Obsah (7)

§ 423§ 368§ 371§ 657§ 168§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-7033 Tsiviilasi OÜ I

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

1. Käesolevas tsiviilasjas palus hageja tuvastada, et kostjal puudub alates
2. oktoobrist 2013 kinnistul, asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve, remondi- ja ehitustööde tegemise õigus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtud menetlenud ka OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu kinnistusraamatu kande kustutamise kohustuse ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-14-6311, Tartu Ringkonnakohtu
3. juuli 2015 otsus jõustus
4. augustil 2015). Samuti on Viru Maakohtu menetluses Proffsistem OÜ hagi OÜ Ilstro Ehitus vastu kulutuste hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-14-54100). 3 8.

§ 368

lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada soovib (Riigikohtu 15. mai 2013 määrus nr 3-2-1-55-13, p 13). Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel).

Materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti menetluskulude kokkuhoidmiseks on hagejal reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist (Riigikohtu

1. oktoobri 2006 otsus nr 3-2-1-84-06, p 16). Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagiavalduses ei ole hageja välja toonud ühtegi õigussuhet, mille olemasolu või puudumist ta tuvastada soovib. Hageja palus tuvastada, et kostja puudub remondi- ja ehitustööde tegemise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamise nõudega. Lisaks sellele puudub hagejal ka õiguslik huvi. Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja saada kinnistut sellisena, nagu see oli müügilepingu sõlmimise ajal
2. oktoobril 2013, st ilma kostja poolt teostatud remondi- ja ehitustöödeta. Ringkonnakohtu arvates oli hagejal võimalik oma eesmärki saavutada tsiviilasja nr 2-14-6311 raames, esitades selleks hagi tagamise avalduse. Olukorras, kus hageja eesmärki oli võimalik saavutada hagi tagamise kaudu, tähendas iseseisva tuvastusnõude esitamine kohtusüsteemi tarbetut koormamist. Hagiavaldusest nähtuvalt väljendus hageja õiguslik huvi ka võimalikus kahju hüvitamise nõudes. Kui hageja leidis, et kostja on oma tegevusega tekitanud talle kahju, oleks ta pidanud esitama kahju hüvitamise hagi. Sellise hagi rahuldamiseks oleks maakohus pidanud muuhulgas kontrollima, kas kostjal oli remondi- ning ehitustööde tegemise õigus.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et tuvastushagi rahuldamiseks puudus õiguslik alus. Maakohus on ebaõigesti hagi rahuldanud, viidates AÕS § 73 lg-le 2, § 80 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 1055 lg-le
4. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli kostja kinnistu mõttelise osa omanikuks kuni
5. oktoobrini 2015, kui omanikuna kanti sisse hageja (s.t ka maakohtu otsuse tegemise ajal). Järelikult pole kostja hageja omandit rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et omanikule ei saa mõistlikult keelata kõikide remondi- ja ehitustööde tegemist (sh nende remondi- ja ehitustööde tegemist, mis on vajalikud kinnistu säilitamiseks). 10.

§ 657

lg 3 kohaselt, kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsuse ning jätab hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

11.

§ 168

lg 2 ja § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Ilstro Ehitus kanda. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt palub kostja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt välja menetluskulud kokku summas 1858 eurot (menetluskulud maakohtus summas 648 eurot + menetluskulud ringkonnakohtus summas 1210 eurot). Hageja on kostja menetluskulude nimekirjadele osaliselt vastu vaielnud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on arvetel märgitud 135 eurot ja 140 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise 4 esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Kuigi maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotleb kostja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, ei ole kostja

§ 174

lg-s 10 sätestatud kinnitust andnud ning seetõttu tuleb kostja menetluskulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. Menetluskuluks ei ole esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (Riigikohtu

1. juuni 2013 määrus nr 3-2-1-64-13), mistõttu ei ole põhjendatud kostja
2. septembri 2015 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1,5 tundi (sõit Rakvere-Jõhvi-Rakvere). Kohtuistungi protokollist (tl 123-124) nähtuvalt algas istung kl 14.00 ning lõppes kl 14.40, seega on kohtuistungil esindamise ajakulu 30 minutit vajalik ning põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka istungiks ettevalmistamise ajakulu 2 h. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud maakohtus kokku 337,50 eurot (s.o 2,5 tundi x 135 eurot/tund). Apellatsioonkaebuse esitamisel on kostja tasunud riigilõivu summas 300 eurot (tl 150), mis tuleb hagejalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse (tl 146-148) mahtu ning keerukust arvestades on ajakulu 4 tundi ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kostja
3. detsembri 2015 menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mis ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulud

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.

novembri 2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Nimetatud menetlusdokumendis korratakse apellatsioonkaebuse väiteid, mistõttu loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot + 5 tundi x 140 eurot/tund). Ringkonnakohus määrab Proffsistem OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1337,50 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele mõistab ringkonnakohus OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt (1337,50 eurolt) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5