1-15-759/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-759 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI VASSILJEV, i.k. 38708310300, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.09.2014 ja lõpp 18.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Andrei Vassiljev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Vassiljevile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Vassiljev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 184 lg 1 järgi ning kohus mõistis karistuseks 2 aastat 1 vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks 18.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist isiku allutamisega käitumiskontrollile koos lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Andrei Vassiljev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab vabaduses asuda tööle, isa on lubanud aidata, samuti tahab hakata uuesti tegelema spordiga nagu enne vangistust. Kinnitab, et on oma tegude üle järele mõelnud, vaatab tulevikku, narkootikume enam tarvitama ei hakka ja oma elu rohkem vanglas raisata ei taha. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad korduvad karistused ning uue tahtliku kuriteo toimepanemine kümne päeva möödumisel pärast vanglast vabanemist ei anna prokuratuurile veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Andrei Vassiljev on ohtlik avalikkusele ning tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Vassiljevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja vangistuses viibib kolmandat korda, seega ei ole varasemad karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning Andrei Vassiljevi puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt on olnud varavastased süüteod, viimase kuriteoga on aga ohustatud rahvatervis. Soodusteguriteks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde üürikorterisse. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale ema veel ka isa. Suhted lähedastega on head. Ema on valmis kinnipeetavat vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning sotsiaalsete oskuste treeningul, alates 10.08.2015 on hõivatud vanglas majadustöödel, alates 27.10.2015 paikneb avavanglaosakonnas ning alates 19.11.2015 on arvel Töötukassas tööotsijana. Samas peab märkima, et arvestades isiku korduvkaristatust on kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetava ema sõnul on Andrei Vassiljev nõrga iseloomuga ja kergesti mõjutatav sõprade poolt. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel ja seda olukorras, kus isik on varem korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvimisega. Motivatsioon narkootikumidest vabanemiseks on nõrk, pakutud on karistusjärgselt sõltuvusravile asumist, kuid isik loobus, kuna ei tunnista probleemi. Vajalike elukogemuste omandamine on jäänud puudulikuks sõltuvusainete tarvitamise tõttu. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrei Vassiljevi sotsiaalsed oskused nõrgad, probleemide lahendamise ja eluga toimetuleku oskused on puudulikud, isik ei mõtle tegude tagajärgedele. Tulevikuplaanid on ähmased ja oskus seadusekuulekalt elada puudub. Kinnipeetav on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kusjuures teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Andrei Vassiljevi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ja tema käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4