Obsah (8)

§ 76§ 78§ 75§ 114§ 263§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-2799 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaid

§ 76

lg 5 alusel Lauri Küttimile katseaeg pikkusega 6 kuud.

§ 78

p 2 alusel hakata Lauri Küttimi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata Lauri Küttim katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Lauri Küttimit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel kohustada Lauri Küttimit katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) jätkama töötamist või otsima endale töökoha, võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist; 3) mitte suhtlema isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud (v.a sugulased);

1. Määrus Lauri Küttimi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Lauri Küttim ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
3. Kui Lauri Küttim katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lauri Küttim on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 09.07.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2799

§ 114

p 1, 4 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust;

§ 263

p-de 1, 4 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Pärnu Maakohtu 02.10.2008.

a otsusega karistusena mõistetud ja kandmata 6 kuu pikkune vangistus, lugedes selle kui kergema karistuse kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistusaja algust arvati alates 10.09.

1. a. Karistusaeg lõpeb 10.09.
3. Tartu Maakohtu 25.02.2016 määrusega jäeti L. Küttim vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetava käitumine olnud enamasti korrektne, mida kinnipeetavalt ka eeldatakse. 19.12.
4. a otsusega nr 6-5/207-4 paigutati L. Küttim Viru Vangla avavanglaosakonda alates 03.03.
5. a. Viru Vangla 08.05.
6. a käskkirjaga nr 6-1/491-KP otsustati kinnipeetav ümber paigutada Tartu Vangla avavanglasse, kus ta kannab karistust alates 01.06.
7. a. Avavanglas viibides on kinnipeetavale kohaldatud mitmeid soodustusi, kinnipeetav on korduvalt viibinud järelevalveta väljaspool vanglat seoses kaupluse külastusega, töötamisega, IDkaardi taotlemisega, juhilubade taotlemisega ning kodukülastusega lühiajaliste väljasõitude raames. Järelevalveta liikumisega vahejuhtumeid täheldatud ei ole, v.a 07.11.
8. a intsident, mil hilines kauplusest vanglasse naasmisel 5 minutit. Selle rikkumise eest määrati noomitus juba 08.12.
9. a, seega rohkem kui aasta tagasi. Kinnipeetav on osalenud ka taasühiskonnastavas tegevuses - läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud puidupingitöölise eriala, 2 lõpetanud
10. klassi, läbi on viidud mitmeid vestluseid ning individuaaltöö programm EVTR. Lisaks on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel, käesolevalt töötab väljaspool vanglat puidufirmas AS XXX abitöölisena. Taasühiskonnastava tegevuse läbi võiksid olla maandatud kinnipeetavast tulenevad riskid ühiskonnale ning olla tagatud tema parem toimetulek vabaduses. Vabanemise korral on L. Küttimil elukoht ema ja õe juures Viljandis, töökoht käesolevalt puudub. Sõnades on L. Küttim motiveeritud seaduskuulekaks eluks ning valmis oma käitumist muutma. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leidis kohus, et L. Küttimi vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamist ei võimalda L. Küttimi poolt toimepandud kuritegude rohkus ja nende raskus. L. Küttim kannab küll vangistust esmakordselt, kuid karistus on mõistetud korduvalt avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning mõrva eest. Kohtuotsustest nähtub, et L. Küttim koos kaassüüdistatavatega lõbustas ennast sellega, et peksis erinevatel aegadel neile ettejuhtunud isikuid. Osade kannatanute peksmine toimus ajal, kui nad olid sisuliselt vastupanuvõimetud, kuna olid alkoholijoobes või magasid. Kokku oli kannatanuid vähemalt kaheksa, kelledest osadel õnnestus põgeneda. Peksmise tagajärjel kaks inimest surid. Süüdlaste tegevuse peatas kõrvalise inimese sekkumine. Sellistel asjaoludel toime pandud kuritegude eest seaduses sätestatud miinimumi lähedal mõistetud liitkaristuse kandmiselt vabastamine enne karistusaja lõppu ei ole kohtu arvates põhjendatud. Kinnipeetav on küll avaldanud, et erinevate soodustuste kohaldamisega avavanglas on talle juba praegu tagatud eluviis, mis on sarnane tema olukorrale vabaduses, mistõttu ei oleks jätkuv kinnipidamine enam vajalik. Oluline on ka, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Vaid süüdimõistetu positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ning soov seaduskuulekale teele asuda ei kaalu kohtu hinnangul üle negatiivset, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid ning kuriteo raskust. MÄÄRUSKAEBUS
11. Maakohtu lahendi vaidlustas L. Küttim, kes taotleb tühistada määrus ning teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. L. Küttim leiab, et kaalumata on jäetud vangistuse eripreventiivsed mõjud talle. Kohus on arvestanud kuritegude asjaolusid. L. Küttim saab aru, et tema tegu on korvamatu ning ta tunneb sügavat kahetsust. Et kahetsust välja näidata, on ta olnud vangla korrale täielikult alluv ning on kasutanud kõiki pakutavaid võimalusi resotsialiseerumiseks (sotsiaalprogrammid, töötamine, subkultuuri mitteomaksvõtmine). Vangistus on täielikult oma eesmärgi täitnud ja ITKs pandud eesmärgid on täidetud. Kohus on jätnud arvestamata, et eripreventsioon on ennetähtaegse vabastamise kohtuliku kaalutluse kõige tähtsam osa. Muidugi peab kaaluma ka toimepandud kuriteo asjaolusid, ent see ei tohi jääda ühekülgseks. L. Küttim on juba teist aastat avavanglas, ta on ühiskonnaga harjunud, käib tööl, külastab kauplusi, omandab juhilube. See asjaolu näitab vangla kõrgendatud usaldust L. Küttimi vastu, mis tulenevad tema mõtteviisist ja käitumispõhimõtetest, mis on muutunud selliseks, nagu vangla seda on tahtnud suunata. Tähelepanu tasuks pöörata sellele, et vabanedes on L. Küttimil kindel töökoht ettevõttes, kus ta praegu töötab. Seetõttu saab ta tasuda täitemenetluses nõudeid. Päev enne L. Küttimi vabastamise küsimuse otsustamist vabastati vangistusest inimene, kes on toime pannud kaks tapmist vanglas. Seetõttu näeb L. Küttim ebakõla selles, et isik, kes nii vanglas kui ühiskonnas kehtivatele reeglitele sülitab, vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt, ent teda ei vabastata. L. Küttim palub panna kaalukausile nii 3 tema vangistuseelse kui ka vangistuse ajal toimunud käitumismuutused ja kaaluda uuesti tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja L. Küttim tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
13. Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu sedastusele, et L. Küttimi poolt toime pandud kuritegu ja selle asjaolud olid rasked. Küll aga ei tohiks ainuüksi raske kuriteo asjaolud võtta kinnipeetavalt lõplikult võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kui ta on oma teost ja sellele järgnenud karistusest vajalikud järeldused teinud. Ringkonnakohtu hinnangul võib L. Küttimile siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud.
14. Ringkonnakohus, tehes nimetatud positiivse tulevikuprognoosi, peab seejuures oluliseks asjaolu, et L. Küttim on noor inimene, kes kannab vanglakaristust esimest korda. Seega võib kinnipeetava esimene kogemus reaalses vangistuses olla määravaks motivaatoriks, mis mõjutab teda oma senist käitumist muutma. Samuti on oluline, et praeguseks ajaks on L. Küttim mõistetud 9aastasest vangistusest karistusest ära kandnud 8,5 aastat. Ennetähtaegse vabastamise küsimust vaagides peab ringkonnakohus oluliseks sedagi, et L. Küttim on end vangistuses ülal pidanud korrektselt ning tegelenud enesetäiendamisega: läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud ning töötanud. Ehkki L. Küttimi kriminaalse käitumise soodusteguriks on olnud alkohol, on ka selle probleemiga vangistuse jooksul tegeletud. Oluliseks peab apellatsioonikohus, et L. Küttim on oma süüd mõistnud ning teadvustanud tegude tagajärgi. Vangla hindab uute kuritegude toimepanemise ja kinnipeetava ohtlikkuse tõenäosust piisavalt väikeseks, et toetada L. Küttimi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L. Küttimi vabastamist on toetanud ka prokuratuur. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on juba mitmendat aastat avavanglas olles suutnud käituda normejärgivalt ning töötab väljaspool vangistusasutust. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et L. Küttimi jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. L. Küttimi vabastamist on toetanud ka prokuratuur ja Tartu Vangla.
15. Apellatsioonikohus ei näe ka L. Küttimi vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Nimelt on tal olemas elukoht, suhted lähedastega on head. Määruskaebuses on L. Küttim avaldanud, et tal on võimalik jätkata töösuhet praeguses töökohas. Vangla iseloomustuse kohaselt on L. Küttimi eesmärgid seotud töö, pere ja spordiga. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja-poolse abiga annavad aluse oodata L. Küttimi edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on tema osas vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7 nimetatud kohustusi.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd L. Küttimi riskikäitumine on tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi. Kuritegude toimepanemine grupis näitab, et kriminaalse taustaga isikute olemasolu ning mõjutatavus teiste inimeste poolt on samuti riskiteguriks. Katseaja pikkuseks määrab kolleegium 6 kuud (

§ 76

lg 5), mida juhindudes

78 p-st 2 tuleb hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli tuleb L. Küttimi suhtes rakendada katseaja lõpuni.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb L. Küttimi kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 4
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse L. Küttim lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab L. Küttim suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab L. Küttimi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5