KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leidis, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks käesolevas vaidluses ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

1. Kohus asus seisukohale, et nii TLS § 105 lg 1 kui ka ITVS § 6 lg 2 sätestatavad sisuliselt sama asja, s.o selle, millise aja jooksul peab esitama kohtusse või töövaidluskomisjoni hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, s.h. ülesütlemise tühisuse 2 tuvastamiseks ning nimetatud nõude esitamise tähtajaks on nendes paragrahvides märgitud 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Osundatud seadusesätetes nimetatud tähtaegade näol ei ole tegemist aegumistähtajaga, nagu väidab kostja, vaid nõudeõigust lõpetava tähtajaga, millest tulenevalt tuleb kostja taotlus käesolevas töövaidlusasjas aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. 05.04.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 25.03.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ning ilma asja esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks saatmata teha uus otsus, millega jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kohtuotsusest ei selgu, millistel asjaoludel on kohus jõudnud seisukohale, et tegemist on nõudeõigust lõpetava tähtajaga. Maakohtu seisukoht, et TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2 sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, on ebaõige. Seadus sätestab sõnaselgelt, et tegemist on aegumistähtajaga. Ka kohtupraktika on asunud samale seisukohale selgitades, et ITVS § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest (RKTKo nr 3-2-1-54-12).
4. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et 02.10.2014 tööandja teade töölepingu ülesütlemise kohta on tingimuslik avaldus ja Keskkonnaametil ei olnud tegelikult tahet töölepingut üles öelda. Tegemist ei ole tingimusliku ühepoolse tahteavaldusega, vaid Keskkonnaameti avalduses on antud teisele poolele võimalus töökohta kokkuleppel muuta. Kuna ülesütlemisavaldus on käsitletav tööandja tahteavaldusena, siis tuleb tahteavalduse sisu tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 sätestatust. Tahteavalduse tegija (Keskkonnaamet) on oma tahet – lõpetada tööleping TLS § 89 lg 1 alusel – selgesõnaliselt 02.10.2014 avalduses väljendanud ning oma seisukohti põhjendanud. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsuse resolutsioon tuleb

§ 657lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 13. Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et vaheotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

§ 449

lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seega saab apellatsioonkaebuse esitada ka otsuse peale, millega jäeti aegumine kohaldamata.

1. Hageja esitas maakohtule hagi 02.01.
2. Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna hageja sai 02.10.2014 ülesütlemisavalduse kätte 03.10.
3. Hageja leiab, et tööandja ütles töölepingu üles 04.12.2014 avaldusega, mille tema sai 05.12.2014, mistõttu ei ole hagi aegunud.
4. ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Vastavalt TLS § 105 lg 1 peab kohtule 3 hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, vaid on nõudeõigust lõpetavad tähtajad. ITVS § 6 lg-s 2 on sõnaselgelt öeldud, et tegemist on aegumistähtajaga. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-54-12 p-st 11 tuleneb, et ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtajad on aegumistähtajad.
5. 02.10.2014 esitas kostja hagejale töölepingu muutmise/lõpetamise ettepaneku. Selles tegi kostja hagejale ettepaneku töötasu ja tööaja vähendamiseks ning märkis, et töölepingu muutmisega mittenõustumisel ütleb kostja töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu üles 31.12.
6. Kostja palus hageja vastust 20.10.2014 (t lk 44-45). 20.10.2014 vastas hageja, et ta ei soovi poole kohaga tööd (t lk 47). 04.12.2014 esitas kostja hagejale dokumendi pealkirjaga „Töölepingu lõpetamine“, milles ütles töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 31.12.2014 (t lk 48).
7. Kolleegium leiab, et kostja poolt 02.10.2014 tehtud ettepanek ei olnud töölepingu ülesütlemise avaldus. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 02.10.2014 avalduse pealkiri on „Töölepingu muutmise/lõpetamise ettepanek“. Avalduses tegi tööandja hagejale teatavaks kavatsuse tööleping lõpetada, kui hageja ei nõustu tööaja ja töötasu vähendamisega. Ühtlasi anti hagejale mõtlemisaeg. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendaks seda tahteavaldust ettepanekuna töölepingu tingimuste muutmiseks ning teatena kavatsusest tööleping vastasel juhul üles öelda. Seda, et tegemist ei olnud töölepingu ülesütlemisavaldusega, kinnitab ka kostja enda hilisem käitumine. Kui tegemist oleks olnud töölepingu ülesütlemisega, siis puudunuks kostjal vajadus esitada hagejale 04.12.2014 ülesütlemisavaldus uuesti.
8. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt toimus 04.12.2014 avaldusega, mitte 02.10.2014 avaldusega. Kuna hagi esitati kohtusse 02.01.2015, siis ei ole hagi aegunud.
9. Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja edastab tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule. Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, siis määratakse menetluskulude jaotus kindlaks lõppotsuses (

§ 173lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 4