Obsah (9)

§ 113§ 208§ 218§ 220§ 111§ 76§ 217§ 100§ 222

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja 01. märts 2016 Ta

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 2.2 Välja mõista Liisavara OÜ menetluskulu 862 eurot VMT Betoon AS-i kasuks. 2.3 Välja mõista Liisavara OÜ-lt VMT Betoon AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 862 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. 2.4 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

1. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja põhjendused Hageja nõude aluseks on hageja poolt kostjale saatelehtede alusel müüdud/tarnitud kauba ja teenuse eest 17.02.
2. a esitatud arve nr M00057 kogusummas 1 932,00 eurot, mille kostja kohustus tasuma 03.03.
3. a, kuid kostja on jätnud arve täies ulatuses tasumata. Kostja esitas hagejale telefoni teel tellimuse betooni ja betooni kohale toimetamise teenuse ostuks. Kostjale toimetati 14.02.
4. a tellitud betoon vastavalt kostja poolt antud aadressile kolme koormaga saatelehtede alusel. Kostja on kauba ja teenuse kätte saanud, mida tõendab allkiri eelnimetatud saatelehtedel. Hageja nõude aluseks on hageja poolt kostjale saatelehe alusel müüdud kauba eest 17.02.
5. a esitatud arve nr M00062 kogusummas 780,00 eurot, mille kostja kohustus tasuma 03.03.
6. a, kuid on jätnud arve täies ulatuses tasumata. Kostja tellis hagejalt kaupa/teenust (armatuuri lõikust ja painutust) vastavalt saatelehele nr
7. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 07.10.
8. a kokku summas 347,24 EUR. Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 07.10.2015.a, võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 347,24 EUR. Hageja täiendavalt lisab, et hageja ei ole kostja poolt varasemalt, enne käesoleva vastuses esitamist, kostja poolt saanud ühtegi vastuväidet/pretensiooni hageja poolt kostjale müüdud/tarnitud betooni osas. Kostja on varasemalt ainult lubanud korduvalt võlgnevuse tasumisest nii otse hagejale kui ka Julianus Inkasso OÜ-le kohtuvälises inkassomenetluses menetluses. Kohtuvälises menetluses on Julianus Inkasso OÜ kostjale saatnud võlateatised ja pretensioonid 1 kostja teadaolevatele aadressitele ja e-posti aadressitele alex.agro@mail.ee; liisavara1@gmail.com. Kostja ei ole kirjalikult võlateatistele vastanud ega esitanud ühtegi pretensiooni arvete osas ega ka väidet betooni mittevastavusest. Vastupidiselt on kostja kohtuvälises inkassomenetluses Julianus Inkasso OÜ-le (telefoni teel nr 5111529) lubanud võlgnevuse tasumist. Kostja on oma 06.11.
9. a menetlusdokumendi lisana esitanud fotod betoonist. Hageja on seisukohal, et nimetatud fotod ei ole tõend TsMS mõttes ning antud pildid ei tõenda mitte mingil juhul ca 1,5 aastat hiljem asjaolu, et kostja poolt tellitud betoon ei vasta lepingu tingimustele, arvestades, et kostja ei ole varem ühtegi vastavasisulist vastuväidet hagejale betooni osas esitanud. Hageja vaidlustab esitatud pildid täies ulatuses, esiteks kuna piltidelt ei ole võimalik tuvastada, millist põrandat on tegelikult pildistatud, kas pildil on tegemist üldse hageja poolt müüdud betooniga tehtud põrandast ning asjaoluga, et pildid on tehtud 1,5 aastat hiljem. Hageja kinnitab, et kostja ei ole kordagi hagejale esitanud pretensiooni betooni osas ega teinud ettepanekut hinda alandada ega uuesti põrandat valada. Lisaks ülaltoodule on hageja seisukohal, et betoon vastas kvaliteedile ja väide, et betoon oli liiga kuiv ei vasta tõele ja on kostja poolt otsitud põhjendus. Hageja lisab tõendina juurde 19.01.
10. a kostja e-postile liisavara1@gmail.com edastatud saldokinnituse, mille kohaselt on 31.12.
11. a seisuga Liisavara OÜ võlgnevus hageja ees arvetest M00057 ja M00062 kogusummas 2712,00 EUR. Saldokinnituses on välja toodud, et kui saldo vastab Liisavara OÜ andmetele, siis paluti saata teatis allkirjastatult tagasi, kas e-posti, faksi või posti teel. Kui saldo ei ühti kostja saldoandmetega palus hageja kostjal teada anda kirjalikult ilmnenud lahknevusest ning mitte vastamise korral loetakse toodud saldo OÜ Liisavara poolt aktsepteerituks. Kostja ei ole antud saldokinnitusele vastanud, seega luges hageja saldokinnituse aktsepteerituks. Kui kostja oleks arved vaidlustanud, oleks kostja pidanud esitama kirjalikult teate summade lahknevusest ja põhjendustest. Kostja ei ole arveid vaidlustanud ega ka betooni mittevastavusest hagejat teavitanud. Kostja põhjendused 2 Kostja on seisukohal, et hagejal puudub käesoleval juhul alus kostja vastu nõude esitamiseks. Kostja tellis põranda valmistamiseks hagejalt 13.02.2014 betooni sisse käiva armatuuri koos selle painutamise teenusega ning seejärel 14.02.2014 betooni koos kohale toimetamisega. Kostja eesmärgiks oli hagejalt armeeritud betooni ostmine põranda valmistamiseks. Hageja ja kostja vahel oli niisiis müügileping

§ 208lg 1 mõttes, mis hõlmas nii armatuuri kui ka betooni ostmise.

Kui armeeritud betoon oli mõned päevad seisnud selgus, et hageja müüdud ja kohale toimetatud betoon oli otstarbe täitmiseks kõlbmatu. Nimelt oli betoon omaduste poolest liiga kuiv, kuivõrd see ei kivistunud tavapärases õhukeskkonnas lõplikult. Olukorras kus betoon ei kivistu lõplikult, on suur oht, et betoon ei nakku armatuuriga ega ole seetõttu vastupidav. Käesolevaks hetkeks ongi selgunud, et hageja valatud betoonist põrand on pragunenud. Kostja esitab nimetatud asjaolu kinnitamiseks ka betoonpõrandast tehtud fotod. Põrandavaluks tellitud betoon mis ei kivistu, ei vasta keskmisele kvaliteedile ega sobi otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et põranda valuks kasutatud betoon ei vastanud tavapärasele omadusele, st see ei kivistunud tavapärases õhukeskkonnas ning selle tagajärjel on tekkinud põrandasse praod. Kirjeldatud puudustega põrandabetoon ei ole vastupidav. Niisiis oli hageja poolt tarnitud betoonisegu ebakvaliteetne ega vastanud seega lepingu tingimustele.

§ 218

lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuivõrd hageja müüdud ja valatud betoon ei kivistunud oma omaduste tõttu korralikult, esines nimetatud puudus betoonil juba selle üleandmisel kostjale. Seega vastutab hageja müüdud betooni lepingutingimustele mittevastavuse eest. On üldteada, et betooni tugevusest saab rääkida tavaliselt alles siis, kui see on normaaltingimustes kivistunud vähemalt 28 päeva. Niisiis ei saanud kostja betooni vastu võtmisel anda hinnangut veel sellele, kas betoon vastab tavapärasele kvaliteedile, s.t kas see kivistub normaaltingimustes või mitte. Seega on igati arusaadav, et kostja armatuuri ja betooni vastu võttis. Kui kostjale ilmnesid asjaolud, mis viitasid sellele, et betoon nõuetekohaselt ei kivistu, võttis kostja hagejaga koheselt ühendust ning teavitas hagejat betooni puudusest. Niisiis täitis kostja ka

§ 220lg-s 1 sätestatud asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustust.

Kuivõrd hagejalt ostetud betoon ei kivistunud korralikult ning see on käesolevaks hetkeks juba pragunev, ei sobi betoonpõrand kostja soovitud eesmärgi täitmiseks ega vasta ka keskmisele kvaliteedile. Sellel põhjusel palus kostja hagejal ka armatuuri ja betooni eest esitatud arvetel kajastatud hinda alandada või põrand uuesti valada. Hageja aga kostja pretensioonidele ei vastanud ega omapoolseid lahendusi välja ei pakkunud. Kuna hageja kuni hagi esitamiseni kostja pretensioonile vastanud ei ole, oli kostja seisukohal, et hageja ei nõua kasutuseks kõlbmatu betooni eest tasumist ning poolte vahel kohustusi ei ole. Kostja võis keelduda lepingutingimustele mittevastava asja eest esitatud arvete tasumisest. Käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel müügileping, mille kohaselt pidi hageja andma kostjale üle armeeritud betooni ning kostja pidi selle vastu võtma ning selle eest tasuma. Nagu kostja eelnevalt selgitas, on hageja andnud kostjale üle armeeritud betooni, mida ei saa selleks ettenähtud eesmärgil kasutada, kuivõrd betoonil puudus omadus, mis betoonil tavapäraselt on – see ei kivistunud täielikult. Armeeritud betoon, mis praguneb ega ole korralikult armatuuri külge kinnitunud, on oma vähese vastupidavuse tõttu peagi kasutuskõlbmatu. Kostja on palunud hagejal armeeritud betooni eest arvetel märgitud hinda alandada või betoon uuesti valada, kuid hageja ei ole sellele vastanud ega lepingu rikkumist heastanud. Kuivõrd kostjal on samas õigussuhtes hageja vastu nõue müügilepingu nõuetekohaseks täitmiseks, on kostjal tulenevalt

§ 111lg-st 1 ka õiguslik alus armeeritud betooni eest tasumisest keelduda.

Eelnevast tulenevalt oli kostjal õiguslik alus jätta hageja poolt 17.02.2014 esitatud arved nr M00057 ja nr M00062 tasumata. Hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 3 Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostjale saatelehtede alusel müüdud/tarnitud kauba ja teenuse müünud. 2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole hageja poolt 17.02.2014. a esitatud arve nr M00057 kogusummas 1 932,00 eurot ja 17.02.2014. a esitatud arve nr M00062 kogusummas 780,00 eurot hagejale tasunud. 3. Poolte vahel on sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 tähenduses. 4. Kostja vaidlustab asjaolu, et müüdud betoon ei vastanud lepingutingimustele/kvaliteedile ja kostja on hagejale kauba mittevastavusest teatanud telefoni teel. Kostja leiab, et seadus ei sea

§ 220

lg 1 sätestatud osapoolsetele teatamiskohustusele kindlat vormi, mistõttu kehtib kostja tahteavalduse suhtes vormivabadus ka antud juhul. Kostjal ei ole võimalik kinnitada, et on esitatud pretensioon telefoni teel. Kostja leiab, et kuna hageja kostja pretensioonidele ei vastanud, oli kostja seisukohal, et hageja ei nõua kasutuseks kõlbmatu betooni eest tasumist. Kohus möönab, et kostja võis esitada pretensiooni kõlbmatu betooni osas, kuid kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Hageja väitel ei ole pretensiooni esitatud. 5.

§ 220

lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
2. Hageja väitel ta ei ole kostja poolt saanud ühtegi pretensiooni hageja poolt kostjale müüdud/tarnitud betooni osas ja kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tähtaja jooksul teatas hagejale kauba mittevastavusest. 7.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning müügilepingu puhul peab

§ 217lg 1 esimese lause järgi vastama ostjale üleantav asi lepingutingimustele.

Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on

§ 100

tähenduses müügilepingut rikkunud.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist

§ 222

järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist

§-de 115 ja 225 alusel, arvestades

§-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude 4 peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe.

1. Riigikohtu kolleegium on selgitanud, et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega.( 3-2-142-12)
2. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta on teavitanud hagejat asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul ega andnud hagejale võimalust asja asendamiseks või parandamiseks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et kostja on lepingust taganenud või avaldanud soovi hinda alandada.
3. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja esitatud fotod ( tl 22-24) ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna ei ole aru saada, millal ja kus need fotod üldse tehtud on.
4. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 2712 eurot ja viivis 436,92 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (2712 eurot) alates 02.03.2016 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja on 16.02.2016 esitanud oma menetluskulude nimekirja ( tl 45), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 562 eurot ( ilma käibemaksuta). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga (kokku 7 tundi 4minutit, 75 eurot tund), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab kindlaks tsiviilasjas nr 2-15-117774 hageja menetluskulud kokku summas 862 eurot (õigusabikulu 562 eurot + riigilõiv 300 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik 5 6