Obsah (5)

§ 84§ 96§ 97§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15474 Tsiviilasi K. T.'i hagi põlvn

) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui

§ 84lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole 28.06.

1. a sündinud K. T.'i isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad /tlk 4/. Lapse ema O. T. kinnitusel on K. T.'i isa A. V..
2. 04.12.
3. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse DNA ekspertiisi määramiseks /tlk 71-73/. 14.01.
4. a teostatud ekspertiisiaktist nr * /tlk 79-81/ nähtuvalt A. V.'i bioloogiline isadus K. T.'i suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute (O. T., K. T., A. V.) DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,7 ∙
5. A. V. saab 99,999994% tõenäosusega olla K. T.'i bioloogiline isa.
6. 17.02.
7. a toimunud kohtuistungil võttis kostja A. V. õigeks, et ta on hageja K. T.'i bioloogiline vanem. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et K. T. põlvneb A. 2 V.'ist. Järgnevalt käsitleb kohus K. T.'i hagi A. V.'i vastu igakuise elatise nõudes. 8.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt

§-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lgst 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.

1. a määruse nr 166 alusel oli alates 01.01.2015 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 18.12.
2. a määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus.
3. Hageja on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt miinimummääras alates 15.10.
4. a, millise nõude on kostja 17.02.
5. a kohtuistungil õigeks võtnud. Seega tuleb antud juhul alates 15.10.
6. a kostjal maksta alaealisele lapsele elatist töötasu alammäärast ½ s.o 195 eurot kuus ja alates 01.01.
7. a tuleb kostjal maksta alaealisele lapsele elatist töötasu alammäärast 1/2 s.o 215 eurot kuus. Hagihind
8. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (9 * 215). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
10. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kohtuistungil on kostja mõlemad tema esitatud hagid õigeks võtnud, mistõttu kohtu hinnangul oleks ebaõiglane menetluskulusid jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on mõlemad pooled tasunud DNA-ekspertiisi tasust ½, s.o 85,50 eurot, millised kulud jätta kulu kandnud menetlusosalise kanda. Lisaks on käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses makstud tõlgile tasu kokku eurot 43,32 eurot (28,08 eurot 01.12.
11. a määrusega ja 15,24 eurot 26.02.
12. a määrusega), milline menetluskulu jätta riigi kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4