Obsah (4)

§ 170§ 109§ 203§ 132

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

) § 170 lg 1 sätestab, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata või kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulusummat, siis tuleb kolmanda isiku taotlus täiendava otsuse tegemiseks jätta rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul ei esinenud käesoleval juhul

§ 170lg-s 1 nimetatud aluseid täiendava otsuse tegemiseks.

Halduskohus selgitas, et ühtki kohtuotsuse tegemise ajaks esitatud nõuet või taotlust ei jäetud otsuses lahendamata ning kohtuotsuses jaotati menetluskulud selleks ajaks esitatud dokumentidest tulenevalt. Kuna halduskohus määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 15.12.2015 ning kohtulahendi kuulutamise ajaks määrati 30.12.2015, siis pidi halduskohtu hinnangul kolmanda isiku esindajatele olema arusaadav, et ka menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada hiljemalt 15.12.2015, sest kohtuotsuses jaotatakse ka menetluskulud. Tulenevalt sellest, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohta võetakse vastu otsus ning need lisatakse toimikusse, ei nõustunud halduskohus kolmanda isiku seisukohaga, et need dokumendid ei ole menetlusdokumendid. Lisaks leidis halduskohus, et täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks käesolevas asjas ettenähtud periood oli piisavalt pikk, et tähtpäeva saabudes oleksid soovitud dokumendid edastamisvalmis ja menetluskulud kokku arvestatud ja tasutud. Samuti asus halduskohus seisukohale, et kolmas isik ei saanud eeldada, et kui ta esitab 15.12.2015 kolmandate isikute kaasamise taotluse, siis lükkab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja tingimata edasi. 3. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kolmas isik Collade OÜ esitas 09.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määrusele. Kolmanda isiku hinnangul rikkus halduskohus 09.02.2016. a määruse tegemisel

§ 170

lg 1 p 3 ja

§ 109lg 1 nõudeid.

Kolmas isik leiab, et halduskohus ei määranud kirjalikus menetluses tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, kuna sätestas vaid tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks hiljemalt 15.12.2015. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ei ole kolmanda isiku arvates menetlusdokumendid ning seega ei ole halduskohus nende esitamiseks üheselt mõistetavat tähtaega määranud. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ei ole kaebaja hinnangul menetlusdokumentideks

mõttes, kuna nad ei ole põhivaidluse esemeks ning Riigikohtu tsiviilkolleegium on väljendanud arvamust, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (Riigikohtu 11.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12, Riigikohtu 06.05.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Seega järeldab kolmas isik, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on tehnilist laadi dokumendid, mis ei saa olla menetlusdokumendid

tähenduses. Lisaks leiab kolmas isik, et kuludokumentide esitamine ei olnud praktiliselt võimalik, kuna advokaadibüroode praktikas esitatakse kliendile arve üldjuhul pärast teenuse osutamist ning kliendile antakse arve tasumiseks ka mõistlik maksetähtaeg ja seetõttu ei saa halduskohus eeldada, et samaaegselt menetlusdokumendi esitamisega on menetlusosaline suuteline esitama lõplikult ka kõik kohtumenetlusega seotud kuludokumendid. Samuti põhjendab kolmas isik,

1. 2 2 et ei saanud halduskohtule menetluskulude dokumente esitada põhjusel, et tema 15.12.2015 halduskohtule esitatud menetlusdokument sisaldas muid menetluslikke taotlusi ning seetõttu ei teadnud kolmas isik, kas tekib täiendavaid menetluskulusid. Kolmas isik leiab, et kuna halduskohus ei määranud eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, siis on kolmanda isiku õigused jäänud menetluskuludega seonduvalt osaliselt kaitseta. Kolmas isik palub teha kirjalikus menetluses menetluskulude osas täiendav otsus ning mõista kaebajalt täiendavalt välja 3444 eurot õigusabi kulusid kolmanda isiku kasuks. Kaebaja Investland OÜ esitas 01.03.2016 seisukoha kolmanda isiku määruskaebusele. Kaebaja on seisukohal, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamise aluseks ning samuti puudub alus kolmanda isiku täiendavate menetluskulude kaebajalt välja mõistmiseks. Kaebaja hinnangul puudusid kolmandal isikul takistused menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks halduskohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja jooksul, kuna halduskohtu 21.10.
2. a määruses olid määratud tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, kohtuasja kirjalikuks läbivaatamiseks ning kohtuotsuse tegemiseks ja kolmas isik pidi mõistma, et pärast täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaega ei saa halduskohtule enam menetlusdokumente esitada. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et halduskohtu sätestatud tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks oli piisavalt pikk, et kolmas isik oleks juba enne tähtaega saanud oma seisukohad halduskohtule esitada. Seega mõistis halduskohus kaebaja arvates õigesti välja üksnes need kolmanda isiku menetluskulud, mille kohta oli kohtule tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-13-06, mille kohaselt peab isik kohtukulude väljamõistmiseks ise aktiivsust ilmutama ja esitama kohtukulude nimekirja. Kaebaja rõhutab, et menetluskulude nimekirja esitamine on menetlusosalise õigus, mitte kohustus ning kui menetlusosaline tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esita, ei pea kohus menetluskulusid välja mõistma. Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku väitega, et menetluskulude nimekiri ei ole menetlusdokument. Kaebaja selgitab, et kuna halduskohtumenetluses ei pea isikul olema õigusalaseid teadmisi, siis ei saa pidada menetlusdokumentideks vaid neid dokumente, mille koostamiseks on vaja õigusalaseid teadmisi. Kaebaja hinnangul saab menetlusdokumendiks pidada igasugust menetlusosalise poolt kohtumenetluses esitatud ja allkirjastatud dokumenti, mille alusel saab kohus tuvastada kohtuasjas tähtsust omava asjaolu ja teha selle alusel otsuse. Kolmanda isiku väide, et kuludokumentide esitamine ei olnud tähtaegselt võimalik, ei vasta kaebaja arvates tõele, kuna kolmanda isiku lepingulised esindajad pidid mõistma, et kui nad jätavad täiendavate menetluskulude nimekirja ja taotluse halduskohtule enne kohtuotsuse tegemist esitamata, ei saa kohus halduskohtumenetluses neid menetluskulusid välja mõista, kuid vaatamata sellele esitasid nad õigusteenuste arve kolmandale isikule alles pärast käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Samuti juhib kaebaja tähelepanu sellele, et haldusasjas nr 3-15-61, kuhu Collade OÜ oli samuti kolmanda isikuna kaasatud, esitas Collade OÜ üheaegselt nii lõplikud seisukohad kaebusele kui ka menetluskulude nimekirja ning seda ilma, et halduskohus oleks määranud eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kaebaja leiab, et kuna halduskohus mõistis kolmandale isikule välja menetluskulud ulatuses, milles kolmas isik enne kohtuotsuse tegemist taotluse esitas, puudub täiendava kohtuotsuse tegemiseks alus.
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud 3 3 väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-94-08, p 21).

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. Seega peavad kohtu määratud tähtajaks menetlusosalisel olema ka kantud need menetluskulud, mille vastaspoolelt väljamõistmist ta soovib. Kuna kolmas isik tasus 14.01.

1. a taotluses märgitud õigusabi teenuse osutamise eest alles 12.01.2016, s. o pärast halduskohtu 30.12.
2. a otsuse avalikku kuulutamist ja ka õigusabiteenuse arve esitati kolmandale isikule tasumiseks alles 31.12.2015, s. o pärast halduskohtu otsuse tegemist, siis on õige kaebaja väide, et halduskohtumenetluses ei saaks neid kulusid kaebajalt kolmanda isiku kasuks nagunii välja mõista. Arvestades seda, et Collade OÜ-l on olemas volitatud esindajad, pidi kolmas isik ringkonnakohtu hinnangul olema teadlik sellest, et halduskohtumenetluses saab teiselt menetlusosaliselt välja mõista ainult kantud menetluskulusid, s. o selliseid menetluskulusid, mis on kantud enne asjas lahendi tegemist. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et halduskohus on rikkunud

§ 109

lg 1 nõudeid ja lugenud menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid alusetult menetlusdokumentideks.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning juhul, kui tegemist on kirjaliku menetlusega, tuleb menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline tähtajaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esita, siis menetluskulusid tema kasuks ka välja ei mõisteta. Seega on menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ilmselgelt menetlusdokumendid, sest nende olemasolust sõltub kohtu poolt kas otsuses või menetlust lõpetavas määruses tehtav menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Nagu juba märgitud, sätestab ka

§ 109

lg 1, et kirjalikus menetluses tuleb menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kirjaliku menetluse läbiviimise osas sätestab

§ 132

, et kirjaliku menetluse puhul määrab kohus eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seda halduskohus oma 21.10.2015. a määruses ka tegi, täites nii

§ 132

lg-st 1 tulenevat kohustust määrata tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja kasutades viidatud sättes tooduga analoogset sõnastust: „Kuni 15.12.2015 võivad menetlusosalised esitada vajadusel täiendavaid menetlusdokumente“. Asja materjalidest nähtuvalt oli Collade OÜ halduskohtu 21.10.

1. a määrusest ja selle sisust ka teadlik, esitades 15.12.2015 halduskohtule omapoolsed kirjalikud seisukohad ja märkides seal muuhulgas ühe taotlusena ära, et kõik vastustaja ja tema enda menetluskulud tuleks jätta kaebaja kanda. Olenemata sellest ei esitanud kolmas isik Collade OÜ lisaks juba asja materjalide juures olevatele menetluskulusid puudutavatele materjalidele koos oma 15.12.
2. a kirjaliku seisukohaga halduskohtule täiendavat menetluskulude taotlust ega ka menetluskulude nimekirja. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul ebausutav kolmanda isiku väide, et tal ei olnud praktiliselt võimalik esitada halduskohtu määratud tähtajaks korraga nii muid menetlusdokumente kui ka kuludokumente, sest advokaadibürood esitavad kliendile arve alles pärast teenuse osutamist ning kliendile antakse arve tasumiseks ka mõistlik tähtaeg. Haldusasjas nr 3-15-61 on Collade OÜ osalenud samuti kolmanda isikuna ning esitanud selles menetluses halduskohtule üheaegselt nii menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 4 4 kui ka omapoolsed seisukohad kaebusele, kusjuures ka haldusasjas nr 3-15-61 ei andnud halduskohus menetlusosalistele eraldi tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning muude menetlusdokumentide esitamiseks. Vaatamata sellele on kolmas isik haldusasjas nr 3-15-61 tasunud õigusabiteenuse eest enne kohtuotsuse tegemist ning esitanud halduskohtule menetluskulude välja mõistmiseks vajalikud dokumendid kohtu poolt antud täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks. Halduskohus kohaldas vaidlusaluse määruse tegemisel õigesti ka

§ 170

lg 1 mis sätestab, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata või kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulusummat. Kuna ühtki asjas menetlusosaliste poolt enne kohtuotsuse tegemist e. enne 30.12.2015 esitatud nõuet või taotlust ei jäetud halduskohtu 30.12.

1. a otsuses lahendamata ning kohtuotsuses jaotati menetluskulud selleks ajaks esitatud dokumentidest tulenevalt ja Collade OÜ kõnealune 14.01.
2. a taotlus täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentide ja menetluskulu nimekirjaga esitati pärast asjas otsuse tegemist, siis ei esinenud käesoleval juhul

§ 170lg-s 1 nimetatud aluseid täiendava otsuse tegemiseks.

Seega leiab ka ringkonnakohus, et kolmanda isiku taotletud täiendava otsuse tegemiseks puudus alus ja halduskohtu 26.01.

1. a määrus on õige ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused Tartu Halduskohtu 26.01.
2. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.
3. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/