Hageja palub nõue rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja A. Matvejevi selgitas, et loobub kostja tunnistajate ärakuulamise taotlusest. Esindaja rõhutas, et kui esitakse kahju hüvitamise nõue, siis hageja peab tõendama, et on olemas kohustatud isiku süü või hooletus kahju tekkimises, et on olemas põhjuslik seos sündmuse ja tagajärje vahel ning hageja peab tõendama, et kahju on tekitatud nimelt sellises suuruses, mis on tema poolt märgitud. Kõik nimetatud asjaolud on tõendamata. Hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Esindaja palub pöörata tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud dokumentidest ei tulene, et kahju tekkis kostja süülise tegevuse tõttu. See ei tulene hageja poolt esitatud aktist, pole selge, millisel viisil oli tuvastatud selle lekke põhjus. Kui võrrelda aktis kirjeldatud korteri rikkumist ja nende suurust ning rikkumisi ja suurust, mis on kajastatud hinnapakkumistes, siis nad erinevad oma vahel oluliselt. Tekib kahtlus nende dokumentide tõepärasuses. Esindaja leiab, et tõendamiskoormus kahju hüvitamise nõude puhul on hagejal, hageja ei tõendanud oma nõudeid piisavalt, esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Esindajale jäi ebaselgeks menetluskulude summalise moodustumise viis (k. 2, tl. 59-60). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastusega hagile, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et 23.12.2013.a. kostja uputas hageja korteri üle, millega tekitas hagejale varalist kahju. Korteri üleujutamise fakti kohta oli koostatud avariiakt. Üleujutamise tulemusena sai kannatada praktiliselt kogu hageja korter. Üleujutuse põhjus ja sellele järgnev tekitatud kahju - kostjale kuuluva korteri nr xx vannitoas avatud veekraan. Hagejat ei olnud kodus ajal, kui tema korter üle ujutati. Hageja palub kostjalt välja mõista 5 tekitatud kahju summas 1665,13 eurot (vastavalt OÜ Andfort hinnapakkumisele) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja - kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1, 2 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4 alusel, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, tuvastas, et hageja korteris toimus 23.12.2013 üleujutus, mis sai alguse kostjale kuuluvast korterist. Akti kohaselt sai hagejale kuuluv korter nr. xx kahjustada selle tõttu, et kostja korteri vannitoas oli avatud veekraan. Korteris nr. xx said kahjustada nii koridor, köök, magamistuba kui vannituba, sisuliselt kogu korter (25.12.2013 akt, k. 1, tl. 7-8). Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulub korteriomand asukohaga xxx, kostjale (k. 1, tl. 6). KOS § 11 lg 1, 2 alusel on kostja kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, samuti tagama samaväärse kasutamise kõigi teiste isikute poolt. Ülaltoodust lähtuvalt on kostjal kohustus vastutada tema korteriomandi kasutamisega tekitatud kahju eest. Kostja 15.06.2015 kohtuistungil nõustus asjaoluga, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus ning toimus temale kuuluvast korterist. Asjaolu, et üleujutuse põhjustas mitte tema 6 isiklikult, vaid tema korteris remonti teinud isikud, ei vabasta kostjat vastutusest hagejale tekitatud kahju eest. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus kostjale kuuluvas korteris lahti jäetud veekraani tõttu. Kuna kostja KOS § 11 lg 2 kohaselt kannab vastutust kõikide isikute eest, kes tema korterit kasutavad, siis leiab kohus, et on tõendatud kostja süüline vastutus antud kahju tekkimise osas. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumistest nähtub, et OÜ Ultrapower tegi pakkumise summas 2235 eurot ja OÜ Andfort summas 1665,13 eurot (k. 1, tl. 10-13; 15-18). Hageja palub hüvitada kahju väiksemas summas, so vastavalt OÜ Andfort poolt tehtud hinnapakkumisele. OÜ Andfort poolt esitatud hinnapakkumisest nähtub, et see hõlmab kõiki neid remonditöid, mida on vaja teostada korteris tekitatud kahjustuste likvideerimiseks (seinad ja põrandad koridoris, köögis, toas, vannitoas). Antud hinnapakkumine ei hõlma lagede remondiks vajalikke kulutusi. Kuna hinnapakkumine sisaldab nii remondiks vajalike materjalide kui ka töö maksumust, siis leiab kohus, et hinnapakkumise summa on mõistliku suurusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus kostjale kuuluvast korterist, milles oli jäetud sulgemata veekraan. Asjaolu, et veekraani jätsid sulgemata kolmandad isikud, kes teostasid remonti kostjale kuuluvas korteris, ei vabasta kostjat vastutusest, sest kostja korteriomanikuna kannab vastutust kõikide tema korteris viibivate isikute eest. Kohus leiab, et kõikide asja materjalidega on tõendatud nii kostja süüline vastutus kui ka kahju tekkimise põhjuslik seos, samuti kahju suurus. Kostja väide, et kahju tekkimises on süüdi kolmandad isikud, ei ole antud juhul asjakohane, kuna kolmandad isikud võivad kahju tekitamise korral kanda vastutust kostja enda ees (kui see on sätestatud nendevahelises lepingus), kuid mitte hageja ees. Hageja ees vastutab kostja kui korteriomandi omanik. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud täies ulatuses, so summas 1665,13 eurot. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas
Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja A. P.`i kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva
lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse 7 võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Riigilõiv Koos hagiga esitas hageja esindaja kohtule taotluse riigi menetlusabi saamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas hageja täielikult menetluskulude (riigilõivu summas 225 eurot) kandmisest hagiavalduse esitamisel kahju hüvitamise nõudelt.
lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt, kuulub hagilt hinnaga 1665,13 eurot tasumisele riigilõiv summas 225 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot, mis kuulub tasumisele 4 kuu jooksul lahendi jõustumisest alates. Õigusabikulud Hageja esindaja esitas kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) kogusummas 570 eurot. Kohus tutvunud taotlusega, leiab et taotlus on põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on tunnistajatasu, ekspertiisitasu. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (
Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kulude suuruseks on 570 eurot (tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta). Hageja esindaja märgib õigusabikuludena: konsultatsioon (22.04.2014); hagiavalduse koostamine (17.07.2014); arvamuse koostamine (04.12.2014); materjalidega tutvumine, istungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine, protokolliga tutvumine (15.06.2015); määruskaebusele vastuse esitamine (26.06.2015); kostja taotlusega tutvumine (07.11.2015), kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine (09.11.2015); menetluskulude nimekirja koostamine (esindaja ei ole märkinud, mitu tundi/minutit toiminguteks kulus, kuid lähtudes tunnihinnast, siis natuke rohkem kui 6 tundi – 570/90=6,333). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga 8 (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 1 sisulise menetlusdokumendi kogumahuga 2 lk. Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 1 tund ja 20 minutit. Hageja esindaja on märkinud menetluskuludena ka 2014.a. väidetavalt teostatud toimingud, kuid antud toimingute teostamine ja kulude kandmine ei ole hageja poolt tõendatud. Nii 17.07.2014 hagiavaldus kui ka 04.12.2014 arvamus on allkirjastatud isiklikult hageja enda poolt, hagis ei ole viidatud asjaolule, et hageja on kasutanud õigusabiteenust, samuti ei ole lisatud ühtegi õigusabi saamist tõendavat dokumentaalset tõendit. Kohtule esitatud volikirjast nähtub, et esindajale väljastatud volikiri on allkirjastatud
, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt Helgi Vinni Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.