Obsah (11)

§ 230§ 128§ 223§ 127§ 115§ 208§ 217§ 218§ 116§ 231§ 134

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-6270 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. B.i hagi Cyber System OÜ vastu v

§ 230

lg 1, 3, 4 kohustuste täitmata jätmine,

§ 128(kahju hüvitamine).

Kostja rikkus

§ 223

lg 1 ja 2 ning tarbijakaitseseaduse § 19 lg 58; Hageja jääb nõude juurde: - hüvitada toote maksumus 667 eurot. Toote maksumuse hüvitamine näeb ette ka toote tagastamise müüjale; - hüvitada tööde maksumus 35 eurot - hüvitada mittevaraline kahju 300 eurot. Mittevaralist kahju põhjendab hageja asjaoludega, et asjaajmine müüjaga kestab 11 kuud, ei ole täidetud nõuet esitada remondidokumendid, ei ole esitatud vastust pretensioonile, ilmselgelt on ignoreeritud tarbija õigusi müüjapoolse kohustuste täitmata jätmisega. KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja ostis kostjalt sülearvuti Toshiba Satellite L-855-12N hinnaga 667 eurot, samuti seda, et garantii on 4 aastst (garantiid korraldatakse Toshiba 2 poolt). Ostu-müügilepingu sõlmimisel selgitati ostjale, et garantiiajal probleemide tekkimisel tuleb võimalikult täpselt fikseerida arvuti häired, pöörduda müüja (so kostja) poole, kes omakorda käsundab Cyber Service OÜ-le arvuti vastu võtma kontrollimiseks ja rikkumiste avastamisel saatma arvuti Toshiba partnerile Servisa ICT, kellel on ainsana õigus Eestis garantiiajal Toshiba arvutiga tegeleda. Hageja ostis arvuti 29.10.2012.a ning kuni 2014.a juunikuuni probleeme ei esinenud.
2. Esimesel korral tõepoolest puhastati arvuti tolmust, kuna ostja kaebas arvuti ülesoojenemisele. Arvuti testeeriti ning hagejale anti tagasi töökorras arvuti. Teisel korral pöörduti kostja poole kaebusega, et ekraanil defektid. Arvuti saadeti Servisa ICT-le, kes omakorda kontrollis arvuti seisundi ning tagastas kuna kaebuses kirjeldatud probleeme ei esinenud. Servisa esitas arve 20 eurot. Kolmandal korral kaebas hageja, et arvuti töösüsteem pidurdub. Arvutis oli ümberpaigaldatud tarkvara ning arvuti tagastati töökorras. Kostja ei ole hagejalt pretensioone saanud. Esmakordselt nägi ta esitatud pretensiooni hagimaterjalidega. Kostja leiab, et esitatud pretensioon ei ole usaldusväärne, pretensioon ei ole suunatud kostjale /müüjale, vaid Cyber Service OÜ-le, puudub selles ostja aadress, kuhu saata vastus jne.
3. Hageja väited selle kohta, et kostja on müügilepingut rikkunud, ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole tõendanud ei kostjapoolset lepingutingimuste rikkumist ega asja mittevastavust . Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja oleks mingil viisil keeldunud asja parandamisest või garantiiremondi teostamisest. Kostja leiab, et kui arvutil esinesid probleemid, on need tekkinud hageja enda süül ning kostja ei pea selle eest hüvitist maksma. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, ei varalist ega mittevaralist. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et V. B. ostis 29.10.2012.a Cyber System OÜ kauplusest sülearvuti Toshiba Satellite L-855-12N hinnaga 667 eurot, toote garantiiaeg oli 4 aastat. Hageja pöördus kolmel korral kostja poole garantiiremondi teostamiseks: 17.06.2014; 22.08.2014 ja 22.10.2014.a.
6. Hageja väitel ei täitnud kostja oma kohustusi, ei kõrvaldanud garantiiajal arvutil tekkinud tõrkeid, remont oli ebakvaliteetne ning müüja(kostja)poolne suhtlemine hagejaga vastutustundetu ja ignoreeriv. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu ja märgib, et müüjale ei ole esitatud teadet (pretensiooni) asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta, samuti ei ole kostja omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on vajalikud remonditööd teostanud ning arvuti oli töökorras. Müüja ei ole keeldunud hageja arvuti (garantii)remondist. Kostja ei ole hagejale ei varalist ega mittevaralist kahju tekitanud.
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Sama paragrahvi 2.- lõikest ja TsMS § 5 lg 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8. Kohus on seisukohal, et hagi on tõendamata. 11.1 Hageja tugineb nii kahju hüvitamise üldsätetele kui lepingu rikkumisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (vt

§ 127lg 3).

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12 p 27): - kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); -kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3); -hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); Kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal (käesoleval juhul hagejal), on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ühtegi eelnimetatud asjaoludest, mis annaksid alust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 11.2 Pooled sõlmisid müügilepingu võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 tähenduses. Müügileping vastab tarbijale müügi tunnustele

§ 208lg 4 tähenduses.

Tulenevalt

§ 217

lg 1 , peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas (sh peavad lepingutingimustele vastama asja juurde kuuluvad dokumendid). Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 6 kohaselt lepingutingimustele muuhulgas, kui tarbijale müügi korral ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes ostja olemusest ja arvestades müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või etikettidel. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja

§ 218

lg 2 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Hageja ostis sülearvuti Toshiba Satellite L-855-12N 29.10.2012.a. Kirjaliku pretensiooni esitas hageja 10.02.2015.a Pretensiooni adresseeris hageja mitte toote müüjale (kostjale, vaid Cyber Service OÜ-le (tl 7-10). Pretensioonis nõuab V. B. kauba asendamist uuega või maksumuse (667 euro) hüvitamist. 4 Hagiavalduse kohaselt andis hageja esmakordselt arvuti remonti juunis 2014.a seega ca 2 aastat pärast arvuti ostmist. Eeltoodust tulenevalt saab üheselt järeldada, et ostjale antud arvuti vastas müügihetkel ja ka pärast seda lepingutingimustele

§ 116

lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu osas reguleerib täiendavalt lepingu taganemise eelduseks olevat olulist rikkumist

§ 223

lg 1, millest tulenevalt võib lepingust taganemise aluseks olla ka parandamise ebaõnnestumine, parandamisest või asendamisest keeldumine või mõistliku aja jooksul tegemata jätmine ning lg 2 järgi tarbijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine. 11.3 Asja materjalidest tulenevalt oli tootel müügigarantii 4 aastat. Müügigarantii puhul võtab isik (müüja) endale lepingulise kohustuse täita ostja nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. (

§ 230

). Juhul, kui garantii järgi kohustatud isikuks ei ole müüja, vaid kolmas isik (nt tootja), tegutseb müüja tema esindaja või kohustatud isiku tahteavaldust vahendava isikuna. Hageja ega kostja kohtule müügigarantii tingimusi sisaldavat dokumenti ei ole esitatud. Müügigarantii sisuks võib § 230 lg 1 kohaselt olla kohustus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Kohus juhib tähelepanu

§ 231

lg 4 p 1, mille kohaselt annab tarbijalemüügi korral müügigarantii ostjale õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Pretensioonis nõuab hageja muuhulgas asja väljavahetamist. Kohtumenetluses ei ole hageja asja väljavahetamise soovi avaldanud.

1. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et arvuti ei ole töökorras (hageja selgitustest tulenevalt on vaatamata väidetavatele tõrgetele arvutit siiski kogu aeg kasutatud). Väited tõrgete ja nende põhjuste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle kohta, milliste väidetavate rikete tõttu (kas riist- või tarkvara rikete) leiab hageja, et kostja on oma müügigarantiist tulenevat kohustust rikkunud. Kostja ei ole keeldunud garantiiremondi teostamisest (garantii kestab). Hageja ei ole millegagi tõendanud, et arvuti ei ole töökorras, et kostja teostatud remont oli ebakvaliteetne ning tõrked jätkusid kohe pärast remonti. Poolte vahelised erimeelsused suhtlemisel ei ole aluseks hageja nõude rahuldamisele. Hageja taotles kohtuistungil ekspertiisi teostamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole võimalik 2015.a novembris-detsembris anda eksperdil arvamust väidetavate rikete ja teostatud tööde kvaliteetsuse /ebakvaliteetsuse osas 2014.a aastal arvestades, et arvuti on kasutusel.
2. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märgib kohus järgmist: Hageja täienduste kohaselt seisneb väidetav mittevaraline kahju alljärgnevas: -asjaajamine kestus müüjaga 11 kuud, -ei ole täidetud nõuet esitada remondidokumendid, -ei ole esitatud vastust pretensioonile, -müüjapoolne tarbijaõiguste ignoreerimine. Mittevaralise kahju hüvitamiseks tulnuks hagejal tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Tulenevalt

§ 134

lg 1 võib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele 5 ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele (vt Riigikohtu 25.02.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09).

§ 134

lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Müügilepingust tulenev ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele

§ 134lg 1 mõttes.

Kohus ei välista, et teatud asjaajamised võivad põhjustada ebamugavust, kuid iga ebamugavustunne ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamisele. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine välistatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata ning jätab selle rahuldamata.

1. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult kannab menetluskulud hageja V. B.. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra, määrab maakohus kulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6