← Eesti

3-15-1659/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1659 Haldusasi NH kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – NH Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Kerli Lubja Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. augusti
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus NH määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada NH määruskaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. augusti
  7. a määruse resolutsiooni punkt 8 osas, millega tagastati kaebus nõude osas hüvitada mittevaraline kahju perioodil 08.02.2012–19.03.2012 Tallinna Vanglas viibitud aja eest.
  8. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  9. augusti
  10. a määruse resolutsiooni punkt 8 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. NH esitas 20.03.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 60 000 eurot (13.04.2015 taotluses summas 22 092 eurot). Taotluse kohaselt on NH-le kahju tekkinud seoses Tallinna Vangla inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 04.09.2008– 03.01.
  12. Vangla on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit
  13. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite ja Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtade kohaselt on igal kinnipeetaval õigus isiklikule ruumile vähemalt 4 m2, ning olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks on vähem kui 3 m2, on iseenesest EIÕK art 3 rikkumine. Lisaks ruumipuudusele on taotluses välja toodud, et vanglas ei ole ette nähtud aega olla üksi, puudub soe vesi ja valgustus, ventilatsioon on olematu, jalutuskäigu ajal häirib liiga valjult mängiv raadio, jalutusboks on liiga väike, kehakultuuriga tegelemine ja selleks võimalikud vahendid on piiratud, suveperioodil on lämbe, õhku pole, voodi on niiske ja pesta saab vaid kord nädalas 10 minutit. NH leiab, et sellised tingimused on alandanud tema inimväärikust ning 3-15-1659 kitsastes tingimustes elamine põhjustas talle raevu, muret, hirmu, häbi, põlgust, nukrust ja kurvameelsust.
  14. Tallinna Vangla tagastas 03.06.2015 vastusega nr 5-37/15/96-6 NH kahju hüvitamise nõude perioodi 04.09.2008–19.03.2012 osas läbivaatamatult ning jättis NH nõude perioodi 20.03.2012–03.01.2013 osas rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et kahjunõue on 04.09.2008– 19.03.2012 osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega rikkudes. Nõude esitamise tähtaega tuleb arvestada hetkest, kui taotluse esitaja sai hakata oma väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma (s.o Tallinna Vanglasse saabumise hetkest). Taotluse esitaja ei toonud välja ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et nõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud, vaid hakkas mittevaralise kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada (teadasaamine EIK 19.12.2013 lahendist asjas Tunis vs Eesti). Tallinna Vangla hinnangul on seadusandja poolt kehtestatud kolmeaastane tähtaeg piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik realiseerida oma kaebeõigust. Viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-86-12 leidis vangla, et RVastS § 17 lg 3 tähtaega ei ole järgitud.
  15. NH esitas 30.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 15 243 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja perioodil 04.09.2008–03.01.2013 viibinud Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja jäi kinnipidamistingimuste osas vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude juurde. Kaebaja sai inimväärikust alandavatest tingimustest teada EIK 19.12.2013 lahendist Tunis vs Eesti. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et sõltumata kahjust teadasaamisest tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega on kaebus tähtaegne kogu taotletava perioodi osas. Kaebaja kinnipidamine oli taotletud perioodil jätkuv toiming, mistõttu on kahjust teadasaamise ajaks hetk, mil lõppes kahju tekitav jätkuv toiming (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-93-13).
  16. Tallinna Halduskohus võttis 12.08.2015 määrusega kaebuse menetlusse osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tallinnas Vanglas ajavahemikul 20.03.2012– 03.01.2013 viibitud aja eest (määruse resolutsiooni p 2) ja tagastas kaebuse osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vanglas ajavahemikul 04.09.2008–19.03.2012 viibitud aja eest (p 8). Kohus põhjendas kaebuse osalist tagastamist kokkvõtlikult järgmiselt. Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vaide mittetähtaegse esitamise tõttu vaidemenetluse lõpetamise või vaide tagastamise korral ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Taotlus kahju hüvitamiseks perioodil 04.09.2008–19.03.2012 väidetavalt tekitatud kahju osas ei olnud vanglale esitatud tähtaegselt (RVastS § 17 lg 3) ning vangla poolt taotluse selles osas tagastamine oli õiguspärane. Tähtaja rikkumise mõjuvaid põhjuseid ei ole kaebaja välja toonud. Kahjust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda seda, mil kannatanule selgus, et tal on võimalik nõuda kahju eest hüvitist. Vangistustingimustest tulenevad ebamugavused (kannatused) avaldavad isikule mõju koheselt vastavates tingimustes viibimisel. Inimväärikuse alandamine on kannatanu poolt tunnetatav vahetult ega ole tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse. Kaebajat ei peetud kinni jätkuvalt samasugustes oludes. Kaebaja on viibinud oludes, kus kinnipeetavate arv kambris ning sellest tulenevalt ka põrandapind iga kinnipeetava kohta ning väidetav ebamugavuse tase on olnud erinevad. 10-aastane tähtaeg ei ole kohaldatav, sest kahjust teadasaamisest arvutatav tähtaeg on möödunud. 2

(4)3-15-1659 Kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastada.
  1. NH esitas 25.08.2015 määruskaebuse halduskohtu määruse p 8 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud 27.08.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. NH palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 12.08.2015 määruse resolutsiooni p 8 tühistada. Kahju hüvitamise nõue esitati kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest. Kogu kinnipidamise kestust tuleb vaadelda ühe tervikuna, mida ei saa kaebetähtaja arvestamisel osadeks jaotada. Seda kinnitab Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-93-
  4. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja jääb 03.06.2015 vastuse seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt selgitada, milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb; seejärel on võimalik selgitada, millise haldusakti või toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.06.2009 määrus nr 3-3-1-39-09, p 9).
  6. Kaebuse kohaselt seisneb väidetav kahju Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud üleelamistes. Halduskohus on õigesti märkinud, et taotletud mittevaraline kahju on vahetult tajutav, mistõttu kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda seda, mil kannatanule selgus, et tal on võimalik kahju eest hüvitist nõuda, vaid vangistustingimustest tulenevad ebamugavused (kannatused) avaldavad isikule üldjuhul mõju kohe vastavates tingimustes viibimisel. Kahjust teada saamine ei ole samatähenduslik kahju hüvitamise taotlemise õigusest teada saamisega. Seaduses sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei lükka edasi asjaolu, et kinnipeetav ei olnud teadlik võimalusest saada kahju eest hüvitist. Nimelt ei ole tähtaeg seatud sõltuvusse isiku õiguste rikkumisest teadasaamisest, vaid kahjust teadasaamisest. Selles, kas toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
  7. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14; 15.06.2015 määrus nr 33-1-20-15, p 12). Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, siis hakkab kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on saanud kahju tekkimisest teada toimingu lõppemise hetkel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 13).
  8. Tallinna Vangla 03.02.2015 vastusest kaebaja selgitustaotlusele nähtub, et kaebaja kinnipidamine on toimunud oluliselt erinevates tingimustes. Nt 07.09.2010–20.09.2010 on kaebaja viibinud kambris, kus kinnipeetava kohta on ruumi enam kui 4,5 m2; 25.03.2011– 05.04.2011 oli kinnipeetava kohta ruumi üle 5 m2; 28.10.2011–14.11.2011 ja 06.02.2012– 3
(4)3-15-1659 08.02.2012 3,7 m
  1. Selliseid olusid ei saa üldjuhul pidada ruumikitsikuse tõttu inimväärikust alandavateks.
  2. Ajavahemikus 08.02.2012–22.05.2012 viibis kaebaja samas kambris ning selle aja jooksul varieerus kinnipeetavate arv kambris vaid ühe kinnipeetava võrra, nii et ühe kinnipeetava kohta jäi kambris ruumi vahemikus 2,52 m2 kuni 3,03 m
  3. Kinnipidamistingimused ei ole sel ajal muutunud oluliselt ning seda perioodi on võimalik käsitada seetõttu ühte tervikliku perioodina kahju tekkimisel. Selle perioodi lõpust kahju hüvitamise nõuet arvestades oli 20.03.2015 taotlus vanglale esitatud tähtaegselt.
  4. Perioode enne 08.02.2012 tuleb aga pidada oluliselt erinevateks kinnipidamistingimuste osas ning taotlus vanglale oli esitatud mittetähtaegselt. HMS § 16 lg 4 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Seega on vangla tagastanud õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse perioodi 04.09.2008–08.02.2012 osas. Halduskohtu määruse põhjendused on õiged ja asjakohased selle perioodi käsitlemisel ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata selles osas halduskohtu põhjendusi .
  5. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt, perioodi 08.02.2012–19.03.2012 osas halduskohtu määruse p 8 tühistada, sest selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Muus osas jääb halduskohtu määruse p 8 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.