3-14-50455/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 25.02.2016, Tartu 3-14-50455 Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 29.01.

1. a otsus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.01.
2. apellatsioonkaebus rahuldamata. a otsus muutmata ja Martin Villemsi EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
3. märtsil
4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kinnipeetav Martin Villems esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 2000 euro suuruse kahju hüvitamist tema inimväärikust alandavates ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3 rikkuvates tingimustes vanglateenistuse etapeerimisbussides viiel korral transportimise eest.
6. Tartu Vangla jättis 25.03.
7. a otsusega nr 1-13/103-2 M. Villemsi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
8. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebajat ajavahemikul 17.04.2013 kuni 20.11.2013 viiel korral Tartu ja Tallinna Vangla vahel Tartu Vanglale kuuluvas saatebussis. Bussis oli ühe kinnipeetava kohta ruumi 0,4 kuni 0,5 m
9. Bussis puudusid kinnipeetavatele turvavööd või muud turvavahendid. Rattakoobaste kohal asuvates boksides puudus jalaruum. Sõidu ajal ei võimaldata tualeti kasutamist, kuigi reis võib koos peale- ja mahalaadimiste ning vahepeatustega kesta üle 4 tunni. Kaebaja ei nõustu Tartu Vangla ära toodud sõiduaegadega, kuna seal on näidatud puhas sõiduaeg, arvestamata vahepeatustega, dokumentide vormistamiseks kuluva ajaga ning peale- ja mahalaadimistega lähte- ning sihtkohtades. Hüvitise suuruse puhul tuleb kumulatiivse mõjuna arvestada kinnipidamistingimusi Tallinna Vangla ootekambrites, mille EIÕK art 3 rikkuvad tingimused on tuvastatud Euroopa Inimõiguste kohtu (EIK) lahendis Tunis vs Eesti ja haldusasjades nr 3-13-1589 ja nr 3-13-
10. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohtu 29.01.
12. a otsusega ei rahuldatud M. Villemsi kaebust ja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei kattu kaebaja viidatud haldusasja nr 3-13-1589 ja käesoleva kohtuasja vaidluse esemed ning ka kohtuasjade asjaolud ei ole sarnased, mistõttu ei saa kaebaja osundatud kohtuasjas tuvastamist leidnud asjaolud mõjutada käesoleva vaidluse lahendust. Kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut selleks ja samuti ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda ümberpaigutamist. Seega ei oma tähendust Tallinna Vanglas valitsevad kinnipidamistingimused. Puudub alus kahelda vastustaja osundatud faktilises asjaolus, et kaebaja transportimisel kasutatud saatebussid võeti uutena kasutusele
13. a, mistõttu tuleb lugeda üldteada olevaks asjaolu, et
14. a Eestis esmaselt registreeritud reisijate veoks mõeldud transpordivahendid vastavad tehnilistelt tingimustelt kõigile siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktide normidele ja nende reisijate ohutuses kahtlemine on sel motiivil küsitav. Kehtivast vangistusõigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele ning lähtuda tuleb vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 sätestatud põhimõttest. Kinnipeetava saatmine saatebussiga on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, sest esineb palju objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest kinnipidamisasutusest teise toimetada. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et kõik saatmised kestsid ajaliselt üle nelja tunni. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja 25.03.
15. a M. Villemsi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/103-2 toodud andmete tõesuses ja seda nii sõidu kestvuse kui kaebaja paiknemise osas. Ebatõenäoline on kaebajale kahju tekkimine seoses võimaluse puudumisega ümberpaigutamise ajal WC kasutamiseks. Kaebaja ei ole osundanud tervislikele probleemidele või terviserikkele saatmiste ajal, mistõttu on täiskasvanud inimese jaoks inimväärikusega kooskõlas WC kasutamise võimalus 2,5 kuni 3,75 tundi kestva transportimise eelselt ja järgselt. Ligi 4 tunni pikkune periood, mil tualeti kasutamine pole võimalik, võib olla ebamugav, kuid üldjuhul ei saa see ebamugavus olla inimväärikust alandava intensiivsusega, kuna niisugune olukord on tavapärane ka reisijateveo puhul väljaspool vanglat. Kaebaja osundus, et ühel saatmisel ei võimaldatud temal soovi peale tualetti kasutada, tuleb jätta tähelepanuta, kuna ta ei ole selle väidetava pöördumise tehiolusid täpsemalt kirjeldanud. Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab asuda vastustaja arvutuste kohaselt seisukohale, et saatebussi kambrid on piisavalt laiad. Kaebajale on olnud tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga ning sellises kambris saatmine ei saa põhjustada kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Samuti ei tulene EIK-i praktikast (Trepashkin vs Venemaa, Yakovenko vs Ukraina, Retunscaia vs Rumeenia, Khudoyorov vs Venemaa), et kaebajale osaks saanud ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavateks. Turvavarustuse väidetavat puudumist saatebussides ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotluses vanglale välja toonud, mistõttu ei ole selles osas läbitud kohtueelset menetlust ja kohus ei pea selles osas seisukohta võtma. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2 2
16. M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule tagasi teises koosseisus arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-st 1 tulenevat põhjendamise kohustust. Halduskohus eiras põhjendamatult inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste kumulatiivse mõju küsimust. Inimväärikust alandavad ja EIÕK art-t 3 rikkuvad kinnipidamistingimused Tallinna Vangla ootekambrites, kus viibis ka kaebaja, on tõendamist leidnud halduskohtu lahendites 3-13-1589, 3-14-51196, 3-14-51258, 3-14-51038, 3-14-51027, 3-14-
17. Halduskohtu seisukoht on vastuolus EIK kohtupraktikaga lahendis Retunscaia vs Rumeenia, kus Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standarditest märksa väiksemat isiklikku ruumi transportimisel hinnati koos kumulatiivse toimega kinnipidamistingimustega etapeerimise sihtkohas. Uurimisprintsiipi rakendades oleks halduskohus pidanud Tallinna Vangla tingimuste osas pöörduma Tallinna Vangla poole. Halduskohus lähtus etapeerimise kestvusele hinnangu andmisel vastustaja esitatud puhtast sõiduajast ning jättis arvestamata, et etapeerimise tegelikku kestvust pikendavad märgatavalt peale- ja mahalaadimisele kuluv aeg ning vahepeatused näiteks Raplas ja Harkus või Maardus.
18. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt ei rikkunud halduskohus uurimisprintsiibist tulenevat kohustust kuna Tallinna Vangla poole pöördumine ei olnud kaebuse nõuet arvestades vajalik. Kaebaja taotles temale etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning seega ei puutunud etapeerimisele eelnenu asjasse. Tallinna Vanglas ootekambrites viibimisest tekkinud kahju hüvitamist ei saa nõuda Tartu Vanglalt. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et halduskohus määratles vastustaja ebaõigesti või, et temale tekitatud kahju eest vastutavad solidaarselt nii Tallinna kui Tartu Vangla. Vastustaja on kaebaja etapeerimise kestvused võtnud lähtekohast lahkumise ning sihtkohta jõudmise aegade järgi, kuhu sisse jäi ka vahepeatustele kulunud aeg. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja välja toodud etapeerimiste kestvused on ebaõiged. Kaebaja toob ainult näite, et etapeerimise ajad võivad pikeneda võimalike vahepeatuste arvelt, mida vastustaja ei ole eitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.01.
20. a otsus tuleb jätta muutmata ja M. Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
21. Halduskohus on otsuse p-des 7-22 viidetega erinevatele EIK lahenditele põhjalikult käsitlenud saatebussi tingimuste vastavust seaduse nõuetele ja jõudnud õigele järeldusele, et saatebussi tingimused ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Ringkonnakohus nõustub taoliste põhjendustega. Ringkonnakohus leiab, et sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.
22. a otsus nr 3-3-1-56-
23. Selle p-des 21-22 on Riigikohus leidnud, et 0,45 m2 pindalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. Oluline on see, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses. See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha järeldust, et on olemas mingisugune absoluutse pindala määratlus, millest väiksemal on kinnipeetava transportimine õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul võiks tekkida olukord, kus vabaduses viibivate isikute reisimisel bussis oleksid tagatud väiksemad õigused 3 3 isiklikule pinnale bussis kui kinnipeetavatele. Kindlasti ei ole see EIK lahendite puhul eesmärgiks. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult leidnud, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning seega puudub ka alus mingisuguse hüvitise väljamõistmiseks.
24. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja peale saatebussi tingimuste palunud arvestada ka kumulatiivse mõjuna kinnipidamistingimustega Tallinna Vangla ootekambrites (tl 1-2). Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.
25. a otsuse nr 3-3-1-41-10 p-s 12 viidetega oma varsemale praktikale märkinud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebaja vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole viidatud Tallinna Vangla ootekambrite väidetavalt inimväärikust alandavatele tingimustele (tl 15), siis oli tal selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtul puudus õigus kaebust lahendada selles osas. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastustaja ei saa vastutada inimväärikust alandavate tingimuste eest Tallinna Vanglas. Kui kaebaja leiab, et Tallinna Vangla ootekambrite tingimused olid inimväärikust alandavad, siis on tal õigus pöörduda kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole ja viimase otsusega mittenõustumisel halduskohtusse.
26. Kuna kaebaja oli ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi