Obsah (5)

§ 97§ 108§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2016.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-8149 Tsiviilasi XX

) § 75 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Alaealise lapse ülalpidamiseks kohustuvad

§-st 96 tulenevalt eeskätt vanemad.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 491 lg 3 kohaselt kohaldatakse lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 100

lg 1 kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise maksmisega ning ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib kohustatud isik elatist anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve.

§ 100

lg 2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. 10.12.2014 kohtumäärusega lõpetas kohus tsiviilasjas nr 2-14-50436 vanemate ühise hooldusõiguse XXX´u suhtes ja andis XXX´le ainuotsustusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimustes. Samuti määras kohus kindlaks suhtlemiskorra, mille kohaselt XXXviibib XXXjuures kaks nädalavahetust kuus s.o

1. ja
2. nädalavahetuse. Jõulud veedab XXXkoos XXX; suvel veedab XXX XXX kokku ühe kuu. Kohtumäärus jõustus 29.07.
3. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-08 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-14-50436 on XXX´le antud ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha osas ning suhtlemiskorra kohaselt viibib laps XXX juures üksnes kaks nädalavahetust kuus, asub kohus seisukohale, et laps elab ühes leibkonnas koos emaga, lapsega kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmine kostja poolt ei eelda antud juhul lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist juhul, kui elatist on antud ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; nr 3-2-1-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1109, p 12). Kostja vastuväidete kohaselt on ta pidevalt täitnud hageja ülalpidamiskohustust ning maksnud elatist. 3 Kohus selgitas 29.05.2015 kohtumäärusega kostjale, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lahus elava lapsevanemana lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2014 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 355 eurot kuus, seega oli 2014 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 177,50 eurot kuus. Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 390 eurot kuus, seega on 2015 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 195 eurot kuus. Alates 01.01.2016 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 430 eurot kuus, seega on 2015 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 215 eurot kuus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-165-13 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja nõuab elatisraha summas 250 eurot kalendrikuus, mis ületab elatisraha miinimummäära, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt

§ 108alusel s.o kuni veebruar 2014.

Hageja on 28.05.2014 esitanud kohtule kulude kohta järgmised andmed: eluasemekulud 80 eurot; kulutused toidule 100 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud (telefon) 10 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot (ravimid, igakuised vitamiinid); kulutused hügieenitarvetele (s.h. juuksur) 50 eurot; muud kulud seoses kooliga (näiteks seljakott, kirjutusvahendid, vihikud, koolis kogutav klassiraha klassi ühisürituste jaoks jm) 50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; muud vältimatud püsikulutused (loetelu) 120 eurot: huviringid (filosoofia – 16 eurot, kunstiring – 30 eurot, iluvõimlemine – 40 eurot); teater, kino; suvelaager (vähemalt üks kord aastas - 180 eurot); sünnipäevad (vähemalt 2 sünnipäeva kuus – vähemalt 40 eurot); vaba aeg, väljas söömine, reisid. Hageja kulud (välja arvatud XXX seotud kulud) ühes kuus kokku on 710 eurot. 06.11.2015 esitas hageja kohtule kulude kohta järgmised andmed: Keskmine ühe kuu eluasemekulu juuni 2014 kuni mai 2015 oli 172,64 eurot; ühe kuu keskmine sidekulu on 5 eurot; ühe kuu suvelaagrikulu on 32,25 eurot; sünnipäeva tähistamisega ühe kuu keskmine kulu on 18,33 eurot; toidukulud keskmiselt ühes kuus perioodil juuni 2014 kuni mai 2015 oli 117,22 eurot; riiete ja jalanõude keskmine kulu ühes kuus on 54,37 eurot; tervisega seotud kulud keskmiselt ühes kuus oli 15,32 eurot; kulud koolitarvetele oli keskmiselt ühes kuus 8,64 eurot; vabaajakulud keskmiselt ühes kuus oli 8,45 eurot; huviringiga seotud muud kulud keskmiselt ühes kuus 9,42 eurot; kulud raamatutele ja mängudele keskmiselt ühes kuus oli 19,65 eurot, huviringi õppemaks keskmine 33,75 eurot; transpordikulu 10 eurot. Lapse kulud kokku kalendrikuus 505,04 eurot. Kohus selgitas hagejale nii 29.05.2015 kui ka 23.10.2015 kohtumääruses, et lapse vajaduste suurust tuleb miinimummäärast suurema nõude esitamisel tõendada. Kohus tuvastas, et lapse vajadused ja kulud on tõendatud järgmises ulatuses: Kommunaalmaksud november 2014 156,22 eurot (I kd tl 88), märts 2015 142,85 eurot (I kd tl 89-90). Kokku 299,07 eurot / 2 kuud= 149,53 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 49,84 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Elekter oktoober 2014 21,72 eurot (I kd tl 91-92) ja jaanuar 2015 18,54 eurot (I kd tl 93-94). Kokku 40,26 eurot / 2 kuud= 20,13 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 6,71 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Starman mai 2015 21,97 eurot (I kd tl 95) / leibkonna 3 liiget= 7,32 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. 4 Sidekulud veebruar 2015 4,32 eurot (III kd tl 206); märts 2015 4,64 eurot (III kd tl 207). Kokku 8,96 eurot / 2 kuud= 4,48 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab siinjuures, et hageja seadusliku esindaja kasutuses on kohtule avaldatu kohaselt tel. number XXX. Toidu-, hügieeni- ja majapidamiskulud ning osaliselt muud tarbeesemed juuni 2014 391,55 eurot (I kd tl 100-111); juuli 2014 270,68 eurot (I kd tl 113-126, III kd tl 70); august 2014 210,64 eurot (I kd tl 128-153); september 2014 314,95 eurot (I kd tl 155-175, III kd tl 119-120); oktoober 2014 231,65 eurot (I kd tl 177-189, III kd tl 121); november 2014 308,77 eurot (IV kd tl 6-30); detsember 2014 472,69 eurot (IV kd tl 31-59); jaanuar 2015 264,73 eurot (IV kd tl 60-79); veebruar 2015 287,88 eurot (IV kd 82-109); märts 2015 382,32 eurot (IV kd tl 110-140); aprill 2015 369,57 eurot (II kd 191-224, III kd tl 62); mai 2015 358,64 eurot (III kd tl 6-36). Kokku 3864,07 eurot / 12 kuud= 322 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 107,33 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus selgitab siinjuures, et lapse vajaduste ja kuludena ei ole arvestatavad alkohoolsed joogid, samuti ei arvesta kohus tšekkidelt nähtuvate eriotstarbeliste toodetega täiskasvanud naisele ja mehele. Väljas söömine august 2014 19,20 eurot (III kd tl 82-84); september 2014 20,28 eurot (III kd tl 85, III kd tl 119); november 2014 22,57 eurot (III kd tl 86-87); detsember 2014 48,06 eurot (III kd tl 88-91); jaanuar 2015 36,31 eurot (III kd tl 92-94); veebruar 2015 22,17 eurot (III kd tl 9598); märts 2015 51,80 eurot (III kd tl 99-102); aprill 2015 18,94 eurot (III kd tl 103-104); mai 2015 48,87 eurot (III kd tl 105-109); juuni 2015 27,55 eurot (III kd tl 110-113). Kokku 315,75 eurot/ 10 kuud= 31,57 eurot kalendrikuus keskmiselt / leibkonna 3 liiget= 10,52 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Riided ja jalanõud aprill 2014 43,40 eurot (III kd tl 38-40); mai 2014 20,85 eurot (III kd tl 4142; III kd tl 116); juuni 2014 114,45 eurot (III kd tl 43-45, II kd tl 105, III kd tl 117); juuli 2014 9,58 eurot (II kd tl 117, II kd tl 120); august 2014 55,93 eurot (III kd tl 46-47); september 27,90 eurot (III kd tl 48-49); detsember 2014 18,96 eurot (III kd tl 50-51); jaanuar 2015 42,93 eurot (III kd tl 52-53); veebruar 104,28 eurot (III kd tl 55-59); märts 2015 81,96 eurot (III kd tl 54, 60-61); aprill 2015 69,62 eurot (III kd tl 62-63); mai 2015 57,70 eurot (III kd tl 64-66). Kokku 647,56 eurot / 12 kuud =53,96 eurot kalendrikuus. Raamatud, mängud aprill 2014 19,99 eurot (III kd tl 68); mai 2014 27,28 eurot (III kd tl 69, III kd tl 115); juuli 2014 26,76 eurot (III kd tl 70-71; II kd tl 121-122); august 2014 15,50 eurot (III kd tl 118); september 2014 26,66 eurot (III tl 72; III tl 120); oktoober 2014 16 eurot (III kd tl 121); november 2014 18,99 eurot (III kd tl 73); detsember 2014 10,89 eurot (III kd tl 75); jaanuar 2015 66,49 eurot (III kd 75-76); märts 2015 3,30 eurot (III kd tl 77); mai 2015 62,08 eurot (III kd tl 78-79); juuni 2015 9,56 eurot (III kd tl 80). Kokku 303,50 eurot / 12 kuud= 25,29 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Ravimid, vitamiinid märts 2014 33,37 eurot (III kd tl 123-125); aprill 2014 17,54 eurot (III kd tl 126-127); mai 2014 12,10 eurot (III kd tl 128-129); juuni 2014 5,50 eurot (III kd tl 130); juuli 2014 4,12 eurot (III kd tl 131-132); august 2014 5,50 eurot (III kd tl 133); september 2014 0,95 eurot (III kd tl 134); oktoober 2014 32,66 eurot (III kd tl 135-139, III kd tl 121); november 2014 6,79 eurot (III kd tl 140-141); detsember 2014 26,54 eurot (III kd tl 142-144); jaanuar 2015 38,19 eurot (III kd tl 145-149); veebruar 2015 22,28 eurot (III kd tl 150); märts 2015 5,20 eurot (III kd tl 151-152); aprill 2015 31,38 eurot (III kd tl 153-156); mai 2015 5,65 eurot (III kd tl 157); juuni 2015 9,25 eurot (III kd tl 158-159). Kokku 257,02 eurot/ 16 kuud=16,06 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kool august 2014 80,93 eurot (III kd 161-163; II kd tl 151); september 2014 17,60 eurot (III kd tl 164); märts 2015 2,05 eurot (III kd tl 165); aprill 2015 8,03 eurot (III kd tl 166); mai 2015 2,40 eurot (III kd tl 167). Kokku 110,98 eurot / 5 kuud= 22,19 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Vaba aeg mai 2014 7,20 eurot (III kd tl 169); juuni 11,25 eurot (III kd tl 170); juuli 2014 4 eurot (III kd tl 171); september 2014 8,50 eurot (III kd tl 172); oktoober 2014 15 eurot (III kd tl 1735 175); november 2014 10 eurot (III kd tl 176); veebruar 2015 2,92 eurot (III kd tl 177); märts 2015 40,10 eurot (III kd tl 178-181); aprill 2015 13,32 eurot (III kd tl 182-184); mai 2015 11,80 eurot (III kd tl 185-186. Kokku 124,09 eurot / 10 kuud= 12,40 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Huviringidega seotud kulud aprill 2014 6,05 eurot (III kd tl 188); august 2014 13,88 eurot (III kd tl 189-190); september 2014 23,51 eurot (III kd tl 191; III kd tl 119); detsember 2014 42,37 eurot (III kd tl 192-196); märts 2015 43,80 eurot (III kd tl 197-200); aprill 2015 22,31 eurot (III kd tl 201-203); mai 2015 3,17 eurot (III kd tl 204); juuni 2015 4,99 eurot (III kd tl 205). Kokku 160,08 eurot /8 kuud= 20,01 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Huviring oktoober 2014 45 eurot (I kd tl 97); mai 2015 45 eurot (I kd tl 98); september 2014 45 eurot (III kd tl 119, I kd tl 134); november 2014 45 eurot (I kd tl 141); detsember 2014 45 eurot (I kd tl 143); jaanuar 2015 45 eurot (I kd tl 146); veebruar 2015 45 eurot (I kd tl 151); märts 2015 45 eurot (I kd tl 152). Kokku 360 eurot / 8 kuud= 45 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Suvelaager juuni 2014 180 eurot (I kd tl 99); juuni 2015 207 eurot (I kd tl 100). Kokku 387 eurot / 12 kuud= 32,25 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab suvise laagrikulu jagatuna 12 kuu peale, kuivõrd nimetatud kulu on kantav kord aasta jooksul (nimetatud viisil on ka hageja ise kulutabelis arvestuse teinud). Sünnipäeva pidamine november 2014 130 eurot (I kd tl 101); 55,10 eurot (III kd 208). Kokku 185,10 eurot / 12 kuud= 15,42 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Kohus arvestab sünnipäevakulu jagatuna 12 kuu peale, kuivõrd nimetatud kulu on kantav kord aasta jooksul (nimetatud viisil on ka hageja ise kulutabelis arvestuse teinud). Kostja ja hageja on kohtule avaldanud lapse kuludena m.h XXX õppimise kulud. Kostja vastuväidete kohaselt on ta nimetatud kulusid kandnud, kuid ei ole esitanud kohtule vastavate kulude kandmise tõendamiseks tõendeid. Samas nähtub kohtule hageja 28.05.2014 vastusest, et XXX õppimisega seonduvateks kuludeks on õppemaks 167,50 eurot kuus, koolivorm 200 eurot / 12 kuud= 16,60 eurot, pikapäevarühma toit 30 eurot kuus, pikapäevarühmas osalemise tasu 130 eurot kuus. Kokku 344,10 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt. Hageja on kohtule kinnitanud, et kuni 28.05.2014 on eelnimetatud kulud kandnud kostja ning tegemist on kuludega, mis lisanduvad hageja poolt tõendatud lapse vajadustele. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja kostja väite XXX õppimisega seonduvate kulude kandmise osas TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võtnud, seega arvestab kohus XXXkulusid 344,10 eurot lapse kuludena kuus keskmiselt, kuni mai 2014 k.a. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud lapse kuludena kokku kuni mai 2014 k.a 772,88 eurot ja hiljem 428,78 eurot kalendrikuus. Tõendeid ei ole hageja poolt kulutabelist nähtuvate transpordikulude kohta. Lisaks on hageja märkinud, et kulutabelid ei sisalda kulutusi mille kohta puudub ostukviitung (näiteks hageja kunsti ja loometööga seotud töötoad – savituba, maalimine, klaasipuhumine, viltimine jm; juuksuris käimine; eraisikutelt tehtud ostud; reisid; lapsetoa remont ja sisustus; voodipesu; kingitused sõpradele jm). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lapse transpordikulud, kunsti-ja loometöö, juuksuri juures käimine, eraisikutelt tehtud ostud; reisid; lapsetoa remont ja sisustus; voodipesu; kingitused sõpradele on osaliselt paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud (29.05.2015 ja 23.10.2015 kohtumäärused), et lapse kõiki kulusid tuleb elatise miinimummäärast suurema summa nõudmisel tõendada, tsiviilasja lahendamisel ei saa kohus arvestada hageja poolt väidetud asjaoluga, et ostukviitungid ei ole säilinud, igalt poolt ei saa ega 6 anta ostu kohta kviitungit või, et ostuarved on kadunud. Lisaks märgib kohus, et lapse kulutabel ja ostudokumentide koondtabel ei ole esitatud tõendite ja summade poolest vastavuses, erinevused on nii kulude arvestuses kui ka tõenditest ja kuluarvestuses nähtuvate perioodide vahel. Nii on hageja kulutabelis teinud arvestuse perioodi kohta juuni 2014 kuni mai 2015, samas ostudokumentide koondtabelis teinud arvestuse ja esitanud tõendid m.h 2014 märts, aprill ning mai kulude kohta. Kohus arvestas tsiviilasja lahendamisel nende kuludega, mille kohta on esitatud tõend- tšekid, pangakonto väljavõte vms. Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata järgmiste tõenditega: I kd tl 106-110, kuna nimetatud tõenditega tõendatavat asjaolu ei ole elatise nõudes vaja tõendada. Kohus ei arvesta antud juhul ka eluasemelaenuga seonduvate kuludega, kuivõrd tegemist on kolmanda isiku poolt võetud kohustusega. Lapse vanematele kuulub korter asukohaga XXX-9, Tallinn(I kd tl 105). Kuigi hageja ema on kohtule avaldanud, et ta ei soovi olla kõnealuse korteri kaasomanik on kohtu hinnangul siiski tegemist varaga, mille ülalpidamiskulusid igakuiselt kantakse ja mille kasutusvõimalus on olemas vaatamata asjaolule, et hageja ema eelistab elamispinnana kasutada uue elukaaslase poolt eluasemelaenuga soetatud korterit. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus lapse kuludena saaks arvestada Jeremejev´i poolt tasutavaid eluasemelaenu makseid (I kd tl 96). Kostja vastuväite kohaselt on talle jäänud arusaamatuks, miks on hageja ema esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse igakuiselt 200 euro väljamõistmiseks, hageja ema ei ole põhjendanud ega selgitanud kas, kuidas ja mille arvelt on lapse vajadused alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 100 euro võrra kasvanud (millest 50 eurot langeb kostjale). Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse raportist selgub, et keskmiselt kulub lapse peale kuus 280 eurot, kusjuures hageja vanuses lapse peale kulub keskmiselt 194 eurot kuus. Hageja ema ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks on kulutused hagejale suuremad kui keskmisel samavanuselisel lapsel. Kohus juhib kostja tähelepanu, et elatisenõudes arvestab kohus, kas lapse vajadused on nõudes esitatud suuruses tõendatud või mitte. Antud juhul on kohus tuvastanud lapse kuludena kokku kuni mai 2014 k.a 772,88 eurot ja hiljem 428,78 eurot kalendrikuus, seega olenemata maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude suurusest, samuti Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse raportist selguva keskmisele lapsele kuluva summa suurusest on

§ 101

lg 1 kohaselt lapsel õigus vähemalt miinimummääras elatisele, samuti miinimummäära ületavale elatisele juhul, kui lapse vajadused ja kulud on TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendatud, arvestades lapse tavapärast elulaadi ja kasvamise kulusid ning vanemate võimalusi lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kohus selgitab järgmiseks välja kostja võimalused elatise maksmiseks. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue välja mõista kostjalt igakuise elatisena enam kui 172 eurot põhjendamatu ning kostja palub antud ulatuses hagi rahuldamata jätta. Kohus on eelpool märkinud, et 2014 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 177,50 eurot kuus ja alates 01.01.2015 on elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 195 eurot kuus, seega soovib kostja maksta hagejale elatist alla elatisraha miinimummäära. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusele, ei ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 kohaselt juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isik väidab, et ta ei ole võimeline lapsele andma elatist miinimummääras, peab ta tõendama mõjuva põhjuse, mis annaks alust tema osa lapse ülalpidamiskuludes vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel 7 vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu või, et tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Kohus kohustas 29.05.2015 kohtumäärusega kostjat esitama TsMS § 230 lg 4 ja TsMS § 230 lg 1-2 alusel tõendid (s.h palgatõendid alates 01.02.2014 kuni käesoleva ajani, EMTA-le esitatud tuludeklaratsiooni andmed 2014 ja 2015 deklareeritud tulude kohta, väljavõtted kinnistusregistrist ja Riiklikust Autoregistrist, samuti pangakontode väljavõtted alates 01.02.2014 kuni käesoleva ajani) 20 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et juhul, kui ta ei esita kohtule TsMS § 230 lg 4 kohaselt andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta võib kohus ülalpidamisasjas teha vastavad päringud ise. Põhjusel, et kostja jättis kohtunõude tähtaegselt täitmata, teostas kohus vastavad päringud ise. Kohtule EMTA poolt esitatud andmetest nähtuvalt on kostja

1. a deklareerinud tulu kokku summas 3333,74 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 277,81 eurot kalendrikuus (I kd tl 194). Perioodil 01.01.2015 kuni 31.07.2015 puuduvad EMTA-l andmed kostja sissetuleku kuhta (I kd tl 196). Lisaks nähtub kohtule AS Swedbank pangakonto väljavõttest, et perioodil 01.02.2014 kuni 04.09.2015 laekus kostjale tulu veebruar 2014 1490 eurot, märts 2014 5124,16 eurot, aprill 2014 4887,61 eurot, mai 2014 10 050 eurot, juuni 2014 1400 eurot, juuli 2014 3500 eurot, august 2014 0 eurot, september 2014 1335 eurot, oktoober 2014 3719,50 eurot, november 2014 850 eurot, detsember 2014 2363,36 eurot, jaanuar 2015 820 eurot, veebruar 2015 3200 eurot, märts 2015 2890 eurot, aprill 2015 1472,92 eurot, mai 2015 1100 eurot, juuni 2015 1490 eurot, juuli 2015 1295 eurot, august 2015 775 eurot (kokku 47 762,55 eurot / 19 kuud = 2513,81 eurot, II kd tl 9-39), mis teeb keskmiseks sissetulekuks 2513,81 eurot kalendrikuus. Kohtu poolt kinnistusregistrile teostatud päringutest nähtub, et kostjal on hageja emaga kaasomandis korter asukohaga XXX, Tallinn. Riiklikust Autoregistri päringust nähtuvalt kostja sõiduautot ei oma. Äriregistri andmetel on kostja XXX OÜ (registrikood XXX) ainuosanik, mille 2013.a majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 17 320 eurot ja XXX OÜ osanik (registrikood XXX), mille
2. a majandusaasta aruande kohaselt oli kahjum 1757 eurot. Kohus selgitas kostjale 23.10.2015 kohtumääruses, et Swedbank pangakonto väljavõttest nähtuvad kohtule hulgaliselt tehtud ülekanded kolmandatelt isikutelt, samuti kostja enda poolt sooritatud sularaha sissemaksed arveldusarvele. Kohus soovis teada, milline on olnud konkreetsete laekumiste eesmärk, kohus hoiatas kostjat, et vastuse esitamata jätmisel loeb kohus kõik laekumised kostja sissetulekuks. Kostja ei täitnud 23.10.2015 kohtumääruse nõuet, eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud kostja sissetulekuna arvestamata üksnes kohtule selgelt arusaadavad sihtotstarbelised laekumised (nt kostja vanemate XXX ja XXX ülekanded ravimite ostmiseks jms), ülejäänud laekumised arvestas kohus kostja sissetulekuks. Kohus on eeltoodud andmete põhjal tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek võimaldab lapsele maksta elatist vähemalt 212,65 eurot kalendrikuus. Hageja ema sissetulekuks oli veebruar 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + EMTA tulumaks 154,99 eurot, kokku 849,05 eurot; märts 2014 töötasu 674,88 eurot neto + 19,18 eurot + töövõimetushüvitis 129,89 eurot, kokku 823,95 eurot; aprill 2014 töötasu 490,70 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + puhkusetasu 294,61 eurot, kokku 804,49 eurot; mai 2014 töötasu 582,79 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 601,97 eurot; juuni 2014 töötasu 490,70 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 509,88 eurot; juuli 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + töövõimetushüvitis 42,62 eurot, kokku 736,68 eurot; august 2014 töötasu 224,23 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + puhkusetasu 188,93 eurot + haigushüvitis 98,28 eurot, kokku 530,62 eurot; september 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 694,06 eurot; oktoober 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, 8 kokku 694,06 eurot; november 2014 töötasu 580,11 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot + lapsepuhkus 50,91 eurot, kokku 650,20 eurot; detsember 2014 töötasu 674,88 eurot neto + peretoetus 19,18 eurot, kokku 694,06 eurot; 2015 jaanuar laekus veebruar töötasu 342,94 eurot neto + peretoetus 45 eurot + töövõimetushüvitis 223,44 eurot + EMTA tulumaks 154,14 eurot, kokku 765,52 eurot; 2015 veebruar laekus märts töötasu 686,32 eurot neto + peretoetus 45 eurot + töövõimetushüvitis 111,72 eurot, kokku 843,04 eurot; 2015 märts laekus aprill töötasu 537,34 eurot neto + peretoetus 45 eurot + puhkusetasu 684,29 eurot, kokku 1527,33 eurot; 2015 aprill laekus mai töötasu 686,32 eurot neto + peretoetus 45 eurot, kokku 731,32 eurot; 2015 juuni töövõimetushüvitis 3192 eurot + peretoetus 45 eurot, kokku 3237 eurot (I kd tl 102, tl 111-108). Alates 05.06.2015 kuni 22.10.2015 viibis XXX rasedus- ja sünnituspuhkusel (I kd tl 103). XXX deklareeris oma 2014.a tuluna 10770,12 eurot – 1811,47 eurot = 8958,65 eurot / 12 kuud= 746,55 eurot kalendrikuus (I kd tl 109-165). Kinnistusregistri andmetel kuulub XXX´le kaasomandis XXX XXX, Tallinn asuv korteriomand (I kd tl 105) ja XXX, Tallinn asuv korteriomand, mida kasutab XXX ema (I kd tl 104). Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust, eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Kohus on eeltoodud andmete põhjal tuvastanud, et ka hageja ema igakuine sissetulek võimaldab anda lapsele ülalpidamist vähemalt 214,39 euro ulatuses kalendrikuus. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel asjaoluga, et XXX kulusid kandis kostja ainuisikuliselt summas 344,10 eurot kuus, kuni mai 2014 k.a 2014 (elatise nõudes 4 kuud), seega arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatud lapse vajaduste suurust lahutab kohus 386,44 eurost 344,10 eurot, mille tulemusena jääb

§ 108

alusel perioodi eest alates veebruar kuni mai 2014 k.a kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruseks 42,34 eurot kalendrikuus x 4 kuud = kokku 169,36 eurot. Kohus juhib siinjuures hageja ema tähelepanu, et tegemist on lapse koolikuludega ühise hooldusõiguse kestel, seega on nimetatud kulu eest vastutavad mõlemad vanemad (tegemist on lapse tavapärase elulaadi kuluga vähemalt kuni mai 2014 k.a). Alates juuni 2014 mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja elatise 214,39 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära hageja XXX kasuks lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest veebruar 2014 kuni mai 2015 k.a 207,66 eurot kalendrikuus x 4 kuud= kokku 830,64 euro ulatuses ja alates juuni 2014 35,61 euro ulatuses kalendrikuus. Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette XXXSEB Pank pangakontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida „XXX elatisraha“. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Kohus on seisukohal, et töövõimelise isikuna peab kostja tegema kõik endast oleneva, et kindlustada nii enda kui oma lapse ülalpidamine. Lapse ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise kohustusest tuleneb vanema kohustus hankida endale ise sobib sissetulekuallikas, kasutades selleks vajalikul määral ära oma haridust ja muid eeldusi. Vanemal lasub vastutus selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Ka töötu staatus ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, seega on antud juhul hagi hind 2250 eurot. 9 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis arvestades rahuldatud nõude ulatust on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 10