← Eesti

3-13-1397/92

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1397 Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-13-1397 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsusega nr 8 kehtestati Mustjala vallas Ninase külas asuva Saaremaa sadama detailplaneering. 1) Planeeringuga kavandatakse lisaks seni Saaremaa sadamas lubatud tegevustele (peaasjalikult reisijate vedu) ka sega- ja puistekauba (nt veerem, freesasfalt, ümarpalk, hakkepuit, töödeldud puit, puidupelletid, muu metsamaterjal, kala, talvel teedel kasutatav sool, toiduained, mööbel jms) käitlemist ja ladustamist 100 000 kuni 300 000 tonni aastas ning 1 kuni 2 kaubalaeva külastust nädalas. Planeeringuga muudetakse Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneeringu (Mustjala valla osa-üldplaneering) osa, mis puudutab kaupade käitlemist sadamas. Kuna Saaremaa sadama kai asub Küdema lahe hoiualal (Natura 2000 võrgustiku alal) ja sadama territoorium piirneb hoiualaga, viidi enne planeeringu kehtestamist läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Hindamise aruande kiitis Keskkonnaamet 20.02.2013 heaks ning nägi ette seiremeetmed. Saare Maavalitsus kiitis planeeringu heaks 30.04.2013 kirjaga. 2) Sadama senine tegevus ainult reisisadamana ei ole võimaldanud ära kasutada sadama kogu võimalikku ressurssi (iseäranis kaisid) ega ole andnud kohalikule majandusele soovitud efekti. Sadama funktsioonide laiendamine ei muuda sadama-ala suurust ega veerajatisi, vaid võimaldab sadamat külastada ka mitteohtlike veostega kaubalaevadel ja sadama alal käidelda kaupa. Senise, Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega nr 8 kehtestatud detailplaneeringu alusel on lubatud planeeritavast alast täis ehitada 70%, kehtestatava planeeringuga lubatakse täis ehitada 85% alast, muu hulgas planeeritakse kaupadele lisaväärtust andva tööstuse (laohoonete, saeveski, puidupelletitehase, bioenergiajaama jms) rajamist ca 6 ha suurusele alale. 3) Mustjala valla arengukava kohaselt on Mustjala valla arengu eelduseks muu hulgas Saaremaa sadam ja puutumatu loodus. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei vähenda oluliselt puutumata looduse osakaalu ning järelikult ei mõjuta negatiivselt valla arengu eeldusi. KSH aruandes leiti, et sadama kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne keskkonnale olulisi mõjusid ning tagatud on Küdema hoiuala terviklikkus ning kaitse-eesmärkide täitmine. Metsamaterjali veo ümbersuunamine Kuressaare lähiümbrusest parandab liiklusturvalisust, lühendab maismaatransporti ja vähendab koormust praamiliiklusel Virtsu ja Kuivastu vahel ning säästab seega keskkonda õhureostuse ja energiakulu arvelt. KSH aruandes leiti, et olemasoleva kai ja sadama intensiivsem kasutamine on keskkonnasäästlik, võimaldades aastaringseid kaubavedusid uut kaid ja infrastruktuuri Saaremaale ehitamata. Samuti suurendatakse õlireostuse likvideerimiseks vajalikku operatiivsust ka väljaspool Küdema lahte. 4) Otsuses viidatakse ka piirkonna jätkusuutlikkuse tagamise huvile, mida aitab realiseerida töökohtade juurdekasv ja sadama kasutamise tõttu ettevõtluskeskkonna teke. Seeläbi peatub kohalike külade püsielanikkonna vähenemine ja tagatakse kultuurilise omapära säilimine piirkonnas. 2

(14)3-13-1397
  1. JK ja MTÜ Ninase Küla Selts esitasid 27.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebused (ja 09.04.2014 kaebuse täienduse) Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8 tühistamiseks (vastavalt haldusasjad nr 3-13-1398 ja nr 3-13-1397). Halduskohus liitis 04.11.2013 määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-13-
  2. 1) MTÜ Ninase Küla Selts kaebeõigus tuleneb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg-st
  3. MTÜ Ninase Küla Selts põhikirjaliseks eesmärgiks on muu hulgas elukvaliteedi parandamine, tervisliku ja turvalise elukeskkonna arendamisele kaasaaitamine ning loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine. 2) JK kaebus on esitatud puutumuse motiivil, mis hõlmab endas tema õiguste rikkumise. Kaebajale kuulub Saaremaa sadama vahetus läheduses kolm kinnisasja: Tongrite, Janne ja Taga-Kuuli. Kaebaja on registreeritud ettevõtjana äriregistris ning omab registreeringut planeeringuala kõrvalkinnistutel majutusteenuse osutamiseks. Kaebaja alustas Ninase külas majutusteenuse osutamisega
  4. a-l ning Tongrite kinnistule on rajatud
  5. a kämping. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmine ning piirkonda mürarikka tööstuspargi rajamine omab olulist negatiivset mõju kaebaja võimalusele kasutada temale kuuluvaid kinnisasju senisel otstarbel, s.o puhkemajade ja telkimiskohtadega majutusettevõttena. Kaubasadamast lähtuva müra tõkestamiseks planeeritav 4 m kõrgune mürakaitseekraan ei võimalda kaebajal enam kinnistuid kasutada turismi eesmärgil, kuna senised looduslikud kinnistud saavad piiratud massiivse müüriga, mis kahjustab kinnistute visuaalset külge ja piirab loomuliku päikesevalguse langemist kinnistule. Edaspidine ettevõtlusega tegelemine kaebajale kuuluvatel kinnistutel on oluliselt piiratud, kui mitte võimatu. Otsusega riivatakse oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Lisaks sellele rikub sadama kasutusotstarbe laiendamine kaebaja looduslähedast, vaikset ja tervislikku elukeskkonda. Vastustaja oleks otsuse tegemisel pidanud kaaluma kaebaja õiguste riive proportsionaalsust, kuid selliseid kaalutlusi otsuses toodud ei ole. 3) Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane, kuna kehtestatud planeeringu liik on ebaõige, planeeringu objekt ei vasta seadusele (sadam hõlmab sadamaseaduse kohaselt nii maa- kui ka vee-ala, väidetavalt detailplaneering vee-ala ei puuduta, kuigi kannab sama planeeringu nime), käsitlemata on oluline osa planeeringuga kaasnevatest mõjudest. Planeeringuga ettenähtud mahus tegevus (eelkõige planeeringust teadlikult välja jäetud ehitustegevus sadama akvatooriumis) ületab eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvuse. Planeeringuala kuulub rahvusvaheliselt kaitstava Natura 2000 alade võrgustikku. Planeeritava kaubasadama (sh tööstuspargi) asukoht tulnuks valida maakonnaplaneeringu alusel ja kuni kehtinud 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 292 lg-tes 3-5 sätestatud reegleid järgides. Kui planeerimisdokumentides väljendatu kohaselt on kavandatav kaubasadam oluline kogu Saaremaa teenindamiseks, siis ei ole võimalik kaaluda kaubasadama potentsiaalset asukohta vaid Mustjala valla tasandil. Otsuses ega teistes planeerimisdokumentides ei ole esitatud usutavaid väiteid selle kohta, miks tuleks Saaremaa sadamat ja selle logistilist asukohta eelistada toimivale Roomassaare sadamale. Täielikult analüüsimata on Veere, Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamate võimalikud eelised. Täiendava kaubasadama rajamine Saaremaale ei ole vajalik ega põhjendatud, samuti on analüüsimata Saaremaa sadama detailplaneeringu mõjud maakonnale tervikuna. Saaremaa sadama detailplaneering ei ole kooskõlas maakonna ja valla arengukavaga, kus on eesmärgiks seatud looduskeskkonna hoidmine ning loodusturismi arendamine. Planeeringu vastuvõtmiseks puudub Tehnilise Järelevalve Ameti luba (PlanS § 161 lg 1). 3
(14)3-13-1397 Kaubasadama planeerimisel peavad olema käsitletud ka võimalikud muudatused vee-alal. Planeeringu objekt ei vasta selle pealkirjale, jättes avalikkusele ekslikult mulje, et tegemist on sadama tervikliku planeerimisega. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmine eeldab vältimatult sadamakaide osalist või täielikku ümberehitamist, kuid vee-alal toimuvate ehitustöödega kaasnevate muudatuste mõju keskkonnale, sh Natura võrgustiku alale, pole üldse hinnatud. Kaebajatel on põhjendatud kahtlus KSH aruande objektiivsuses, kuna vastustaja on rikkunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg-t 1, andes KSH finantseerimise AS-le Tallinna Sadam. Lisaks oli KSH teostanud eksperdil ebapiisav kvalifikatsioon (KeHJS § 15). KSH aruandes on tuginetud ebaadekvaatsetele andmetele ning hindamata on jäetud mitmed mõjud (nt puistlastkaubasadama mõju Natura 2000 alale). Hindamata on ka detailplaneeringu piiriülesed mõjud. Nimetatud eksimused viitavad detailplaneeringu koostamise korraldaja ja/või arendaja teadlikule tegevusele selleks, et saada arendaja jaoks soovitav tulemus. Saaremaa sadama näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga (ORMO) Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ (määrus nr 198) tähenduses. Kui objekti kasutusviisi muudetakse, objekti uus kasutusviis on määruses nr 198 nimetatud ning muudatusega kaasnevad olulised mõjud, peab uue kasutusviisiga objekti asukoha valimisel järgima ORMO regulatsiooni ja kaaluma mitut võimalikku asukohta. 3. Mustjala vald ja AS Tallinna Sadam palusid ühises 22.11.2013 vastuses jätta kaebused rahuldamata. 1) Üksnes MTÜ Ninase Küla Selts põhikirja sätetega ei saa põhjendada väidetavat kaebeõigust Århusi konventsiooni alusel. Århusi konventsiooni alusel kaebeõiguse omamiseks peaks valitsusväline keskkonnaorganisatsioon olema keskkonnaküsimustes tegelikkuses aktiivselt osalev ning tegemist ei saa olla marginaalse tähtsusega ja avalikkust mitte esindava ühendusega. Kõrvutades MTÜ liikmete arvu püsielanike arvuga, ei saa ühingut lugeda küla püsielanike esindajaks. Isegi kui MTÜ võiks olla valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks Århusi konventsiooni mõistes ka Ninase külas mitteelavaid isikuid esindades, siis tuleb tema väidetavalt 21 isikuni ulatuvat liikmeskonda lugeda sedavõrd marginaalseks, et kaebaja ei saa olla ega olegi üldsuse esindajaks eelmainitud konventsiooni tähenduses. Samuti ei ole kaebaja oma senise tegevuse käigus keskkonnaküsimustes aktiivselt osalenud. 2) Hajaasustuses ei saa isikutel tekkida veendumust ja õiguspärast ootust selle suhtes, et planeerimisdokumentides kajastatud olukord ei muutu. Piirkonna planeerimise, sh Saaremaa sadama kasutusviisi laiendamisega ei kahjustata lubamatult JK õiguspärast ootust ega riivata lubamatult omandiõigust või ettevõtlusvabadust. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus tema õigusi üldse negatiivselt riivaks. Kuna kaebajale kuuluvale Tongrite kinnistule on majandustegevuseks püstitatud hooned õigusliku aluseta ja üldplaneeringu kohaselt on kinnistu maakasutuse sihtotstarve väikeelamumaa, ei ole kaebaja majandustegevus sellel kinnistul õiguspärane ega kooskõlas üldplaneeringuga. 3) Sadama kasutusviisi muutmiseks ei olnud vajalik ORMO asukoha määramine planeerimismenetluses. Kuna tegemist ei ole uue sadama rajamisega, vaid olemasoleva sadama kasutusotstarbe laiendamiseks rajatiste ehitamise ning laevade teenindamise korraldamisega, on kaebajate viited PlanS § 292 lg-le 5 asjakohatud. Planeeringus on lähtutud sellest, kui suures mahus oleks võimalik laevu teenindada ning kaupu käidelda ja milline sadama infrastruktuur seda võimaldaks. Sadama rajamist Saaremaale kaaluti ka Mustjala valla osa-üldplaneeringu raames. 4
(14)3-13-1397 4) Sadama senise tegevuse kasutusviisi muutmist on vaidlustatud otsuses põhjendatud ning Saaremaa sadama kasutuselevõtmine kaubasadamana on vajalik. Kaebajate nimetatud Roomassaare, Veere, Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamad ei ole mitmete erisuste tõttu võrreldavad Saaremaa sadamaga. Alternatiivsetest võimalustest on Saaremaa sadama arendamine kõige mõistlikum: Saaremaa sadam võimaldab täiendavate sadamarajatiste püstitamiseta ning ümberehitusteta (sh sadamat süvendamata) teenindada suuri laevu, Saaremaa sadama jääolud on paremad ja sadam aastaringselt laevatatav, Saaremaa sadam asub suurtele laevateedele lähemal. 5) Kaebajate käsitlus detailplaneeringu negatiivsest mõjust maakonnale tervikuna on vastuoluline. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala valla arengukavaga vastuolus ega ohusta ka turismiettevõtlust, kuna sadama kasutusviisi laienemisest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Valla arengukava kohaselt on valla prioriteetideks nii loodusturismi kui ka Saaremaa sadama kasutamise kasv ning sadama arendamine ei takista mingil moel loodusturismi arendamist. 6) Tehnilise Järelevalve Ameti luba ei ole vajalik, kuna planeeringuga ei nähta ette Küdema lahte lautri või slipi rajamist, vaid rajatakse pontoonsild, mis aga ei ole aluspinnasega ühendatud ning tegemist ei ole ehitisega ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes. 7) Sadama vee-ala planeeringus ei tehta muudatusi, seetõttu ei ole sadama vee-ala planeerimine vajalik ega ka otstarbekas. Kaebajate väide, et planeeringu pealkiri on eksitav, on põhjendamatu. Detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vajalik sadama akvatooriumis ehitustööde tegemine ning seda on planeeringu seletuskirjas ka märgitud. Kuna sadama vee-alal ei toimu ehitustöid, pole vajalik hinnata selliste tööde mõju keskkonnale. Samuti puudub neil märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju. Detailplaneeringu menetluse käigus koostatud KSH aruandes on leitud, et detailplaneeringu realiseerimise mõju keskkonnale ei ole märkimisväärselt suurem, võrreldes enne detailplaneeringu kehtestamist valitsenud olukorraga. Samuti on KSH aruandes tehtud ettepanekud negatiivset keskkonnamõju ärahoidvate ning leevendavate meetmete rakendamiseks, millega detailplaneeringus on arvestatud ning mis on detailplaneeringu seletuskirjas kajastatud. Detailplaneeringu KSH aruanne on koostatud kvalifitseeritud isikute poolt. Kaebajate viidatud KeHJS § 15 sätestab nõuded isikule, kes hindab keskkonnamõju (KMH), mitte strateegilist keskkonnamõju. KSH koostamiseks ei ole vajalik omada litsentsi, nagu seda on vajalik omada KMH koostamiseks. KSH hindaja peab vastama KeHJS § 34 lg 3 toodud nõuetele. Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH koostamise töögruppi juhtinud Liis Sipelgas omab ka keskkonnamõju hindamise litsentsi. KSH aruande koostamise tellijaks ning juhtijaks on vaatamata konsultatsioonilepingu sõlmimisele olnud vastustaja. Seetõttu ei ole KSH aruande koostamise eest tasumine AS Tallinna Sadam poolt mõjutanud KSH aruande seisukohti ning objektiivsust. Ebaõige on kaebajate väide, et Saaremaa sadama detailplaneeringu realiseerimisel oleks piiriülene keskkonnamõju. Kaebajad jätavad tähelepanuta, et Saaremaa sadama KSH aruandes on nähtud ette täiendavate meetmete kasutuselevõtu vajadus õlireostuse likvideerimiseks. 8) Saaremaa sadama kui ORMO asukoht oli juba kindlaks määratud nii maakonna- kui ka üldplaneeringus. Ehkki pärast üldplaneeringuga ja 2003. a detailplaneeringuga sadama asukoha valimist on muutunud õiguslik regulatsioon, ei tingi see veel varasemate kehtivate otsuste muutmist ORMO asukoha suhtes. Detailplaneeringuga ei kavandata ka uut ORMO-t, vaid üksnes laiendatakse olemasolevat. 5
(14)3-13-1397 4. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2014 otsusega JK ja MTÜ Ninase Küla Selts kaebused rahuldamata. 1) Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu otsusest ja selle alusmaterjalist ei oleks võimalik välja lugeda kavandatud eesmärke ning et esineks vastuolu kavandatava tegevuse ja detailplaneeringu pealkirja osas. Kaebajad on ekslikult eeldanud vette ehitamist. Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud ning seda kinnitab planeeringumaterjal ja joonised, et laadimistöödeks ei rajata ega kavandata kaide ehitamist või nende ümberehitamist, kuna laadimistöid teostatakse saabuvatel laevadel asuva tehnikaga ja kaisid saab kasutada nii kruiisilaevade kui ka kaubalaevade vastuvõtuks. 2) Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kavandatud tegevus ei ole vajalik ega võimalik. Planeerimisotsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus. Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusruum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 19). 3) Saaremaa sadama asukoht on juba määratud ning seda kinnitab Mustjala valla osaüldplaneering. Asjaolu, et sadama kasutuselevõtt eeldab eelmärgitud planeeringu osalist muutmist, ei tähenda, et valitud oleks vale planeeringu liik. Detailplaneeringuga on seadusest tulenevalt võimalik üldplaneeringuid muuta. Kui varasem planeering ei võimaldanud kaupade käitlemist sadamas, siis käesolev detailplaneering algatati selle võimaldamiseks. Käesolevas asjas ei saa enam kaaluda Saaremaa sadama asukohavaliku neid aspekte, mis puudutavad ja tulenevad varasematest planeeringulahendustest. Tegemist ei ole loodava sadamaga, mis vajaks asukoha määramist. Maakonnaplaneeringust ei ole küll välja loetav, et Saaremaa sadama konkreetne asukoht määrati kindlaks maakonnaplaneeringuga, samas on selles nimetatud võimalikud asukohad, mille tõttu kehtestati valla osa-üldplaneering juba sadama konkreetse asukohaga. Kuna varasemaid planeeringuid ei ole vaidlustatud, tuleb aktsepteerida Saaremaa sadama asukohta, mis vastab valla üldplaneeringule. PlanS § 292 lg-s 5 nimetatud olukorraga tegemist ei ole. PlanS § 292 rakendamine eeldab, et arendaja on taotlenud uue sadama rajamist, kuid antud juhul on taotletud olemasoleva sadama efektiivsemat kasutamist. PlanS §-st 292 ei tulene, et olemasoleva ORMO kasutusviisi muutmisel tuleks viia läbi PlanS §-s 292 sätestatud menetlus, seda ei saa järeldada ka määruse nr 198 seletuskirjast. Nii reisi- kui kaubasadam on ORMO-d. Kui ORMO asukoht on kehtiva planeeringuga määratud, oleks vastuolus praegu kehtiva regulatsiooni eesmärgiga selle asukoha uuesti määramine. Kohus ei toeta kaebajate seisukohta, justkui tekiks uus ORMO - olemasolevas asukohas kauba käitlemine ja ladustamine ei muuda üldplaneeringus määratud lahendusi, selle suurust ja veerajatisi. KSH ei too esile olulisi keskkonnamõjusid. Mõistlik ei ole planeerimisveana ette heita asjaolu, et tööstuspargi küsimuses oleks tulnud kaaluda alternatiivseid asukohti. Teisi omavalitsusi ei ole mõttekas kaasata planeeringumenetlusse, mis neid ei puuduta. 4) Planeerimismenetluse kohta on avaldatud teated Ametlikes Teadaannetes ning ajalehes Meie Maa. Kinnisasjade omanikud said kutsed ning kaebajad ei ole seda vaidlustanud. 5) Ebaõige on kaebajate seisukoht, et planeering näeb ette Küdema lahte lautri või slipi rajamist, mistõttu oli detailplaneeringu puhul vajalik PlanS § 161 lg 1 kohane luba Tehnilise Järelevalve Ametilt. Nimetatud sätte kohaselt on luba vajalik avalikku veekokku ehitise kavandamisel. Saaremaa sadama detailplaneeringuga ei ole Küdema lahte lautri või slipi rajamist ette 6
(14)3-13-1397 nähtud. Ilmselt pidasid kaebajad silmas pontoonsilda, ent pontoonsild ei ole aluspinnasega ühendatud ega ehitis ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes. 6) Ekslik on kaebajate seisukoht, et planeeringumaterjalides nimetatud sadamas käideldavate puistekaupade maksimaalsest mahust ning külastuste arvust tulenevalt kasvab drastiliselt sadama ja keskkonna koormus. Tegemist on sadama infrastruktuuri võimalustest lähtuvate maksimaalsete võimalike numbritega. Tegelik sadamat külastavate laevade arv ning käideldavate kaupade kogus jääb vähemalt algusaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt madalamaks. Seejuures kaubalaevade mõõtmed jäävad alla kruiisilaevade mõõtmetele, ka inimeste arv kruiisilaevadel on reeglina suurem kui kaubalaevadel. 7) Vastustaja on esitanud andmed, et Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH koostamise töögruppi juhtinud LS omab keskkonnamõju hindamise litsentsi, seega ei saa olla kahtlust tema pädevuses. Kohus nõustub kaebajaga selles, et KSH finantseerimise osas on tegemist rikkumisega, sest KMH koostamisel võib olla rahastajaks arendaja, ent KSH puhul mitte. See aga ei tähenda, et valla juhtiv roll töö tellimisel ja toimingute koordineerimisel oleks üle läinud. KSH algatajaks oli vald, kes tagas ka programmi ja aruande avaliku väljapaneku ning arutelud. Seega on eksitav kaebaja väide, et KSH koostamise üleandmine oli lubamatu. Tegemist oli rahastamise küsimuse ja selle lubatavusega. KSH on toiming, mille võimalik õigusvastasus ei too veel kaasa detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist. Kaebajatel ei ole etteheiteid selles osas, et poleks järgitud PlanS § 10 nõudeid. Kaebajate poolt esile toodud põhjused ei kinnita planeerimismenetluse kallutatust ega sea kahtluse alla lõpptulemuse õiguspärasust. Kuna planeeringu elluviimisel ei teki ühtegi KeHJS §-s 5 määratletud olulist keskkonnamõju, siis on KSH aruandes käsitletud mõjud lokaalse iseloomuga. Küdema lahest reostuse väljapääs on tulenevalt looduslikest oludest takistatud. Vastavalt KeHJS §-le 38 on KSH üle järelevalve teostajaks eeldatava piiriülese keskkonnamõju korral Keskkonnaministeerium ja muudel juhtudel Keskkonnaamet. 8) Kohus ei nõustu kaebajatega, et sadama kasutusviisi põhjendused on äratuntavad, sadama kasutuselevõtt on võimatu ja see pole vajalik. Kaebajad on üle tähtsustanud tööhõive küsimuse. KSH hindab täpsemalt ehitustööde, äritegevuse ning transpordi mõju kaitsealustele taimeliikidele. Saaremaa sadam on tegutsev sadam, mis on tegutsenud kruiisisadamana ning kohtule ei nähtu, et sadam ei suudaks täita sadama funktsioone. Sadama maa-alale jäävad tootmismaaks ettenähtud krundid, mistõttu juba sellest tulenevalt ei saanud tekkida ühelgi isikul õigustatud ootust, et kinnistute omanik neid kunagi kasutusele ei võta. Kaebajad leiavad, et sadama objekt ei vasta planeeringu peakirjale. Kohtule ei nähtu, et planeeringus oleks midagi teadvalt välja jäetud või detailplaneeringuga varjatakse mingi objekti rajamist nt vette. 9) Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH aruandes ja vaidlustatud otsuses on kavandatud tegevust iseloomustatud nii lühi- kui pikaajaliste mõjutuste kaudu, mistõttu kohus ei nõustu kaebajate väidetega, nagu kaasneks sadamale lisafunktsiooni andmisega vaid negatiivsed tagajärjed (töötus, liikluskoormuse suurenemine, keskkonnasaaste). Kehtestatud detailplaneeringuga ei rikuta JK senist elukeskkonda või privaatsust määral, mis võiks olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisel on kaebajate privaatsuse kaitsmisega seotud küsimustega arvestatud. Viited isikute kinnisvara väärtuse langemisele ei ole usutavad, samas on JK-le pakutud tsiviilõiguslike võimaluste kasutamist, kui teisi lahendusi ei leidu. 10) Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kavandatud on lautri ehitamine, mistõttu on tegemist vette ehitamisega ja akvatoorium tuleb lugeda detailplaneeringuga hõlmatuks. Kui sadama vee-alal pole muudatusi kavas ja lautrit ei ehitata, siis ei saa ehitamist kajastada ka vee-ala osas esitatud joonis- ja plaanimaterjal. Sadama maa- ja vee-ala eraldi planeerida ei ole 7
(14)3-13-1397 keelatud. Kaebajate esitatud ajaleheartiklile tuginedes ei saa lahti selgitada planeeringumaterjale. Kuna kaisid ei ehitata, siis on alusetu kaebajate väide, et sadamaala planeering koostoimes sadama vee-ala planeeringuga avaldab mõju Natura võrgustiku alale ja hinnata oleks tulnud terviklikult kõiki projekte. Samuti ei ole võimalik Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkide kahjustamine. 11) Asjakohatu on kaebajate seisukoht, et õlireostuse ja prügiga seonduvas on kruiisisadama KMH-s ja kaubasadama KSH-s erinevad seisukohad ning tegemist on olulise menetlusveaga. Kuna akvatooriumis ehitustöid tegema ei pea, siis ei saa seda ka planeeringus kajastada. 12) Koostatud KSH aruandes leitakse, et detailplaneeringu realiseerimine ei ohusta Natura 2000 ala, Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist ega ala terviklikkuse säilitamist. Vastavad seisukohad on detailplaneeringu seletuskirjas märgitud, seega on käsitletud detailplaneeringu realiseerimisega seotud negatiivse keskkonnamõju riski vältimise ning leevendamise meetmeid. 13) Väited sellest, et detailplaneeringu realiseerimisel algab ehitustegevus ning see häirib senist rahulikku elukeskkonda, on tõesed, sest igasugune ehitustegevus võib teisi häirida. Detailplaneeringu kehtestamisest keeldumist ei saa vald aga nende ajutiste mõjude tekkimisega põhjendada. Puhkepiirkonna mainet ei saa kahjustada omanike poolt alustatud ehitustegevus ja selle ajutised mõjud. 14) Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks konkreetne sadam ja selle ala vajab arendamist. Kaalumisel on küsimus, kas sadama kasutusotstarvet saab muuta. Sadama kasutusviisi erinevaid aspekte on käsitletud ja tehtud otsus vastab küsimusele, miks sadama kasutusviisi muutmine (laiendamine) on võimalik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus on motiveeritud, seotud konkreetse alusmaterjaliga ning kontrollitav, see ei riku teiste isikute seadusega tagatud õigusi ja huvisid. 15) Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et avalikkusel ja asjast puudutatud isikutel puudus võimalus olla kaasatud planeerimismenetlusse. Detailplaneering oli avalikustatud, selle KSH menetlus viidi läbi avalikult, seega oli kõigil asjast huvitatud isikutel võimalus avaldada oma seisukohti (sh KSH programmi täiendamiseks). 16) Valla arengukava kohaselt on Mustjala valla strateegiliseks arengusuunaks looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine, kultuuripärandi säilitamine jms. Samas ei nõustu kohus sellega, et kaebajatel on õigustatud ootus selles osas, et arengukava kohaselt on muu majandustegevus välistatud ja midagi muud vallas enam ei ehitata. Arengukavas on prioriteediks ka koostöö AS-ga Tallinna Sadam – süvasadama ja ettevõtluse arendamine on ka avalikuks huviks. Asjakohatu on kaebajate väide, et Saaremaa sadam seisab tühjana. Sadam toimib reaalselt ja AS Tallinna Sadam teeb sinna kulutusi. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala arengukavaga vastuolus ega ohusta turismiettevõtlust. Valla arengukava kohaselt teeb vald koostööd Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmisel. Sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei lõpeta sadama kasutamist kruiisisadamana. Loodusturismi ja tööstuse arendamine on mõlemad avalikes huvides. Ei saa väita, et looduskaitset ja puhkeväärtust nimetavad aspektid jäeti detailplaneeringus tähelepanuta. Kaebajate arusaam, et tegemist on arendaja ärihuvide põhjendamatu eelistamisega avalikele huvidele, on nende subjektiivne seisukoht. Sadama rajamine ei ole vastuolus avaliku huviga. 17) Kuna vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane, ei riku see JK õigusi ega piira tema huve. Kaebaja ettevõtlusvabadust ei saa rikkuda otsus ka seetõttu, et kaebaja kämpingu osas ei ole kehtivat detailplaneeringut. Samuti ei riku otsus avalikke huve. 8
(14)3-13-1397 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. JK ja MTÜ Ninase Küla Selts paluvad 30.06.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Saaremaa sadama planeeringu menetlemisel oleks pidanud võtma arvesse PlanS §-s 292 sätestatud ORMO asukoha valiku planeeringu koostamise erisusi. Kuigi Saaremaa süvasadam planeeriti enne ORMO menetluse kehtestamist, mistõttu vastavat menetlust ei rakendatud, on selge, et Saaremaa sadam vastab ORMO loetelus esitatud objekti tunnustele. ORMO planeeringu muutmisel sellisel viisil, et sellest tingitud mõjud oluliselt muutuvad, tuleb planeeringu muutmisel arvestada Plans §-s 292 sätestatud ORMO asukoha valiku planeeringu koostamise erisusi. Seda eriti juhul, kui sadama esialgse ehitamise käigus ORMO regulatsioonile vastavat asukohavaliku menetlust läbi ei viidud. Seisukohaga, et veel ehitamata ORMO planeerimine ja ORMO planeeringu muutmine on olemuslikult erinevad protsessid, sest ORMO planeeringu muutmisel ei ole võimalik laienduse asukohta valida, kaebajad ei nõustu. ORMO planeeringu muutmisega võivad kaasneda olulised ja suurele alale ulatuvad ruumilised mõjud, mida on nimetatud ka PlanS § 292 lg-s
  2. Nii ORMO planeerimisel kui planeeringu muutmisel on olemas alternatiivsed asukohad, mida haldusorgan peab kaaluma. Varasemalt kehtestatud planeeringu kui haldusakti muutmisel tuleb järgida samu menetlusnorme, mis ORMO esialgsel planeerimisel (haldusakti vastuvõtmisel). ORMO planeeringu muutmisel PlanS §-s 292 sätestatud erisuste arvesse võtmisel peaks kohalik omavalitsus kaasama planeeringu koostamisse maakonnavalitsuse, sest mõjud võivad ulatuda kogu maakonna territooriumile. Riigikohus on käsitlenud suure mõjuga objektide ehitamist asjades nr 3-3-1-54-03 ja nr 3-3-188-04 ning leidnud, et selliste objektide planeerimisel tuleb arvestada mitut võimalikku asukohta ning kaaluda nendes tekkivaid kahjusid ja kasusid. PlanS on võimalik tõlgendada Riigikohtu lahendiga kooskõlaliselt, rakendades PlanS § 292 regulatsiooni ka ORMO-de planeeringute muutmisele. PlanS mõttega ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt ei pea ORMO regulatsiooni rakendama, kui mõju tekib juba olemasoleva objekti kasutusviisi muutmisega, sest sellisel juhul tekib olukord, kus objekti mõju laiemal territooriumil kasvab detailplaneeringu alusel ning arvestamata teisi asukohavariante. PlanS § 292 tõlgendus, mille kohaselt võib ORMO planeeringut muuta detailplaneeringuga, ei ole kooskõlas põhiseadusega ning võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu (EL) õigusega. Käesoleval juhul on täidetud kõik ORMO regulatsiooni kohaldamise eeldused (sh on kauba- ja kruiisisadamana tegutseva sadama mõjud keskkonnale oluliselt erinevad, võrreldes esialgselt planeeritud kruiisisadamaga), mistõttu oleks vastustaja pidanud rakendama PlanS §
  3. Vastustaja pole kaalunud kaubasadama teisi võimalikke asukohti, mis on PlanS § 292 lg 4 rikkumine. Saaremaa sadama kasutusviisi muutmise oleks pidanud otsustama vastavalt PlanS § 292 lg-le 5 maakonnaplaneeringuga. Samuti pole järgitud PlanS § 292 lg-s 7 sätestatud menetlust. 2) Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes arvestamata, et detailplaneeringu põhijoonisel ei ole märgitud planeeritava ala piiri. Ka vastustaja ei osanud kohtuistungil selgitada seda, kust täpselt piir kulgeb, kas kaid jäävad planeeritava ala sisse või mitte ja kas planeeringuala hõlmab kaide nr 1 ja 2 juures tolmuvaba kattega teed ning platsi ja/või müratõkkeekraani. Planeeritava ala piiri määramine põhijoonisel on oluline ning see ei saa tuleneda kellegi subjektiivsest arvamusest või kohtulahendist. Planeeritava ala piiri määratlemata jätmine on oluline planeeringu viga, sest selleta ei ole planeeringu objekt üheselt määratletav ning seega planeering ei ole arusaadav ja kontrollitav. Kohus ei oleks saanud sellise veaga planeeringut sisuliselt hinnata. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega. 3) Kohus on ebaõigesti leidnud, et Saaremaa sadama detailplaneeringu kehtestamisel on järgitud kaalutlusreegleid. Vastustaja ja kolmas isik on kohtuistungil selgelt möönnud, et kaide 9
(14)3-13-1397 ümberehitamine tulevikus ei ole välistatud. Otsusest ei selgu, kuidas kohus jõudis vastupidisele järeldusele. Kohus ei ole piisavalt kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist ning on rikkunud uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust, kuna ei ole põhjendanud, miks on jätnud arvestamata kaide ümberehitamise võimalikkuse tulevikus. Detailplaneering ja sellest tulenev kolmanda isiku äriline strateegia toovad tõenäoliselt kaasa vajaduse muuta ka sadama akvatooriumi detailplaneeringut, mistõttu on lubamatu jätta detailplaneeringu kehtestamisel kaalumata ja arvesse võtmata kaide ümberehitamisega kaasnevad mõjud Küdema lahe hoiualale (vastustaja ei ole kaide ümberehitamist välistanud). 4) Kohtu järeldus, et vastustaja lähtumine (sotsiaal)majanduslikest aspektidest detailplaneeringu kehtestamisel (ettevõtlus, tööhõive, regionaalareng) on õigustatud ja lubatav, on vastuolus kohtupraktikaga. Vastustaja on lubamatult väikese kaalu omistanud keskkonnakaitselistele aspektidele ja jätnud osaliselt keskkonnale kaasnevad riskid üldse hindamata. Detailplaneeringu kehtestamine Natura 2000 aladel ei ole lubatav, kui esineb kasvõi teoreetiline risk kaitsealuste alade kahjustamisele. KSH-s ei ole asutud seisukohale, et Natura 2000 alale puudub igasugune kahjulik mõju, vaid et negatiivsed mõjud Natura 2000 alale on olemas. Vastustaja on jätnud kaalutlusotsuse tegemisel Natura 2000 alale avaldatava negatiivse mõju arvesse võtmata. 5) Kohus on jätnud arvestamata põhiseaduse §
  1. Detailplaneering rikub puudutatud isikute õiguspärast ootust. Kaebajatel on tekkinud vastustaja antud haldusaktidest tulenevalt usaldus, et Saaremaa sadamat kaubasadamaks ei muudeta. Vastustaja ei ole võtnud menetluse käigus seda usaldust arvesse ega põhjendanud, kas ja miks kaalub avalik huvi isikute õigused üles. Mustjala valla arengukava kohaselt peavad valla arengukava ja üldplaneering olema omavahel seotud ega tohi olla vastuolus. Arengukavas ei ole märgitud valla eesmärgina Saaremaa sadama kui kaubasadama või tööstuse loomist. Saaremaa sadama kui kaubasadama arendamine ja tööstuspargi loomine on arengukavas toodud eesmärkidega vastuolus, sest mõjutavad turismi arengut olulisel määral negatiivselt. Detailplaneeringu kehtestamisega kasvab sadama lubatud maksimaalne keskkonnamõju. Mustjala valla osa-üldplaneering ei näinud valla arengukava vastuvõtmise ajal ette Saaremaa sadama muutmist kaubasadamaks ega tööstuspargi rajamist, vaid sadama kui kruiisisadama arendamist. Detailplaneering on arengukava vastuvõtmise hetkel kehtinud üldplaneeringu aluspõhimõtetega vastuolus. 6) PlanS § 292 EL õigusega kooskõlaliselt tõlgendamisel tuleb mh võtta arvesse direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) art 3 lg-t 3 ning direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-t
  2. Seega on tekkinud küsimus EL õigusaktide tõlgendamises, mistõttu on vajalik taotleda eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult.
  3. Mustjala vald ja AS Tallinna Sadam paluvad 21.08.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus on õigesti leidnud, et PlanS § 292 kohase ORMO menetluse läbimine polnud nõutav. Antud juhul ei toimu uue sadama rajamist, vaid eksisteeriva ja toimiva sadama kasutusviisi laiendamise võimalike lahenduste väljatöötamine ja sobivuse hindamine. PlanS § 292 mõistes ORMO juba eksisteerib ning selle asukoht on Saarema sadama detailplaneeringuga
  4. a juba määratletud. Kuna määruse nr 198 p 9 nimetab samas punktis ORMO-na nii kauba- kui ka reisisadamat, siis ei saa väita, et olemasoleva sadama kasutusviisi laiendamisel tekiks uus ORMO. Kaebajate väide, et uue objekti rajamine võiks olla väiksema keskkonnamõjuga või säästlikum, on sisutu. 2) Uue ORMO planeerimine ja ORMO planeeringu muutmine on põhimõtteliselt erinevad. Kui uue ORMO planeerimisel on selle asukoha valik PlanS § 292 menetlust läbides põhjendatud, kuna välja tuleb selgitada sobivaim asukoht ja kõik asukohad on võimalikud, siis kehtiva 10
(14)3-13-1397 planeeringu muutmisel ei ole küsimuseks objekti asukoha määramine, vaid sadama kasutusviisi laiendamine. Kui ORMO asukoht on juba määratletud, pole põhjendatud planeeringu muutmisel igakordselt uuesti sellist menetlust läbida. Antud juhul on ka reisisadam ORMO ning planeeritava objekti staatus ei muutu. Viited Riigikohtu otsustele nr 3-3-1-54-03 ja 3-3-188-04 ei ole asjakohased, kuna Riigikohus käsitles nendes uue ORMO rajamist. Isegi kui ORMO menetluse tulemusena võiks hüpoteetiliselt jõuda selleni, et sobivam oleks mõni teine asukoht, siis võttes arvesse vajalikke kulutusi, ei oleks sadama rajamine uude asukohta realistlik ning uue sadama rajamisega kaasnevad keskkonnamõjud oleks kindlasti ulatuslikumad. 3) Saaremaa sadama asukoht on määratletud nii maakonnaplaneeringuga kui valla üldplaneeringuga. Saaremaa süvasadama asukoha määratlemisel hinnati erinevaid alternatiive üle kogu Saaremaa. Kaebajad ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks sisulist vajadust Saaremaa sadama kasutusviisi laiendamiseks ORMO asukoha määratlemise menetluse läbimiseks. ORMO regulatsiooni kohaldamise üldiseks aluseks on üksnes senisest oluliselt suurema mõju tekkimine, mis ulatub suurele territooriumile. Mistahes mahu ja intensiivsusega müra ja muude mõjude ilmnemine ei ole ORMO regulatsiooni kohaldamise aluseks. 4) Sadama kasutusviisi laiendamisel ORMO asukoha määramise regulatsiooni mittekohaldamine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kaebajate viidatud direktiivist 2001/42 ei tulene kohustust ORMO asukoha määratlemise regulatsiooni kohaldamiseks, sest direktiiv reguleerib kava või programmi keskkonnamõju hindamist. ORMO asukoha määramise regulatsioon ei ole suunatud keskkonnamõju hindamisele. Keskkonnamõju hindamine toimub KMH või KSH menetluses ning see on käesoleval juhul läbi viidud. KSH raames on toimunud ka alternatiivide hindamine. Direktiivi 2001/42 art-d 3 ja 5 ei näe ette, et kavade ja projektide muutmisel oleks nõutav esitada uuesti objekti asukoha alternatiivid, see ei tulene ka PlanS §-st 292. 5) Halduskohus ei ole uurimisprintsiipi rikkunud. Ebaõige on kaebajate väide, et vastustaja ja kolmas isik ei osanud kohtuistungil selgitada, kas kaid jäävad planeeritava ala sisse või mitte ning kas planeeringuala hõlmab kaide juures tolmuvaba kattega teed ning platsi ja/või müratõkkeekraani. Planeeringuala kirjeldus on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas (lk 3) ning planeeringuala hõlmab üksnes maismaad. Planeeringuala on määratletud ning selle piiride suhtes ei saa olla mõistlikku kahtlust. Planeeringumaterjalidest on selge, mis kuulub planeeringuala koosseisu. Planeering on terviklik dokument ning põhijoonis ei ole selle ainus ega teistest suurema kaaluga osa. Põhijoonisel planeeringuala piiri leppemärgi puudumine planeeringuala rannaäärsel küljel ei ole planeeringu kehtetuks tunnistamist tingiv viga. 6) Kohus on asunud õigele seisukohale kaalutlusreeglite järgimise osas. Vastustaja ja kolmas isik on korduvalt selgitanud, et kaebajate käsitlus detailplaneeringuga kaide ümberehituse ja vees ehitustööde planeerimisest on ebaõige ning detailplaneeringu materjalid midagi sellist ei kajasta. Välistatud ei ole, et määramatul ajal tulevikus võib kaide ümberehitamine ja vette ehitamine toimuda, kuid sellisel juhul lahendatakse küsimused kas vee erikasutusloa alusel või uue planeeringuga ning need pole käesolevas vaidluses lahendatavad küsimused. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. Vastustaja ja kolmas isik ei nõustu kaebajate seisukohaga, et halduskohtu poolt sotsiaalmajanduslike aspektide kohaseks pidamine detailplaneeringu kehtestamisel on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebajad on viidanud asjassepuutumatule kohtupraktikale ning lähtuvad põhjendamatult eeldusest, justkui eksisteeriks reaalne kava kaide rekonstrueerimiseks. Tegemist ei ole detailplaneeringu kehtestamisega Natura 2000 alal, mistõttu kaebajate vastavad väited on asjakohatud. 7) Kohus ei ole kaebajate väidetava õiguspärase ootuse rikkumise osas materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust selle suhtes, et Saare11
(14)3-13-1397 maa sadamat ei võeta kasutusele kaubasadamana. Planeeringutest ei tulene isikutele usaldust ning õiguspärast ootust selle suhtes, et olukord ei muutu ning piirkonna edasine planeerimine ei ole võimalik. Usalduse ja õiguspärase ootuse aluseks ei ole ka arengukavad. Valla arengukava ei saa detailselt käsitleda kõike vallas toimuvat. Puudub regulatsioon, mis lubaks planeerimismenetluse läbiviimist ning planeeringulahenduse koostamist üksnes juhul, kui see on valla arengukavas nimetatud. Valla arengukava ja üldplaneeringu vahel ei ole vastuolusid. Saaremaa sadama kasutamise suurendamine on valla arengukavaga kooskõlas. Loodusturism ei ole valla arengukava kohaselt Saaremaa sadama arendamisest suurema tähtsusega. Kuigi sadama kasutusviisi laiendamisel tõuseb sadama lubatud maksimaalne keskkonnamõju, ei tulene sellest, et keskkonnamõju oleks ülemäärane või lubamatu. Seda on KSH käigus hinnatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS (ja ka alates 01.07.2015 kehtiva PlanS § 75 lg 1 p 4) kohaselt peab ORMO (alates 01.07.2015 olulise ruumilise mõjuga ehitis) asukoht olema valitud üldplaneeringuga. Saaremaa sadama asukoht on määratud Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneeringuga (Mustjala valla osa-üldplaneering). Asukoha määramise ajal kehtinud PlanS § 8 lg 5 nägi ette, et üldplaneeringu koostamine on kohustuslik ORMO asukoha valiku tegemisel, kuid ei näinud ette mitme võimaliku asukoha kaalumist (PlanS § 292 jõustus 01.07.2009). Ringkonnakohus jääb enda varasemas praktikas (haldusasi nr 3-12-2312) väljendatud seisukoha juurde, et õigusliku regulatsiooni muutumine peale ORMO tunnustele vastava ehitise asukoha määramist ei tingi asukoha valiku juurde tagasi pöördumise vajadust, kui üldplaneering vastas selle kehtestamise ajal kehtinud regulatsioonile. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Mustjala valla osa-üldplaneering vastas sel ajal kehtinud regulatsioonile. Seejuures nähtub üldplaneeringu seletuskirjast (IV kd, tl 208-223), et sadama asukohavalikut on põhjendatud mitme võimaliku asukoha kontekstis ning selgitatud, et sadama asukoha määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringust.
  2. Mustjala valla osa-üldplaneeringu alusel kehtestati Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega nr 8 Saaremaa sadama detailplaneering. Käesolevas asjas vaidlustatud Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsusega nr 8 kehtestati uus Saaremaa sadama detailplaneering. Peamiseks vaidlusküsimuseks poolte vahel on asjaolu, kas vaidlustatud detailplaneeringuga on ette nähtud uue ORMO ehitamine, mille planeerimise osas rakendus kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS §
  4. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust selles, et Mustjala valla osa-üldplaneering ning Saaremaa sadama
  5. a detailplaneering (IV kd, tl 187-223) nägid ette reisisadama ja mitte kaubasadama ehitamise. Samuti ei ole kohtul kahtlust selles, et Saaremaa sadama
  6. a detailplaneering (I kd, tl 46-65) näeb sadama funktsiooni laiendamisega (kaubasadama funktsiooni lisandumine) seoses ette ulatuslikud muudatused nii planeeringuala ehituslikus koosseisus kui ka sadama mõjudega seonduvalt. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nimetatule vaatamata ei saa vaidlusalust detailplaneeringut käsitada uue ORMO planeerimisena. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 292 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 198 p 9 kohaselt on ORMO-deks kauba- või reisisadam. Kuigi viidatud sõnastus eristab kauba- ja reisisadamat, tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et oluline ruumiline mõju seondub sadama puhul eeskätt sellega, kui suuri laevu on sadam võimeline vastu võtma. Sellele viitavad ka kehtiva PlanS § 95 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 5 ja KeHJS § 6 lg 1 p
  7. 12
(14)3-13-1397
  1. Olukorras, kus vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurene, tuleb asuda seisukohale, et lisaks reisilaevadele ka vastavas suuruses kaubalaevade vastuvõtmine ei muuda sadama kui ORMO iseloomu. Järelikult ei ole Saaremaa sadama funktsionaalsuse laienemise puhul tegemist uue ORMO planeerimisega, sõltumata sellest, et sellega kaasneb planeeringuala ehitusliku koosluse mahu ja funktsiooni, samuti mõju muutumine. Detailplaneeringu juurdeehituste (nn tööstuspargi) osas puudub info, et see moodustaks iseseisvalt mõne ORMO-de nimekirja kantud ehitise.
  2. Kui ORMO regulatsioon ei kohaldu, on ühtlasi põhjendatud halduskohtu seisukoht, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on PlanS-ga kooskõlas (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 9 lg 7).
  3. Olgugi, et sadama funktsionaalsuse muutmine ei muuda sadama kui ORMO senist olemust, tuleb muudatuste planeerimisel arvestada erinevate planeerimise põhimõtetega, eelkõige avalikkuse piisav kaasamine ja teavitamine ning asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Käesoleval juhul ei nähtu ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et antud põhimõtete osas esineks riiveid, mis annaksid aluse detailplaneeringu tühistamiseks. Planeeringu elluviimise raames on koostatud KSH, nagu näeb ette KeHJS § 33 lg 1 p 4, ning see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Planeeringus on viidatud, et planeeringu elluviimisel on KeHJS-s sätestatud juhtudel ja korras kohustuslik hinnata täiendavalt keskkonnamõju (KMH). Kaebajate poolt planeeringumenetluses esitatud vastuväiteid on kaalutud. Konkreetse ala suhtes detailplaneeringu kehtestamine ei tähenda, et planeeringuala hilisem täiendav planeerimine ei oleks (õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt) lubatud, kui see toimub kooskõlas planeerimise regulatsiooni ja põhimõtetega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala arengukavaga vastuolus.
  4. Asjaolu, et vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjas kajastatud kaardil puudub planeeringuala merepoolse piiri tähistus, ei takista planeeritavate sadama-ala muudatuste mõistmist. Seejuures on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna ehitustöid akvatooriumis ei ole detailplaneeringus ette nähtud, siis ei pidanud planeering sellega seonduvat ka kajastama. Võimaliku täiendava planeeringu korral tuleb selle põhjendatust analüüsida vastava menetluse raames.
  5. Arvestades, et detailplaneeringu koostamise raames on keskkonnamõju hinnatud ning selle vajalikkust ja kohustuslikkust ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus küsida Euroopa Kohtult direktiivide 2001/42/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis eelotsust. Nimetatud direktiivid ei näe ette, et kavade ja projektide muutmisel oleks nõutav esitada uuesti objekti asukoha alternatiivid. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes kaebajate endi kanda (

§ 108lg 1). 13

(14)3-13-1397 Ringkonnakohtu 21.09.2015 määruse kohaselt tuli taotlus ja dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks esitada hiljemalt 30.09.2015. Kolmas isik esitas menetluskulude taotluse ringkonnakohtule 07.10.2015, seega hilinemisega. Samas ei tingi dokumentide hilinenud esitamine käesoleval juhul menetluse venimist, seega kuulub taotlus lahendamisele (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p-d 24-25). Kolmas isik taotleb 2491,20 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist kaebajatelt, mis koosneb esindajatasust summas 2484 eurot (18 töötundi) ja kantseleikuludest summas 7,2 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, samuti asjaolu, et apellatsiooniastmes vaidlevad pooled samade argumentide alusel samade asjaolude üle, tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks 8 töötunnile vastav 1104 eurot (138 x 8). Bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks vajalik, samas ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskuluks arvetel kajastatud bürookulud (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-28-14 p 20.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka käesoleval juhul kantseleikulu 7,2 eurot põhjendatud menetluskulu, mistõttu ei kuulu see kaebajatelt väljamõistmisele. Vaidlusalune küsimus ei välju vastustaja igapäevaülesannete raamest ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist ka taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.