← Eesti

2-15-121854/10

Obsah (7)§ 3141§ 371§ 3401§ 372§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-121854 Tsiviilasi B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu lae

) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 11.02.

  1. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ja kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, 14 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamiseks ja 12.01.
  2. a esitatud dokumentaalse tõendi tõlke esitamiseks eesti keelde. Hageja esindajale on kohtumäärus kätte toimetatud

§ 3141lg 2 alusel 16.02.2016.

a.

§ 3141

lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 2 B2 Kapital SIA on hagi esitamisel avaldanud kohtule enda esindaja e-posti aadressi *, millisele aadressile saadeti 11.02.2016. a teave hageja esindajale 11.02.2016. a kohtumääruse kättesaadavaks tegemise kohta avalikus e-toimikus.

§ 3141

lg 2 alusel luges kohus kohtumääruse avaldaja esindajale kättetoimetatuks 16.02.

  1. a. Eeltoodust tulenevalt oli hagiavalduses ja selle lisades esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 01.03.
  2. a. 04.03.
  3. a seisuga ei ole hageja esindaja 11.02.
  4. a kohtumääruses välja toodud puuduseid kõrvaldanud.

§ 371

lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 12.01.

  1. a esitas hageja kohtule inglise keelse dokumendi, millest väidetavalt nähtuvad hageja äriühingu esindajad ning ühtlasi leidis hageja, et arvesse võttes dokumendi sisu ja mahtu on dokumendi tõlkimine eesti keelde ebamõistlik /tlk 51-53/. Kohus leidis 11.02.
  2. a määruses, et kohtu hinnangul ei ole tegemist mahuka dokumendiga, mille tõlkimine oleks ebamõistlik ning esitatavast dokumendist peaks väidetavalt kajastuma andmed hageja seaduslike esindajate ning esindajate volituste tähtaegade ja ulatuse kohta, millest sõltub ka hageja hagi menetlusse võtmine. St dokumentaalse tõendi alusel on kohtul võimalik hinnata, kas hagi ja hagis esitatud volitused on esitatud selleks õigustatud isikute poolt ja on kehtivad. Kohus selgitas hagejale 11.02.
  3. a määruses, et

§ 371

lg 1 p 12 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuna hageja ei ole 12.01.2016. a esitatud inglise keelsest dokumendist tõlget eesti keelde kohtule esitanud, siis õhtul puudub käesolevaga võimalus hinnata, kas hagi ja hagis esitatud volitused on esitatud selleks õigustatud isikute poolt ja on kehtivad. Seega ei ole tõendatud õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu.

§ 3401

lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt

§ 371

lg 1 p-le 12 ning § 3401 lõikele 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu laenuvõlgnevuse väljamõistmise nõudes.

§ 372

lg 5 ja 6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul 3 arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja B2 Kapital SIA kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.