2-14-62071/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-62071 Tsiviilasi KÜ Puškini tn 19 hagi Larissa Škola vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Larissa Škola apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Larissa Škola apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsuse peale. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas maakohtule varalise nõudega hagi, mille hind on koos kõrvalnõuetega vähem kui 4000 eurot, tegemist on TsMS § 405 mõttes lihtmenetluse asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas ei esine aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ning apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust lihtmenetluse korras tehtud otsuse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastuväited prügiveo arvestusele on apellant esitanud esimest korda alles apellatsioonkaebuses, millega ringkonnakohus ei saa TsMS §-s 652 sätestatu kohaselt kaebuse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus pöördus hageja poole saamaks kinnitust kaebaja väite osas, et asjas on võimalik sõlmida kompromiss. Hageja avaldas ringkonnakohtule
7. veebruari 2016 menetlusdokumendis, et korteriühistu juhatus pakkus kostjale esitada kompromissi ettepanek täpsete tingimustega, kuid kostja ei ole seniajani midagi pakkunud. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks