KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3170 Haldusasi S.N. kaebus Eesti Lümfiteraapia Liidu kutsekomisjo

§ 155lg 5, § 203 lg 1 ning § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.N. (kaebaja) kaebus Eesti Lümfiteraapia Liidu kutsekomisjoni 25.11.2015 protokollilise otsuse osaliseks tühistamiseks. Nimetatud kutsekomisjoni otsusega otsustati kaebajale mitte anda lümfiterapeut, tase 6 kutset.
2. Eesti Lümfiteraapia Liit esitas 10.02.2016 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus

§ 152lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks.

Eesti Lümfiteraapia Liit selgitas, et nõustub kaebaja kaebuses toodud väidetega ning sellest tulenevalt tunnistas 05.02.2016 otsusega kehtetuks kutsekomisjoni 21.12.2015 otsuse osas, mis puudutab kaebajale lümfiterapeut, tase 6 kutse mitteandmist. Sama otsusega otsustati tagastada S.N.ele kutseeksami tasu.

1. Kohus kohustas S.N.e 12.02.2016 määrusega esitama seisukoht menetluse lõpetamise taotluse kohta ning soovi korral esitama taotlus menetluskulude hüvitamiseks koos kuludokumentidega hiljemalt 22.02.
3. S.N. teatas 29.02.2016 kohtule, et on menetluse lõpetamisega nõus ja soovib jätta menetluskulud (riigilõiv summas 15 eurot ja vaide koostamine summas 250 eurot) vastustaja kanda. S.N. esitas kohtule ka OÜ Pro Med koostatud arve nr 101 summas 250 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3-15-3170 5.

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja vastusele lisatud 05.02.2016 kutsekomisjoni koosoleku otsusest nähtub, et Eesti Lümfiteraapia Liidu kutsekomisjon on ise kehtetuks tunnistanud oma 25.11.2015 otsuse osas, mis puudutab S.N.ele lümfiterapeut tase 6 kutse mitteandmist. Seega on kaebaja kaebusega taotletav eesmärk saavutatud. Kohtu hinnangul on seetõttu menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel põhjendatud.

6. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esitas kohtule 29.02.2016 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ning OÜ Pro Med 16.12.2015 arve nr

1. Nimetatud arvest tulenevalt on S.N.ele esitatud arve vaide koostamise eest summas 250 eurot, arve väljastaks on V. N. Kohus on antud juhul 12.02.2016 määruses juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et S.N.el tuleb menetluskulude hüvitamiseks esitada kohtule taotlus menetluskulude hüvitamiseks koos kuludokumentidega hiljemalt 22.02.
2. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja 16.12.2015 koostatud arve kohtule pärast nimetatud tähtaega, seega hilinenult. Lisaks sellele, et kaebaja ei esitanud taotlust koos kuludokumentidega kohtule tähtaegselt, märgib kohus, et Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud nende väljamõistmiseks olema reaalselt kantud, st vastav arve peab olema tasutud (Riigikohtu 04.06.2012 täiendav otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes arve esitamine ei tõenda reaalselt kulude kandmist. Arve tasumist on võimalik tõendada maksekorraldusega, arvelduskonto väljavõttega vms. Antud juhul ei ole kaebaja tõendanud esitatud arve tasumist, mistõttu ei saa arvel näidatud kulu lugeda kantuks ega seda vastustajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Kohus märgib täiendavalt, et menetluskulud ei ole ka siis teiselt poolelt välja mõistetavad, kui nende seos konkreetse kohtumenetlusega on tõendamata. Antud juhul ei nähtu arvelt, millise dokumendi koostamise eest on nimetatud arve väljastatud. Arve peale on märgitud „vaide koostamine S.N. vs Eesti Lümfiteraapia Liit“. Kuigi kohtule ei ole teada, et nimetatud asjas oleks enne kohtumenetlust kaebaja pöördunud vaidega Eesti Lümfiteraapia Liidu poole, leiab kohus, et kõnesoleva arve selgitusest ei ole võimalik ka järeldada, et see oleks tehtud just S.N.e poolt esitatud kaebuse koostamise eest halduskohtule. Kohtulahendiga saab välja mõista vaid kohtumenetluses kantud vajalikke ja põhjendatud kulusid (

§ 109lg 6).

Kaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmine vastustajalt pole põhjendatud, kuna antud juhul esineb alus selle tagastamiseks. 8.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. 2