Obsah (4)

§ 230§ 367§ 162§ 177

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2016.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-14-39108 Tsiviilasi AS Starman hagi S P vas

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 26.10.2011.a. liitumise ja teenuse osutamise lepingu nr L-631404, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid. Kostja ei ole täitnud enda lepingujärgseid kohustusi, st tasunud osutatud teenuste eest. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 5.2.
2. kohaselt kohustub klient tasuma mh osutatud teenuste eest hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Hageja on põhivõlgnevuseks märkinud 105,08 eurot. Hageja on kohtule esitanud koopiad kostjale esitatud arvetest, tõendamaks võlgnevuse suurust. Kostja ei ole arvete eest tasumist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub põhivõlgnevus summas 105,08 eurot võlgnikult väljamõistmisele.
3. Kohus leiab, et kostja vastuväited viivisele ei ole asjakohased. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,05% tasumata summalt päevas (üldtingimuste punkt 10.1.). Seega pidi kostja arvestama asjaoluga, et arvete tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist. Kostja on ise tekitanud olukorra, kus viivis on suurenenud ning vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kostjal on võimalik viivisenõude suurenemist vältida tasudes hagejale tekkinud võlgnevuse eest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele viivis põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 59,34 eurot ning hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata võlasummalt. 8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale, milles hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot) ning esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tekkinud kulu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud kogusummas 234,78 eurot. 9. Kohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§-idest 441 ja 442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 4