← Eesti

2-13-14362/70

Obsah (7)§ 181§ 637§ 632§ 62§ 633§ 67§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-14362 Kohtuasi ML hagi KL vastu vanema kande vaidlustami

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(3)Asjaolud ja taotlus
  1. 26.11.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi kostja vastu vanema kande vaidlustamiseks kostja sünniaktis pärast isiku surma ning tuvastas, et kostja sünniakti tehtud kanne isa JL kohta on vale. Menetluskulud jäid kostja kanda, v.a talle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda, ning kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude katteks 5190.80 eurot ja viivise.
  2. 09.02.2016 esitas kostja seaduslik esindaja ML Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, mille edastamise kaaskirjas märkis, et palub abi täitemenetluses ja apellatsioonkaebuse (tsiviilasjas nr 2-13-14362) esitamiseks Tallinna Ringkonnakohtule ning riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud kostja taotluste ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotluste rahuldamiseks puudub alus.
  4. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kostja seaduslik esindaja ML on menetlusabi taotlused esitanud enda nimel. Kuivõrd aga menetlusosaliseks on KL, peab menetlusdokumentidest selgelt nähtuma, et need esitatakse ML alaealise poja KL nimel. Kuna aga taotlustest on piisava selgusega nähtav esitaja tahe, käsitleb ringkonnakohus 09.02.2016 avaldusi kui KL nimel esitatuid.
  5. Menetlusabi taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna täitmata on

§ 181

lõike 1 punktis 2 sätestatud menetlusabi andmise kohustuslik tingimus, st, et käesolevas asjas puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetlus apellatsiooniastmes osutuks kostja jaoks edukaks. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on minetanud õiguse maakohtu 26.11.2015 otsuse peale apellatsioonkaebust esitada seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. 6.

§ 637

lõike 1 punkti 2 alusel ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 632

lõike 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

§ 62lõike 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus.

§ 62

lõike 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Piret Simm kaevatava otsuse kätte saanud 27.11.

  1. Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas praegusel juhul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 28.11.2015, seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 27.12.2015 kell 24.
  2. Kuna nimetatud kuupäev on pühapäev, loetakse tähtaeg TsÜS § 136 lõike 8 kohaselt saabunuks sellele järgneval esimesel tööpäeval, so esmaspäeval 28.12.
  3. Menetlusdokumenti, mida saaks käsitleda apellatsioonkaebusena

§ 633mõttes, ringkonnakohtule esitatud ei ole.

Isegi kui käsitleda puudustega apellatsioonkaebusena ringkonnakohtule 09.02.2016 saabunud menetlusdokumenti, on see ilmselgelt esitatud peale

§ 632

lõikes 1 nimetatud tähtaega, mistõttu tuleks selle menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lõike 1 punkti 2 alusel. 2

(3)7. Ka ei ole ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust ega toodud kohtu ette elulisi asjaolusid, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Kohus selgitab, et

§ 67

lõike 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb silmas pidada

§-des 67 ja 142 sätestatud nõudeid. 8. Riigi õigusabi taotluse osas nähtub tsiviilasja materjalidest täiendavalt, et käesolevas asjas on juba kostjale (läbi tema ema) määratud riigi arvel lepinguline esindaja Harju Maakohtu 29.09.2014 määrusega kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (t I kd lk 122-123). Seega tuleb ringkonnakohtul lugeda riigi õigusabi andmine

§ 184

lõike 4 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lõike 3 alusel jätkuvaks ka apellatsiooniastmes. Seoses avaldaja väitega taotluses, et ta ei soovi võimalusel endist esindajat v/adv Piret Simmi põhjusel, et koostöö ei laabunud, selgitab ringkonnakohus, et esindaja vahetamine on võimalik RÕS § 20 lõike 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Käesolevas asjas ei ole senise esindaja ja taotluse esitaja vastavat kokkulepet esitatud, samuti ei ole esitatud mõne muu advokaadi nõusolekut võtta riigi õigusabi osutamine üle. Puuduvad ka asjaolud, millised annaksid aluse rakendada RÕS § 20 lõikeid 2-31 , mistõttu ei saa kohus riigi õigusabi osutajat käesoleva määrusega vahetada. Imbi Sidok-Toomsalu /digitaalselt allkirjastatud/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.