1-14-3743/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3743 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus Juri Šutovi (ik 37708082225) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Juri Šutov, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2015 otsusega mõisteti Juri Šutovile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti J. Šutovile
6. novembrist 2013 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 27 päeva vangistust.
7. Viru Vangla esitas
8. novembril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu
10. jaanuari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Peamiselt tugines maakohus oma otsustuse tegemisel süüdlase varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. J. Šutovit on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral ja reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Enamasti on J. Šutovit karistatud narkokuritegude toimepanemise eest. Positiivseks pidas maakohus kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja võimalusi, mida vabanemine J. Šutovile võiks kaasa tuua. Lisaks märkis kohus, et kuna isik kannab karistust rahvatervisevastaste kuritegude eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Uue kuriteo riskifaktoriks pidas maakohus narkosõltuvust, kriminaalseid tuttavaid ja töökoha puudumist. Määruskaebus ja taotlus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Šutov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et ta on nüüdseks paigutatud ümber avavanglasse. See näitab vangla usaldust J. Šutovi vastu ja süüdlase suutlikkust käituda õiguskuulekalt. J. Šutov soovib vabaduses jätkata narkosõltuvuse ravimist. Isikut ei ole varasemalt ennetähtaegselt vabastatud ning ta on kindel, et suudaks ennast kriminaalhooldaja abiga tõestada. Kuigi J. Šutovi tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ei suhtle kinnipeetav nendega. Süüdlase arvates on ta vangistuses teinud endast kõik oleneva, et vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kohus ei peaks tuginema niivõrd J. Šutovi minevikule, vaid sellele, et kinnipeetav on valmis alustama seaduskuulekat elu.
12. J. Šutov esitas Tartu Ringkonnakohtule ka taotluse, et kohtutoimikusse lisataks
13. jaanuaril 2016 koostatud individuaalne täitmiskava. Sealt on näha kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud, mida ei ole esialgses iseloomustuses. Samuti on J. Šutovi puhul langenud ära ohuhinnang kõrgohtlik. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning õigustatult leidis, et J. Šutov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrav on see, et J. Šutovit on 9 korda kuritegude toimepanemise eest karistatud, reaalset vangistust kannab 6-ndat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. Ta on viljelenud riskivat ja hoolimatut elustiili, probleemide tekkimisel kasutab ebaotstarbekaid lahendusi ja kordab samu käitumismustreid. Maakohus leidis, et J. Šutovi käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning seetõttu tuleb tal karistuse kandmist vanglas jätkata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega.
15. J. Šutov kannab alates
16. jaanuarist 2016 karistust avavanglas. Ta registreeriti Töötukassas tööotsijana ning ta osaleb karjäärinõustamisel. Lisaks tegeleb J. Šutov ka iseseisvalt töö otsimisega. Kohtule saadetud uuest individuaalsest täitmiskavast on näha, et kuigi kinnipeetav ei ole veel tööd leidnud, tagaks talle vabaduses sissetuleku töövõimetuspension. Samuti on tal kindel elukoht ja perekonna toetus. J. Šutov on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning läbiviijate sõnul nendest palju õppinud. Kinnipeetav on avaldanud soovi osaleda Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja tahab narkootikumidest loobuda.
17. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt J. Šutov on motiveeritud muutuma ning avavanglas viibides ja seal kehtestatud eeskirju järgides ongi tal võimalus enda paranemist kinnistada ning valmistuda naasemiseks igapäevaellu.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
19. jaanuari 2016 määrus muutmata, J. Šutov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas