KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja numb

) § 106 järgi ülalpidamise asenduskohustus. Kostjatel on varjatud sissetulek. Kostjate sissetulek tuleb jagada kostja ja kolme hageja vahel.

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostjad ei ole hagejate vanavanemad ning vaidlustasid hagejate põlvnemise E.G.ilt. Kostjad on invaliidid, kummalgi on tuvastatud töövõime kaotus (tl 24, 33) ning kostjad mõlemad saavad töövõimetuspensioni. Kostja I saab lisaks töötasu 150 eurot kuus. Kostja II arvelduskontod on politseitrahvide maksmata jätmise tõttu arestitud. Hagi rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad paluvad asenduskohustusena mõista kostjatelt solidaarselt välja elatise seadusega sätestatud miinimummääras. Kuigi kostjad leidsid, et nad ei ole hagejate vanavanemad ning taotlesid põlvnemise kindlakstegemiseks DNA-ekspertiisi läbiviimist, puudub kostjatel vanavanematena õigus isadust vaidlustada. E.G. hagejate põlvnemist temast vaidlustanud ei ole. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel

§-st 96 tulenevalt lapse ülalpidamise kohustus.

§ 105lg 2 järgi peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad.

Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus. 2

§ 106

lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sätte mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Vanavanemal tekib selle sätte järgi asenduskohustus ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11). Maakohus leidis, et kuivõrd elatis hagejate ülalpidamiseks täitemenetluses laekub osaliselt (igakuiselt ½ kuupalga alammäärast), ei ole täitemenetlus viinud soovitud tulemuseni üksnes osaliselt.

§ 106

lg 2 alusel tuleb elatise hagi lahendamisel arvestada sellega, et vähemalt poole kuupalga alamäära osas on vanem ülalpidamiskohustust täitnud ning selles ulatuses kostjatel asenduskohustus puudub. Maakohus leidis, et kostjad vabanevad ülalpidamiskohustusest

§ 102

lg 1 alusel majanduslikku olukorra tõttu, kuna neil puuvad rahalised vahendid elatise maksmiseks. Kostjad on osaliselt töövõimetud (tl 23–24, 32–33). Kostja I sissetulek ajavahemikus

1. september
2. a kuni
3. august
4. a on olnud 917 eurot 38 senti, s.o keskmiselt 76 eurot 45 senti kuus (tl 49) ning kostja II sissetulek samas ajavahemikus on olnud 1 012 eurot 26 senti, s.o keskmiselt 84 eurot 35 senti kuus (tl 51). Kostjale I kuulub korteriomand XXXXX (registriosa nr XXXX), mida kostjad kasutavad oma elukohana. Kostjale II kuuluvad sõiduautod Ford Fiesta, ehitusaasta 1988 ning Audi 80, ehitusaasta 1991, mis on ilmselt väheväärtuslikud. Samuti on registris nimetatud sõidukitele kohtutäiturite poolt seatud võõrandamise keelumärked. Kostjate poolt töövõimetuspensionina saadavad summad on niivõrd väikesed, et puudub kahtlus, et hagejatele ülalpidamise andmisega saab kahjustatud kostjate enda ülalpidamine. Kostja I arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed on kantud kohtutäiturile E.G.i kohustuse täitmiseks täiteasjas nr 072/2014/156, milles sissenõudjateks on hagejad (tl 28–29). Maakohus märkis, et tulenevalt

§ 105

lg-st 3 täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid, mistõttu ei saaks kostjate vastu solidaarnõuet esitada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjatel vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Kostjatel on varjatud sissetulekud, kostja I teeb oma arveldusarvele sissemakseid 20–200 eurot kuus. Kostjad on võimelised tasuma sissetulekuga võrreldes suuri arveid. Vaatamata saadava pensioni suurusele ei taotle kostjad toimetulekutoetust. Maakohus ei ole kostjate pangakonto väljavõtteid põhjalikult analüüsinud.
2. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Vastuse kohaselt on vanavanemate ülalpidamiskohustus asenduskohustus juhul, kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hagejate isa töötab ja maksab elatist 300 eurot kuus. Kostjate majanduslik olukord ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Kostjatel ei ole varjatud sissetulekuid, vastupidised hagejate väited on tõendamata. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostjate poolt vastusele apellatsioonkaebusele lisatud kostjate pangakonto väljavõtted, Sotsiaalkindlustusameti otsused kostjatel püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, koopiad kostjate pensionitunnistustest ning Eesti Töötukassa teatise kostjale I makstava töötutoetuse kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
6. Hagejad on esitanud maakohtule nõude kostjate vastu elatise saamiseks

§-de 105 ja 106 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 105

lg-s 2 ja § 106 lg-s 2 sätestatud eeldused kostjatelt asenduskohustusena elatise saamiseks täidetud.

§ 105

lg 2 järgi annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.

§ 106

lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui isikult, kes on esimeses järjekorras kohustatud elatist andma, ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vaidlust ei ole, et hagejate isa vastu esitatud nõue on kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Sellest tulenevalt on kostjatel tekkinud asenduskohustus. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hagejate isa vähemalt osaliselt täidab ülalpidamiskohustust, s.o poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga ulatuses, ei saa hagejad nõuda kostjatelt elatist miinimumsummas. Kuigi kostjad vastuses apellatsioonkaebusele väitsid, et hagejate isa täidab elatise kohustust igakuiselt 300 euro ulatuses, on nimetatud väide tõendamata. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata, kuna kostjate varaline seisund ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Kui ühe vanema asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased, s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil

§ 102lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 19.

oktoobri

1. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7511, p 20). Sellest tulenevalt on maakohus õigesti märkinud, et hagejad ei saa nõuda kostjatelt solidaarselt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja I on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 50%. Kostja II on samuti osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 40% (tl 83 jj). Hagejate väitel on kostjatel varjatud sissetulekud, millest nad saaksid ülalpidamiskohustust täita. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud väite tõendamata. Kostja I
2. oktoobril
3. a kohtuistungil antud kinnitus selle kohta, et hagejate isa kannab kostja I arvele raha, millest täidetakse elatise kohustust täitemenetluses on kooskõlas kostja I pangakonto väljavõttega. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja I arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed on kantud kohtutäiturile laste isa kohustuse täitmiseks täteasjas nr 072/2014/
4. Maakohtus kostja I sissetulekute kohta esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt on kostja I sissetulekuks pension ning töötasu 150 eurot kuus. Ringkonnakohtule esitatud tõendite (tl 83) kohaselt saab kostja I pensioni 79 eurot 19 senti kuus, alates
5. septembrist
6. a on ta võetud töötuna arvele ning saab töötutoetust, mis oli oktoobris
7. a 64 eurot 16 senti ning novembris
8. a 112 eurot 28 senti. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kostja I pangakonto väljavõte hagejate väidet täiendava sissetuleku kohta. Vastavalt kostja I
9. aprilli
10. a töölepingu p-le 4.
11. (tl 30) sai kostja I töötasu sularahas kätte, kuid hagejad ei ole esitanud tõendeid, et need maksed oleksid muutnud kostja võimet hagejaid ülal pidada. Kuivõrd alates
12. septembrist
13. a on kostja I võetud töötuna arvele, ei saa kostja I enam töötasu. Kostjale I 4 makstav töötutoetus ei suurenda ringkonnakohtu hinnangul kostja I sissetulekut, s.o pensioni, sellises ulatuses, et hagi rahuldamine kostja I vastu oleks isegi osaliselt põhjendatud. Kostja II sissetulekuks on pension 63 eurot 35 senti. Kostja II kinnitas, et ta aeg-ajalt saab täiendavat töötasu, kuid see ei ole püsiva iseloomuga. Kostja II esitatud pangakonto väljavõtte (tl 81–82) kohaselt saab kostja II kolmandatelt isikutelt, sh käsunduslepingu alusel tasusid, kuid need jäävad vahemikku 112–196 eurot 80 senti. Lisaks kostja II poolt saadavale pensionile ei ole kostja II täiendav teenitud sissetulek piisav, et hagejate nõuet kostja II vastu kasvõi osaliselt rahuldada. Kostjad on kinnitanud, et nende sissetulekud kuluvad nende vajaduste katteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud tõendid alust arvata, nagu ei oleks kostjate kulud seotud nende enda ülalpidamisega või ebamõistlikud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostjad tasuvad ebamõistlikult suuri arveid. Kostjate pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostjatel ei ole rahaliste vahendite püsivat märkimisväärset ülejääki. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostjatele ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hagejate ülalpidamiseks ning hagejate vastupidised väited on tõendamata. Põhjendamatu on hagejate väide, et kostjad peaksid taotlema toimetulekutoetust ning asjaolu, et nad seda ei taotle viitab nende varjatud sissetulekutele. Toimetulekutoetuse taotlemise ja saamise korral on see praegusel juhul eelkõige mõeldud inimese enda vajaduste katteks, aga mitte hagejate suhtes ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude jaotamisel ning leiab, et ei ole alust jaotada menetluskulud ringkonnakohtus maakohtu jaotusest erinevalt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5