) § 367 lg 3 kohaselt tuleb hageja
lg-te 1 ja 2 alusel esitatud nõuetest maha arvata sõiduki maksumus selle tagastamise hetkel. Poolte vahel ei ole sõlmitud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, mille põhjal saaks otsustada sõiduki seisundi ja väärtuse üle üleandmise hetkel. Leppetrahvinõue on alusetu, kuna sõiduk on omanikule tagastatud, lisaks on leppetrahvinõue esitatud hilinenult. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 teises lauses ettenähtud määras; 7) jätta menetluskulud kostja kanda; 8) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja sõidukulud 25 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohustus liisinguvõtja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.4 järgi liisinguobjekti hoiule andmata või lepingu ülesütlemise korral tagastamata jätmise kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi 500 eurot. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral liisinguobjekti viivitamatult üle andma liisinguandjale või tema poolt määratud isikule.
lg-test 1 ja 3 tulenevalt on leppetrahvi maksmise eelduseks esmajoones lepingu rikkumine lepingus ettenähtud viisil eesmärgiga kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ja sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest ning sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Ülesütlemisavalduse kohaselt pidi sõiduk olema toimetatud hageja näidatud kohta seitsme päeva jooksul alates hageja ülesütlemisavalduse kostja poolt kättesaamist 19.05.2014 ehk hiljemalt 26.05.2014. Kohus leidis, et hageja käitumine oli kostjale piisavalt ettenähtav ning ajaliselt piisav, et võtta kasutusele abinõud kahju vähendamiseks. Liisingueseme kostjalt kättesaamiseks rakendas hageja üldtingimuste p-st 9.1 tulenevat õigust kasutada inkassofirma teenust, mis realiseerus 21.08.2014 vara vastuvõtmisega hageja volitatud inkassofirma poolt. Viimasega on ümberlükatud kostja väide akti koostamata jätmisest. Asjaolu, et aktil puudub kostja allkiri, ei lükka ümber fakti, et sõiduki valdus on kostjalt üle läinud hageja volitatud isikule vara üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis. Kostja pole esile toonud vabandavaid asjaolusid sõiduki vabatahtlikult tagastamata jätmise kohta. Hageja 09.09.2014 esitatud leppetrahvi nõue ei ole vastuolus
Leppetrahvi nõue vastab lepingu eesmärgile ja poolte käitumisele ning tuleb rahuldada. 3 Hageja lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulude nõue 599,95 eurot koosneb tagastusteenusest summas 183,28 eurot, puhastusteenusest summas 166,67 eurot ja müügiteenusest summas 250 eurot, milliseid kulusid on hageja tõendanud esitatud arvetega. Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-112-06) kohaselt on liisingulepingu ülesütlemisest tingitud sõiduki müügikulud, puhastuskulud ja sõiduki tagastustasu (valduse taastamisega seotud kulud) lisakulud
Kostja ei ole tõendanud, et ta on sõiduki enne tagastamist ise puhastada lasknud, samuti pole kostja väitnud lisakulude suuruse ebamõistlikust. Seega on lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud põhjendatud ning kuuluvad lepingu üldtingimuste p 7.4, p 9.1 ja p 9.6 ning
lg 4 alusel hüvitamisele.
lg 1 ja lepingu p 18 alusel tuleb kostjalt välja mõista alates 18.10.2014 kuni 22.04.2015 ehk hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 22,32 eurot (599,95 eurolt) ning viivis kuni põhivõla tasumiseni
Hageja taotles kohtuistungil hagi eseme muutmist ning ja palus nimetatud nõude rahuldamata jätmisel rahuldada nõue alternatiivselt kahju hüvitamisega saamata jäänud tulu eest. Kostja esitas taotlusele vastuväite. Kohus leidis, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-le 3 hageja
lg-test 1 ja 2 tulenevatest nõuetest maha arvata sõiduki maksumus tagastamise hetkel ning täiendavate kulude vajadust ja suurust peab hageja põhjendama. Kuna puudub sõiduki kostja poolt hagejale üleandmise akt, milles oleks fikseeritud liisingueseme maksumus ja seisukord, on kahjunõue, mis koosneb hageja kantud täiendavatest kuludest, põhjendamata ja tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga, et kostja allkirja puudumine 21.08.2014 vara üleandmise-vastuvõtmise aktil ei tähenda, et ei olnud fikseeritud sõiduki seisukorda. Akt ei ole koostatud liisinguandja ja liisingusaaja vahel ning see ei fikseeri sõiduki maksumust üleandmise hetkel. Seega hageja ei ole tõendanud sõiduki tagastamisega seoses kantud täiendavate kulude vajadust ja proportsiooni; 2) kaotas hageja
lg 2 alusel õiguse leppetrahvi nõuda, kuna hageja ei esitanud trahvinõuet üheaegselt avaldusega liisingulepingu tingimuste täitmise ja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemise kohta. Hageja 24.04.2014 hoiatusest lepingu ülesütlemise kohta ja 14.05.2014 ülesütlemisavaldusest tuleneb, et hageja avastas kostja kohustuse rikkumise, kuid ei nõudnud leppetrahvi tasumist; 3) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja esitas kohtuistungil alternatiivse nõude rendisumma, mille sõiduki kasutaja oleks tasunud ajavahemiku eest alates lepingu ülesütlemisest kuni sõiduki faktilise tagastamiseni, hüvitamiseks. Kostja vaidles sellele vastu ning märkis, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega, vaid hagi aluse ja eseme muutmisega. 5. OÜ Citadele Leasing & Factoring vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi lisaks 14 vara üleandmise akt ja lisaks 16 hindamisakt, kus on märkuste lahtris märgitud sõiduki seisukord. Isikuga, kes liisingueseme peale inkassofirma tööd ära tõi, ei olnud võimalik üleandmise akti allkirjastada, sest isik lahkus kohe. Vaidlust ei ole selles, et liisinguese 4 tagastati inkassofirma mitmekuulise töö tulemusena lõpuks Jüri Nesterenko poolt 21.08.2014. Kostja peab
lg 4 alusel hüvitama ülesütlemisest tingitud lisakulud; 2) sai kostja liisingulepingu ülesütlemisest teada 19.05.
lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja
lg 4 ja lepingu üldtingimuste p 6.6 alusel lisakulude (kahju) hüvitamist kokku summas 599,95 eurot (sh tagastusteenus 183,28 eurot, puhastusteenus 166,67 ja müügiteenus 250 eurot). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sõiduki tagastamisega seotud lisakulud tõendatud, kuna sõiduki toimetas Tallinnasse OÜ Autolink parklasse kostja ise (üks sõiduki kasutajatest). Samas ei ole vaidlust selles, et ülesütlemisavalduse kohaselt pidi kostja tagastama sõiduki 26.05.2014 ning tegelikult tagastati sõiduk 21.08.2014. Hageja selgitusest nähtuvalt tegeles sõiduki tagastamisega inkassofirma OÜ Reebrom ning tagastamisteenus seisnes sõiduki ja selle kasutajate otsimisega kuni sõiduki tagastamiseni. Sõiduki müügist laekunud rahast kaeti tagastusteenuse kulu 66,67 euro ulatuses. Lahendis nr 3-2-1-112-06 on Riigikohus märkinud, et tagastusteenuse tasu suuruse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kas nõutud suuruses tasu on mõistlikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tagastusteenuse tasu suurus 250 eurot ei ole hageja esitatud faktilistel asjaoludel põhjendatud. Käesoleval juhul seisnes tagastusteenuse osutamine üksnes sõiduki ja selle kasutajate otsimisega ning kohtuistungil on hageja seletanud, et tagastusteenuse kulu hõlmas endas kulusid telefonikõnedele ja kütusele. Sellest tulenevalt on hageja tagastusteenuse tasu nõue põhjendatud summas 66,67 eurot, millises osas on see kaetud sõiduki müügist saadud rahaga. Hageja täiendava tagastusteenuse tasu nõue summas 183,28 eurot ei ole põhjendatud (250-66,67=183,28). Ringkonnakohtu arvates on tagastusteenuse tasu suuruses 66,67 eurot mõistlikult põhjendatud. Üksnes see, et sõiduki tagastas hagejale 21.08.2014 kostja ise, ei tähenda seda, et kostja ei peaks tagastusteenuse tasu üldse tasuma. 5 Hageja lisakulude nõue muus osas (puhastusteenus 166,67 eurot ja müügiteenus 250 eurot) kokku 416,67 eurot on põhjendatud ja kooskõlas
sätestatuga. Maakohtu otsus on selles osas kooskõlas ülalmärgitud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-06 esitatud seisukohtadega (Riigikohtu otsuse p-d 9 ja 10). Kuigi apellant on ka puhastusteenuse ja müügiteenuse kulu vaidlustanud, ei ole ta märkinud, millises suuruses on tema arvates nimetatud kulud põhjendatud. 8. Leppetrahvi nõue.
lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Apellandi väide, et leppetrahvi nõudmisest oleks hageja pidanud teatama viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamisest koos ülesütlemisavaldusega, ei ole kooskõlas
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-08 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist mahub üldjuhul
Maakohus on eelmärgitud Riigikohtu seisukohast juhindunud ning asunud õigele seisukohale, et hageja ei ole leppetrahvi nõudeõigust kaotanud, esitades selle 09.09.
lg 4 alusel summas 416,67 eurot.
lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu üldtingimuste p-st 7.4 tulenevalt on leppetrahvi nõue seotud lepingu rikkumisega ning seega kohaldub antud juhul
Tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Ringkonnakohus tunnustas hageja leppetrahvi nõudeõigust summas 500 eurot käesoleva otsuse p-s
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.