99). Võlgnevuse arvestusest nähtub, et 01.01.2014 seisuga võlgnevus eelmisest perioodist oli 4258,31 eurot (s.o kostja enda poolt märgitud võlgnevus oli suurem, kui on nõudnud hagis hageja) ning lõplikuks võlgnevuse suuruseks on märgitud 1968,63 eurot (lõpliku võlgnevuse kuupäev on täpsustamata). Ringkonnakohtu arvates eelnimetatud kostja arvestus ei anna alust asuda seisukohale, et hagi rahuldamise ulatuseks saab olla 1968,63 eurot. Kõrvutades hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestust ja kostja poolt esitatud arvestust nähtub, et hageja on võlgnevuse arvestamisel arvestanud kõiki kostja poolt tasutud summasid (s.o summasid, mille tasumisele on kostja oma arvestuses viidanud) ning seetõttu peab ringkonnakohus hageja arvestust usaldusväärseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks muuhulgas jõustunud kohtulahend. Antud juhul ei ole jõustunud kohtulahendit kostja võlgnevuse kohta perioodil 31.03.2012 – 31.12.2013, s.o nimetatud perioodi kohta ei olnud täitemenetluses täitedokumenti. Samuti ei ole apellant väitnud, et võlgnevus perioodi 31.03.2012 – 31.12.2013 eest oleks olnud täitemenetluses täitmisel mingi muu täitedokumendi alusel. Seega ei ole täitemenetluses olnud täitmisel apellandi võlgnevus perioodi 31.03.2012 – 31.12.2013 eest ning alusetu on apellandi väide, et täitemenetluses saadud summade arvelt on likvideeritud kostja võlgnevus. 10.
2. Apellandi väitel on maakohus jätnud tähelepanuta KÜS §-i 51, mille kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole moodustatud korteriühistut, vaid kostjale kuulunud korteri haldamist teostas hageja kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-192-12 p-s 11 asunud seisukohale, et „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et enne korteriühistu asutamist tekkinud korteriomandi võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustus läks hagejale üle seaduse alusel. KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Nimetatud sätetest ei tulene, et korteriomandi omandaja vastutaks endise korteriomaniku majandamiskulude võla eest, mis tekkis endisel korteriomandi omanikul enne korteriühistu asutamist. KÜS § 7 lg 3 sätestab küll korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarkohustuse ja tuleb nõustuda ringkonnakohtuga selles, et märgitud sätte eesmärgiks ei ole 7 vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumise kohustusest, kuid solidaarkohustus tekib võõrandajal ja omandajal üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu olemasolu ajal.“ KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuna antud juhul ei ole moodustatud korteriühistut, siis ei läinud täitemenetluses korteriomandi omandajale seaduse alusel üle kostja võlgnevus hagejale ja seega tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1, KOS § 8 lg-st 1 ja § 13 lg-st 1 vastutab kostja tekkinud võla eest ise. 10.
3. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus oleks pidanud kostjale selgitama riigi õigusabi saamise õigust. Kostjal on maakohtus olnud esindaja (asja materjalidest nähtuvalt Ingrid Vinnal). Asjaolu, et maakohus vaidlustatud otsuse p-s 8 ei nõustu kostja esindaja seisukohtadega, ei tähenda seda, et kohus oleks pidanud kostja esindaja menetlusest kõrvaldama ning andma kostjale riigi õigusabi. Kuna kostjal oli menetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saanudki kohtul tekkida kahtlusi selles, et kostja õigused jäävad kaitseta. 10.
4. Asjasse puutumatud on apellandi väited seoses kostja majandusliku olukorraga. Ebaõige on apellandi väide nõude ebaselguse kohta. Hageja on esitanud nõude arvestuse (I kd tl 64-71; 76-83) ning asjaolu, et hageja on viivist vähendanud, ei muuda nõuet ebaselgeks. 10.
5. Alusetu on apellandi seisukoht, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kas vastustaja esindaja on lepinguline esindaja või vastustaja palgaline töötaja. Asjas olevate materjalide kohaselt on hagejal menetluses lepinguline esindaja ning see, et hageja töötajate nimekirjas ka jurist, ei välista lepingulise esindaja kasutamist.
6. Arvestades asjaolu, et OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja L. Jürjensi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus andis 7. oktoobri 2015 määrusega L. Jürjensile menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu 325 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna L. Jürjensi majanduslik olukord ei ole otsuse tegemise seisuga muutnud, siis ringkonnakohus vabastab

§ 190lg 7 alusel L.

Jürjensi apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 325 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson