← Eesti

2-15-119677/18

Obsah (6)§ 448§ 142§ 444§ 3111§ 314§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016.a, Valga kohtumaja, Tsiviilasja number 2-15-119677 Tsiviilasi Ul

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine 9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 10.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

  1. Füüsilisest isikust ettevõtjale Ulrich Altenkirchile kuulub Valga maakonnas Tõlliste vallas Iigaste külas tegutsev Kalda puhkekeskus, mis tegeleb külaliste majutamisega. 05.augustil 2015.a broneeris M.P. internetilehe booking.com vahendusel Kalda talu puhkekeskuses kaks kämpingut 07.-09.augustini 2015.a. Broneeringu tingimuste kohaselt on võimalik tellimusest tasuta loobuda, kui sellest teatakse puhkekeskusele ette vähemalt 3 päeva. Broneeringu hilisema tühistamise korral tuleb kliendil tasuda ühe ööpäeva maksumus. M.P. teatas oma soovist broneering tühistada alles 07.augustil 2015.a, s.o. samal päeval, kui ta pidanuks Kalda puhkekeskusesse saabuma. Seoses eeltooduga esitas FIE U. Altenkirch 07.augustil 2015.a. M. P.le arve nr 04/2015 summas 60 eurot. Kostja arvet ära ei tasunud.
  2. 17.09.2015.a esitas Ulrich Altenkirch maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks. M.P. esitas vastuväite, millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti asi üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.11.2015.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 30.11.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. 02.12.2015.a edastas kostja e-kirja teel vastuväite, mis oli puudustega. 22.12.2015.a määrusega andis Tartu Maakohus kostjale 14 päeva kättetoimetamisest alates aega puuduste kõrvaldamiseks — allkirjastatud vastuväite ja vormikohase vastuväite esitamiseks. Kostjale edastati kohtumäärus kohtu infosüsteemi kaudu. 23.12.2015.a edastas kostja järjekordse e-kirja, mille kohaselt viibib ta Sankt-Peterburis ning ei saa elektrooniliselt vastu võtta – „võite mulle saata dokumendid meilile või postiaadressile peale 15 jaanuar 2016“ (tlk 41). Seega on olnud kostja teadlik, et talle on edastatud kohtudokument. 01.02.2016.a helistas kostja kohtuametnikule ning teatas, et ta ei saa avada digitaalselt allkirjastatud dokumenti ning 01.02.2016.a edastati kostjale veel kord puuduste kõrvaldamise määruse. Kinnitust nende kättesaamisest kostja ei kohtule edastatud. 01.02.2016.a edastati kostjale määrus e-posti aadressile, mille ta ise oli kohtule avaldanud ning millelt on ta kohtuga ise suhelnud. 13.

§ 3111

lg 4 kohaselt kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. Sama sätte lõige 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida. 14. Riigikohus on 25.10.2010.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10 punktis 11, et praegusel juhul edastas maakohus hagejale kohtukutse e-posti aadressile, mille hageja oli kohtule ise avaldanud. Samuti oli maakohus varem sama kohtuasja käigus hagejale selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ja hageja oli ka nende kättesaamist kinnitanud. Seega oli kohtul õigus eeldada, et hageja sai kutse kätte, kuid on jätnud kinnituse esitamata. See õigustas maakohut ka

§ 314lg 6 teise lause järgi hagejat trahvima.

Kohus ei pidanud tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid kutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll olnuks hagejal endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud, vaidlustades trahvi määramist. 15. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus puuduste kõrvaldamise määruse kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 01.02.2016.a. kohus on määruses kostjat hoiatanud, et juhul, kui kostja puudused ei kõrvalda jätab kohus nõuetekohase vastuse tähelepanuta ning loeb, et M.P. ei ole hagile vastanud. 16.

§ 174

lg 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 75 eurot järgmiselt: 16.

  1. maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 45 eurot; 16.
  2. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.