) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kostjal on hageja vastu 28.10.2015 kohtumäärusest tulenev menetluskulude nõue 1210 eurot. Tsiviilasjas nr 2-15-3180 on hageja ja kostja vahel käimas ühisvara jagamise menetlus. Kostja ei ole asjas nr 2-15-3180 tunnustanud tema vastu esitatud nõuet, vaid on toonud välja poolte vara, sh kohustused ning pakkunud välja viisi nende jagamiseks. Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks nimetatud asjas hagi õigeks võtnud või vara jagamise viisi aktsepteerinud. Ühisvara on veel jagamata ning sellest tulenevad poolte kohustused kindlaks määramata. Seega ei ole hagejal kostja vastu nõuet, millega hageja saaks kostja nõude tasaarvestada, mistõttu puudub alus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 2 alusel. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada.
lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on, et kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Tuues põhjendusse teise kohtuasja materjalid, hindas kohus sisuliselt tõendit, milliseks tegevuseks tal menetlusse võtmise otsustamisel õigust ei ole. Tsiviilasjas nr 2-15-3180 on JK kinnitanud, et HLl on tema vastu nõue summas 29 853,44 eurot, millele HL vastas vastuhagiga, et tema nõue hageja vastu on tegelikult 41 094,45 eurot. Igal juhul on HL nõutav summa kordi suurem kui täitemenetluses nõutav 1200 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Väär on hageja seisukoht, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisel hinnanud tõendeid. Maakohus on konstateerinud, et kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt puudub hagejal tasaarvestatav nõue JK vastu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et teises tsiviilasjas esitatud väited ei anna alust jõustunud kohtumäärusega väljamõistetud summa tasaarvestamiseks VÕS § 197 lg 1 alusel. Praegusel juhul ei ole JK-l tekkinud kohustust, mida hageja saaks tasaarvestada. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et HL-l puudub tasa-arvestatav nõue JK vastu, mistõttu ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole võimalik saavutada.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.
lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kuna maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ja ei kohustanud kostjat avaldusele vastama ega ka määruskaebusele vastama, ei ole kostjal tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.