2-15-4331/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-4331 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Tsiviilasi EK hagi TK vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lõpetamise kohta 14.09.2015 määrus menetluse Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EK määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: EK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX , XXXXX XXXXXXXX), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel Kostja: TK (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX, XXXXX XXXXX XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2015 määrus osas, milles maakohus lõpetas menetluse EK hagis TK vastu elatise nõudes.
3. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
4. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
5. EK (hageja, laps) esitas 19.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse TK (kostja, isa) vastu elatise nõudes. 24.03.2015 esitatud täiendatud hagiavalduses palus hageja alates 24.03.2014 mõista kostjalt välja miinimummääras elatise.
6. 05.04.2015 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks kuna lapse hooldusõiguse ja elatise nõudes on menetlus pooleli Soome kohtus, kus kostja on esitanud nõude KK (lapse ema) vastu. Hageja vaidles taotlusele vastu ning leidis, et Soome kohus ei ole pädev lapsega seotud vaidlusi menetlema.
7. Harju Maakohus peatas 21.04.2015 kohtumäärusega menetluse kuni Soome kohtu menetluses oleva kostja ja KK vahelises abielulahutuse, hooldus- ja kohtumisõiguse ning elatise nõude tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
8. 31.08.2015 esitas kostja kohtule Soome Espoo esimese astme kohtu poolt kinnitatud kompromissi ning selle eestikeelse tõlke. Kompromissi kohaselt on KK ja kostja leppinud kokku kostja ja lapse vahelises suhtlemise korras ning selles, et kostja maksab lapsele alates 01.06.2015 igakuiselt elatist 150 eurot kuus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9. Harju Maakohus uuendas 14.09.2015 määrusega menetluse ja lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
10. Kostja on esitanud kohtule Soome Vabariigi Espoo kohtu 18.05.2015 lahendi, mille kohaselt Espoo esimese astme kohus on kinnitanud KK ja kostja kompromissi lapse EK elatise ja kohtumisõiguse osas. Kohtulahendist nähtuvalt kehtib kompromiss tähtajatult ning menetlusosalised on kompromissi sõlmimisel kokku leppinud mitte vaidlustama esimese astme kohtu poolt kinnitatud kompromissi. Kuivõrd kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse nr 4/2009 artikliga 17 tunnustatakse Eestis Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust ilma ühtegi erimenetlust järgimata ning kohtuotsust ei ole vaja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistada, leidis kohus, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on olemas jõustunud Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend ning kohtumenetlus tuleb kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 2 lõpetada. Määruskaebus
11. Hageja esitas Harju Maakohtu 14.09.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi sisuliseks menetluseks maakohtule.
12. Kostja poolt kohtule esitatud kokkuleppe on sõlmitud 18.05.2015 Soome kohtu eelistungil kohtumenetluse ajaks ning tegemist ei ole menetlust lõpetava lahendiga. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid kokkuleppe täidetavuse kohta Eestis. 29.09.2015 tegi Soome kohus lõppahendi, mille kohaselt allub kogu vaidlus Eesti kohtule ning jättis kostja nõuded läbi vaatamata. Seega tänase seisuga puudub elatist reguleeriv lõpplahend, mille alusel saaks hageja elatist oma isalt. Asjas tuleb arvestada ka seda, et käesoleval juhul ei ole hagejaks KK, kes on menetlusosaliseks Soome kohtus. Kohtule esitatud kokkulepe on aga sõlmitud KK ja kostja vahel. Seega ei ole tegemist samade poolte vahel oleva sama vaidlusega. Lisaks ei ole kostja tasunud lapse ülalpidamiseks elatist ka Soome kohtus ajutiselt kokkulepitu alusel. Hageja märkis täiendavalt, et arvesse tuleb võtta, et hageja on esitanud hagi, milles soovib elatise väljamõistmist alates märtsist
13. Soome kohus on määranud elatise tasumiskohustuse menetluse ajaks alates 01.06.
14. Seega puudub lahend sama vaidluse ja sama hagieseme osas. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Soome kohtus ajutiselt kokkulepitud elatise suuruseks on 150 eurot, mis on alla Eesti Vabariigis kehtestatud elatise miinimumi ning see pole piisav tagamaks hagejale kohast ülalpidamist. Vastus määruskaebusele 2
15. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on alates 01.06.2015 tasunud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele elatist 150 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et Soome kohtu 29.09.2015 lahend ei puuduta elatise maksmise küsimust ning lisaks on ta nimetatud otsuse vaidlustanud. Edasine menetluse käik
16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hageja on palunud maakohtu määruse täielikult tühistada, nähtub määruskaebuse sisust, et hageja vaidlustab määrust osas, milles menetlus lõpetati. Lisaks ei saagi menetluse uuendamise määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 361, § 660 lg 1).
18. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus menetluse lõpetas ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
19. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
20. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 20.11.2014 esitanud Espoo esimese astme kohtule avalduse, milles on esitanud nõuded lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks, suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning KK-lt elatise summas 153,63 eurot kuus väljamõistmiseks (tl 47). 18.05.2015 kinnitas Espoo esimese astme kohus KK ja kostja vahel kompromissi, milles lepiti kokku kostja ja lapse vahelises suhtlemiskorras ning selles, et kostja maksab lapsele alates 01.06.2015 elatist 150 eurot kuus. Kompromissis on märgitud, et see kehtib tähtajatult kuni selles asjas teisiti kokku lepitakse või määratakse (tl 101-104). 29.09.2015 tegi Espoo esimese astme kohus samas asjas otsuse, mille kohaselt ei ole Espoo esimese astme kohus vanemlikku vastutust puudutavas osas kohtumenetluseks pädev ning jättis kostja hagi menetlemata (tl 145-172). Kostja on määruskaebusele esitatud vastuses avaldanud, et on eelnimetatud kohtuotsuse vaidlustanud.
21. Ringkonnakohus leiab, et Espoo esimese astme kohtu 18.05.2015 lahendi puhul ei ole tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlus kostja poolt esitatud nõuetes Espoo esimese astme kohtus lõppenud 29.09.2015 otsusega HP 14/6416, mille kohaselt jäetakse hagi menetlemata pädevuse puudumise tõttu. Sellele, et 18.05.2015 tehtud lahendi puhul ei ole tegemist menetlust lõpetava lahendiga, viitab ka Espoo esimese astme 29.09.2015 kohtuotsuse põhjendustes toodu, milles kohus on 18.05.2015 kompromissiga seonduvalt märkinud, et on pidanud vanemate vahelise kokkuleppe kinnitamist olukorras, kus laps ei olnud isaga pikka aega kohtunud ega saanud elatist, Brüsseli IIa määruse artiklis 20 sätestatuga võrreldavaks ajutiseks meetmeks.
22. Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüsseli IIa määrus) artikkel 20 kohaselt ei takista määrus edasilükkamatutel juhtudel liikmesriigi kohtuid võtmast selles riigis viibivate isikute ja seal asuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas 3 kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kui käesoleva määruse alusel on peaasja arutamisel pädev mõne teise liikmesriigi kohus. Osutatud meetmeid ei kohaldata enam, kui liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab.
23. Ülaltoodust tuleneb, et maakohus on lõpetanud TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tsiviilasja menetluse ebaõigesti, kuna samade poolte vaidluses samal alusel ja sama hagieseme üle ei ole jõustunud menetlust lõpetavat kohtulahendit, mis välistaks samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
24. Vastavalt TsMS § 173 lg 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Jänes (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4