) § 3 punkti 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lõike 2 kohaselt on leping 5 lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lõike 1 punkti 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 14. Kostja vastuväidete kohaselt oli talle antud laenu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine.
sätestab tarbijakrediidilepingu mõiste, mille kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd hageja puhul ei ole tegemist oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga, ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga ning nimetatud tarbijakrediidileping ei ole ka tühine kostja esindaja poolt viidatud alustel.
kohaselt on tarbijakrediidilepinguks krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Osaühing on tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 25 lõike 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 2 lõike 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik (äriühing), milline tegutseb igapäevaselt oma majandustegevuse raames. Seega eelduslikult olukorras, kus laenuandjaks on juriidiline isik ja laenusaajaks füüsiline isik, on sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Ka käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse alusel ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. 21. Samuti tuleb kostjaga nõustuda selles, et tarbijakrediidilepinguid puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu lahendid nr 32-1-170-13, punkt 12; nr 3-2-1-169-13, punkt 15). Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, nagu oleks maakohtul olnud käesolevas asjas alus tuvastada vaidlusaluste tehingute tühisus
Nimelt on kostja jätnud tähelepanuta sama sätte lõike 2, mille kohaselt
lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas tõi hageja hagiavalduses, viidetega lepingute punktidele 1.2 esile, et laenusaaja sai sularahas laenusummad kätte. Seega puudus maakohtul alus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest, viidates hagi õiguslikule põhjendamatusele. Vaidlustatavast määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-181-13 punktis 16 märkinud, et kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lõike 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.