3-15-3140/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-3140 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.Si kaebus Viru Vangla vastu venekeelsete vaiete läbivaatamisest ja vaietena registreerimisest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning kaebaja õiguste rikkumise keelamiseks Menetlusosalised Kaebaja  A.S Vastustaja  Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada A.Si kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Kaebajale toimetatakse kätte määrus ja selle tõlge vene keelde. Vastustajale toimetatakse kätte määrus. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vangla kinnipeetav A.S esitas
3. detsembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla õigusvastase, ebaseadusliku ja põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et ta esitas ajavahemikul
4. november 
5. detsember 2015 Viru Vanglale 50 vaiet, milles taotles kahju hüvitamist. Kaebaja sõnul keeldus vangla tema venekeelsete vaiete läbivaatamisest ja vaietena registreerimisest. Kaebaja nõudis, et kohus tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks ja mõistaks vanglalt välja kahjuhüvitise summas 25 000 eurot. Samuti nõudis kaebaja kohtult, et Viru Vangla lõpetaks tema õiguste ja vabaduste rikkumise.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu arvates nähtub kaebusest, et vangla tegevuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ja millega tekitatud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, on ajavahemikul
7. november 
8. detsember 2015 Viru Vanglale esitatud 50 venekeelse vaide läbivaatamisest ja vaietena registreerimisest keeldumine. Kuna kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju tekitanud tegevuse õiguspärasuse hindamist, puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega. Lisaks eeltoodule nõudis kaebaja kohtult, et Viru Vangla lõpetaks tema õiguste ja vabaduste rikkumise. Kohtu hinnangul on kaebaja tahteks, et kohus keelaks vanglal kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise. Seetõttu mõistab kohus seda keelamisnõudena. 3-15-3140
9. Esmalt kontrollib kohus hüvitamisnõude lubatavust. 3.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 3.
11. Kaebaja on kaebuse lõppu märkinud, et ta pöördus
12. detsembril 2015 vaidega Viru Vangla poole. Sellest lausest koostoimes ülejäänud kaebusega ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kaebaja on silmas pidanud kahjunõuet. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud kahjunõude seoses sellega, et vangla keeldus ajavahemikul
13. november 
14. detsember 2015 kaebaja esitatud 50 venekeelse vaide läbivaatamisest ja vaietena registreerimisest. Vastuseks kohtunõudele teatas vangla, et kaebaja esitas
15. detsembril 2015 võõrkeelse kahjunõude nr 6-16/205-
16. Tegemist on eestikeelse vaide blanketiga, mille kaebaja on täitnud vene keeles. Vangla on seda dokumenti käsitanud kahjunõudena. Kuna kaebaja koostas kahjunõude vanglale
17. detsembril 2015, ei saanud ta vanglalt taotleda kahju hüvitamist
18. ja
19. detsembril 2015 esitatud vaiete eest. Järelikult ei ole kaebaja vastavas osas läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 3.
20. Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse kahjunõude
21. detsembri
22. a kirjaga nr 6-16/205-2, sest kaebajal oli piisavalt raha kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Ehkki VangS § 11 lg 8 sõnastusest võib jääda mulje, et kui vangla tagastab kinnipeetava kahju hüvitamise nõude, tekib kinnipeetaval igal juhul õigus pöörduda halduskohtusse, on kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et kinnipeetaval tekib kohtusse pöördumise õigus üksnes juhul, kui tagastamine oli õigusvastane. Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja kahjunõude õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
23. aprilli
24. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Alljärgnevalt kontrollib kohus Viru Vangla poolt kaebaja kahjunõude tagastamise õiguspärasust. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt tuleb vanglal võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused saata enne nende menetlusse võtmist tõlkijale. VSKE § 491 lg 2 sätestab: „Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.“ VSKE § 491 lg 3 sätestab: „Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.“ Vangla esitas kohtule koopia dokumendi nr 6-16/205-1 juurde kuuluvast taotlusest võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks. Taotluse blanketil on selgitatud tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda. Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei ole hinnakirja ja tasu arvestamise korda tutvustatud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk
25. detsembri
26. a seisuga (tõlkimise taotluse koostamise kuupäev) ja
27. detsembri
28. a seisuga (võõrkeelse dokumendi tagastamise kirja koostamise kuupäev) 113,17 eurot. Sellest oleks piisanud üheleheküljelise dokumendi tõlkimiseks. Kuna tõlkimise taotlusest nähtuvalt keeldus kaebaja tõlkimise eest tasumisest, tuli vanglal keelduda tema võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmisest. Vangla on
29. detsembri
30. a kirjas põhjendanud kaebaja dokumendi tagastamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahjunõude õiguspäraselt. Järelikult ei ole kaebaja nõuetekohaselt läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 2 3-15-3140 3.
31. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas.
32. Järgnevalt kontrollib kohus keelamisnõude lubatavust. 4.
33. Kohus saab kaebusest aru, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vanglal edaspidi kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuda sellega, et vangla keeldub tema venekeelsete vaiete läbivaatamisest ja vaietena registreerimisest. 4.
34. HKMS 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. 4.
35. Kohtule on paljude kaebaja algatatud haldusasjade materjalide pinnalt teada, et kaebaja on vanglale esitanud arvukalt venekeelseid dokumente vaide blanketil, mille tõlkimise kulude kandmisest ta on järjepidevalt keeldunud, ehkki tal on olnud vanglasisesel isikukontol piisavalt raha tõlkimise eest tasumiseks. Sellistel puhkudel on vangla kaebaja pöördumised õiguspäraselt tagastanud. Kohtul ei ole alust arvata, et vangla tagastab edaspidi kaebaja võõrkeelseid pöördumisi õigusvastaselt. Seega ei ole kohtul põhjust arvata, et vangla võiks edaspidi kaebaja õigusi rikkuda. 4.
36. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja ajavahemikul
37. november 
38. detsember 2015 Viru Vanglale 50 vaiet, milles taotles kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul on õigusvastane see, et vangla ei registreerinud neid dokumente vaietena. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti osaliselt või täies ulatuses kehtetuks tunnistamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Seega ei ole võimalik vaides taotleda kahju hüvitamist. Juhul kui kaebaja soovib vanglalt nõuda kahju hüvitamist, tuleb tal vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus, mitte vaie. Kui vangla jaoks on selge, et hoolimata vaide blanketi kasutamisest, on kinnipeetav tegelikult soovinud kahju hüvitamist, on vanglal õigus pöördumist käsitada kahju hüvitamise taotlusena. Selline käitumine on õiguspärane. Seega ei ole kohtul põhjust arvata, et vangla võiks sellise käitumise jätkamisega kaebaja õigusi rikkuda. 4.
39. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt õigus keelamisnõude esitamiseks, tagastab kohus tema kaebuse keelamisnõude osas selle sätte alusel.
40. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada.
41. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
42. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3