) § 1361 lg 1 alusel 19.01.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba seada arest Türi Puit OÜ (registrikood 12255892) ettemaksukontole summas 14 500 eurot. Taotluse kohaselt esitas MTA 22.10.2015 teatega nr 12.2.-3/035315-1 ning 12.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035315-2 ja 19.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035315-2 Türi Puit OÜ 2015 mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus esitatud dokumentide kohaselt on Türi puit OÜ põhitegevusalaks kontrollitaval perioodil transportteenuse osutamine ja freesprussmajade tootmine ning puitmaterjali vahendamine. 25.09.2015 esitas Türi Puit OÜ 2015 maija juunikuu käibedeklaratsioonid, millega tekkis Türi Puit OÜ-l käibemaksu enammakse 2015 maikuus 7270,73 eurot ja juunikuus 8635,25 eurot, kokku summas 15 905,98 eurot. Enammakse on tingitud põhivara – roomiku JCB LC220 (mai 2015) ja frontaallaaduri (juuni 2015) soetusest. Kontrollimisel selgus, et Türi Puit OÜ on deklareerinud Vennad Invest OÜ 2015 maikuu arve alusel sisendkäibemaksu roomiku JCB LC220 soetuselt 6 800 eurot ja Vennad Invest OÜ 2015 juunikuu arve alusel sisendkäibemaksu frontaallaaduri soetuselt 8 600 eurot. Kontrollimenetluse käigus MTA-le esitatud dokumentide kohaselt ei ole Türi Puit OÜ dokumentaalselt tõendanud, et nimetatud põhivara tegelikuks müüjaks oli Vennad Invest OÜ. Türi Puit OÜ kontrollimenetluse käigus on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et Türi Puit OÜ ei soetanud kõnesolevat põhivara Vennad Invest OÜ-lt, mistõttu puudub Türi Puit OÜ-l alus Vennad Invest OÜ arvetel märgitud käibemaksu kajastada oma mahaarvatava sisendkäibemaksuna. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud, et Türi Puit OÜ on tihedalt seotud tehingupartneri Vennad Invest OÜ-ga. Vennad Invest OÜ juhatuse liige Ainar Oja on ka Türi Puit OÜ volitatud esindaja ning Türi Puit OÜ juhatuse liikme Kairo Falteni vend. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril alust arvata, et tehingud Türi Puit OÜ ja Vennad Invest OÜ vahel ei ole tegelikult toimunud ning Türi Puit OÜ oli sellest teadlik. Vennad Invest OÜ nimel on koostatud arved põhivara müügi kohta selleks, et Türi Puit OÜ-l tekiks võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 13.11.2015 toimus Türi Puit OÜ tegevuskohas Kaare 26, Türi vaatlus, et tuvastada Vennad Invest OÜ arvetel kajastatud frontaallaaduri ja roomiku JCB LC 220 olemasolu. Vaatluse käigus ei tuvastatud nimetatud põhivara olemasolu antud aadressil. Ainar Oja teatas vaatluse ajal, et frontaallaadur asub Viimsis ühe eraisiku objektil, mille aadressi ta ei tea ning roomik asub Käru vallas Kõdukülas A. S. juures. Ainar Oja antud selgitus põhivara kohta on paljasõnaline. Türi Puit OÜ ei tõendanud Vennad Invest OÜ arvete alusel soetatud frontaal-laaduri ja roomiku asumist väidetavates asukohtades. Türi Puit OÜ poolt tasumine Vennad Invest OÜ arvete eest ei ole usaldusväärne, kuna tasumine on toimunud sularahas. Ainuüksi Ainar Oja ID kaardi koopia ei tõenda, et tegelikult toimus sularaha liikumine Türi Puit OÜ ja Vennad Invest OÜ vahel. Samuti ei ole tõendatud makstud raha päritolu, milleks oli väidetavalt laen eraisikult A. S.summas 52 000 eurot. Vennad Invest OÜ esitas 2015 mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonid hilinemisega, 24.11.
lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud täitetoiminguid, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei 3 pruugi olla võimeline tasuma kontrolli lõppemisel maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Maksuhaldur leiab, et
kohaste täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine. Tulenevalt
lg 3 lõpetab MTA Türi Puit OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Türi Puit OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt
lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Türi Puit OÜ on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 18 480 eurot (15 400+20% sundtäitmise kulud), valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Maksukorralduse seaduse (
) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
lg 1 p 3).
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4 Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on 22.10.2015 teatega nr 12.2.-3/035315-1 ning 12.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035315-2 ja 19.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035315-2 alustanud Türi Puit OÜ 2015 aasta mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kontrollmenetluse eesmärk on kohase maksuotsuse koostamine Türi Puit OÜ-le. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus leiab, et täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara ja muu arvestatav vara, mille arvelt täita määratav maksukohustus. Isikule kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega ning Maanteeameti liiklusregistri andmetel on Türi Puit OÜ-le kuuluvatele sõidukitele seatud keelumärked kasutamise keelamiseks kolmanda isiku kasuks. Äriregistri andmete kohaselt on äriühingul 21.01.2016 seisuga maksuvõlg. Kohus leiab, et on tõenäoline, et maksukohustuse määramisel ei ole äriühing võimeline maksukohustust täitma. Samuti leiab kohus, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Türi Puit OÜ on deklareerinud Vennad Invest OÜ 2015 aasta maikuu arve alusel sisendkäibemaksu roomiku JCB LC220 soetuselt 6 800 eurot ja Vennad Invest OÜ 2015 aasta juunikuu arve alusel sisendkäibemaksu frontaallaaduri soetuselt 8 600 eurot. Maksuhalduri poolt on kontrolli käigus tuvastatud asjaolu, et esitatud dokumentide kohaselt ei ole Türi Puit OÜ dokumentaalselt tõendanud, et Türi Puit OÜ on Vennad Invest OÜ-lt soetanud deklareeritud põhivara. MTA-l on kontrollimenetluse käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et tehingud Türi Puit OÜ ja Vennad Invest OÜ vahel ei ole tegelikult toimunud ning Türi Puit OÜ oli sellest teadlik. Maksuhaldur asub seisukohale, et kuna on alust arvata, et Türi Puit OÜ ei soetanud kõnesolevat põhivara Vennad Invest OÜ-lt, puudub Türi Puit OÜ-l alus Vennad Invest OÜ arvetel märgitud käibemaksu kajastada oma mahaarvatava sisendkäibemaksuna. Kontrolli käigus maksuhaldur leidis, et tegemist on olnud tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks on saada riigilt tagasi käibemaksusumma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on määratava maksusumma tasumisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 18 480 eurot (15400 + 20% sundtäitmise kulud), mis katab nii määratava maksukohustuse kui ka võimaliku täitemenetluse kulud. Kohus nõustub maksuhalduriga täitekulude suuruse osas ning leiab, et 20% maksuhalduri nõude suurusest on täitekuludena põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.