KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-18257 Tsiviilasi K.S.i ha

) § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

§ 24lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

§ 24

lg 7 järgi, kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita

§ 24

lg-s 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Arvestades, et töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei ole esitanud oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. K.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2016 määruse tühistamist ja asja saatmist Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagiavalduse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja endine lepinguline esindaja P. Kägo oma kohustuste täitmisel toiminud heas usus. Mõistlikuks ei saa pidada, et õigusbüroo teatab kliendile lepingu ülesütlemisest üks päev pärast ülesütlemist ja ei jäta esindatavale mõistlikku aega teise esindaja leidmiseks, et teha kohtus tähtaegne menetlustoiming. Samas on kohtu poolt hagejale ettenähtud vormis hagiavalduse esitamiseks määratud 14-päevane tähtaeg enne jõule ja aastavahetust, mil enamus inimesi, sh advokaadid, töötavad lühendatud tööajaga või on hoopis talvepuhkusel, ebamõistlikult lühike. Kohus jättis tähelepanuta P. Kägo 16.12.2015 e-kirjas esitatud taotluse pikendada hagejale hagiavalduse esitamiseks antud tähtaega 30 päevani; 2) ei ole maakohtu määrus seaduslik ja piisavalt põhjendatud. P. Kägo oli hageja esindamisest loobunud ja hageja õigusteadmisteta isikuna ei saanud aru kohtu poolt 18.12.2015 kirjaga esitatud nõudmistest. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei saanud töövaidluskomisjonile esitatud avaldust lugeda hagiavalduseks. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse nõuded on põhiküsimustes (selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise 2 kohustus ning nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis hagiavaldusele.

§ 24

lg-s 7 sätestatud võimalust jätta hagi läbi vaatamata saab rakendada vaid neil juhtudel, mil töövaidluskomisjonile esitatud avaldus on selliste (oluliste) puudustega, mis ei võimalda seda hagimenetluses TsMS kohaselt menetleda. Kohus ei ole selliseid puudusi välja toonud ei 18.12.2015 kirjas hagejale ega ka kaevatavas määruses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Ainja Käbi OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) nähtub hageja ja kohtu kirjavahetusest, et hageja sai kaevatava määruse kätte 21.12.2015, seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 05.01.2016 ning kaebus on esitatud peale kaebetähtaja möödumist; 2) olles õigusteenuse lepingu 15.12.2015 üles öelnud, puudus P. Kägol õigus teha 16.12.2015 hageja nimel taotlusi. Seega oli kohus õigustatud jätma volitusi mitteomava isiku taotluse hagejale antud tähtaja pikendamiseks tähelepanuta; 3) oli kohtu antud 14-päevane tähtaeg piisav. Kohus ei ole tähtaja määramisel seotud asjaoluga, et tähtaja hulka võivad langeda riigipühad või advokaatide talvepuhkused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu 08.01.2016 määrus tuleb tühistada ning K.S.i hagi Ainja Käbi OÜ vastu tuleb saata Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Käesolevas asjas on tööandja esitanud

§ 24

lg 4 alusel maakohtule taotluse töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

§ 24

lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks Maakohus andis töötajale (hagejale)

§ 24

lg 5 teise aluse alusel tähtaja 14 päeva kohtu nõude kättesaamisest, et esitada avaldus „hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks“.

§ 24

lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kuivõrd hageja maakohtu nõutud hagiavaldust määratud tähtajaks kohtule ei esitanud, jättis maakohus hagi

§ 24lg 7 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu

§ 24

lg-te 5 ja 7 sätete formaalne tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ning maakohtul puudus hagi läbivaatamata jätmiseks õiguslik alus.

§ 25

lg 5 annab kohtule õiguse nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis üksnes vajaduse korral. Asja juures olevast töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt esindas töötajat töövaidluskomisjonis TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja, P. Kägo, kes koostas ja esitas töötaja nimel ka avalduse töövaidluskomisjonile. Avalduses on selgelt 3 märgitud töötaja nõue (hagi ese) ning välja toodud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis töötaja arvates tema väiteid kinnitavad. Sellega on avalduses järgitud põhilisi TsMS § 363 lg-s 1 hagiavaldusele sätestatud nõudeid. Juhul kui maakohus leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ei saa siiski lugeda hagiavalduseks, pidanuks maakohus tegema asjakohase (n-ö puuduste kõrvaldamise) määruse, milles olnuks konkreetselt selgitatud, millises osas on töötajal vaja avaldust täiendada, et see vastaks hagimenetluses ettenähtud vormile, ning milliseid täiendavaid põhjendusi ja tõendeid peaks töötaja kohtule esitama. Maakohtu üldsõnalises kirjas puuduvad sellised juhised. Selgitused olnuks vajalikud seetõttu, et töötaja lepinguline esindaja P. Kägo oli maakohtule teatanud, et ütles õigusteenuse lepingu hagejale alates 15.12.2015 üles. 7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu poolt hagejale 18.12.2015 kirjaga, s.o vahetult enne jõulude ja aastavahetuse perioodi antud 14-päevane tähtaeg oli ilmselgelt ebamõistlikult lühike – hageja sai kohtu kirja kätte 21.12.2015 ning pidi kohtu nõude täitma seega hiljemalt 04.01.2016, s.o aastavahetusele järgneval esimesel tööpäeval, seda olukorras, kus lepinguline esindaja oli hageja esindamisest tsiviilasjas loobunud. Samas ei oma nimetatud tähtaja pikkus asja lahendamisel olulist tähtsust, kuna maakohtul puudus

§ 24lg 5 alusel põhjus nõuda hagejalt täiendava hagiavalduse esitamist.

1. Vastustaja on vastuses määruskaebusele seadnud kahtluse alla määruskaebuse tähtaegsuse, väites, et hageja ja kohtu kirjavahetusest nähtub, et hageja sai kaevatava määruse kätte 21.12.2015 ning seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 05.01.
2. Vastustaja väide jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Kaevatav määrus on tehtud 08.01.2016, seega ei olnud hagejal kuidagi võimalik määrust kätte saada 21.12.
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja