1-08-7793/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7793 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Ruslan Mõškovski (isikukood 38002280238) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile tema poolt määruskaebemenetluses Ruslan Mõškovskile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Ruslan Mõškovskilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse. Ruslan Mõškovskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Ruslan Mõškovski, 1-08-7793, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda
7. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Ruslan Mõškovski kannab Viru Vanglas temale Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud
9. aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 12.12.2007 ja lõpeb 12.12.
11. Viru Vangla esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Mõškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohus 10.02.2016 määrusega jättis R. Mõškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse kesksed väited on järgmised. Maakohus leidis, et kuigi R. Mõškovski on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja läbinud mõned sotsiaalprogrammid ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed (olemas on elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik), ei ole need asjaolud tema vabastamiseks piisavad. Teave kinnipeetava korduvast karistatusest (kolmel korral) ja toimepandud kuritegude asjaolud on eelnimetatust suurema tähendusega. Nimelt näitavad R. Mõškovski varasemad karistused seda, et uued kuriteod ei olnud juhuslikud ning kinnipeetava puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab ta röövimise eest ja ka varasemalt on teda karistatud röövimiste eest. Kuriteod olid sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks olid maksmata võlad ning majandusliku toimetulekuoskuse puudulikkus. MÄÄRUSKAEBUS
13. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Andres Veski, taotledes lahendi tühistamist ja R. Mõškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja hinnangul, kuigi R. Mõškovskit on ka varem kriminaalkorras karistatud, on teda võimalik tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Just need asjaolud, mida kohus on oma määruses kirjeldanud (elukoha olemasolu, töökoha garanteeritus, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul), on kaalukad argumendid, mis peaksid aitama kinnipeetaval vangistusest vabanedes paremini resotsialiseeruda. Rahaliste nõuete olemasolu ei saa olla kaalukeeleks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Tänases olukorras, kus isikule on garanteeritud sissetulek ning toetav sotsiaalvõrgustik, on lihtsam asuda ka rahalisi kohustusi täitma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav R. Mõškovski tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, ei pea kriminaalkolleegium nende kogumahus üle kordamist otstarbekaks ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.
15. Kõigepealt nõustub apellatsioonikohus maakohtu määrusest selguva seisukohaga, mille kohaselt ei too R. Mõškovski tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist kaasa mööndus, et tema vangistusaegne käitumine ja vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad positiivsetena. Nimelt on kinnipeetava puhul täheldatavad ka tegurid, mis tingivad tema poolt vanglakaristuse kandmise jätkumise – s.o nimetamist väärivad R. Mõškovski kuritegude asjaolud (kuriteo raskus, ründeobjekt, tehiolud), tema isik (süü suurus, isikuomadused) ja varasem elukäik.
16. Eelmises punktis märgitud asjaolusid järjest käsitledes, tuleb kõigepealt toonitada, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusest selguvalt oli R. Mõškovski röövimises süüdi tunnistatud kuues kuriteoepisoodis, mis eranditult seisnesid vanemaealiste naisterahvaste (kannatanud olid sündinud ajavahemikus 1921-1936) ründamises põhjendamatult raske füüsilise vägivallaga ning neilt sisuliselt ainukese sissetulekuallika äravõtmises. Teadlikult valis R. Mõškovski ohvritena välja isikud, kes ei olnud võimelised end vähimalgi määral kaitsma ning ründas neid elutähtsasse piirkonda suunatud vägivallaga. Teiseks, vaadates kinnipeetava varasemat elukäiku, on kõnekas 2 2 seegi tõik, et enne kirjeldatud kuritegusid on R. Mõškovskit röövimiste eest karistatud kahel korral varemgi. Ehk siis, süüdimõistetu kuritegelik suunitlus leiab lisaks tema kuritegude raskusele kinnitust ka nende korduvuse faktis.
17. Eelmärgitut kogumis arvestades nõustub kriminaalkolleegium esimese kohtuastmega, et kuivõrd R. Mõškovski on kriminaalkorras karistatud isikuna pannud toime sedavõrd rasked kuriteod ja tema süü on ilma igasuguse kahtluseta hinnatav suurena, riivaks tema vangistusest vabastamine ligikaudu 3 aastat 9 kuud enne karistusaja lõppu oluliselt ka ühiskonna õiglustunnet. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangel viisil.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
19. Advokaat Andres Veski esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 50 minutit, mille eest ta taotleb tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Mõškovski kanda. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3