KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-15-15997 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Tsiviilasi

) § 371 lg 2 p 2 alusel. Asjaolude kohaselt täideti kohtutäitur Kaire Põltsi täitemenetluses olevas täiteasjas nr 025/2013/3523 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2012 otsust tsiviilasjas nr 2-1148046, sissenõudjaks Ringi 3 Maardu korteriomandite omanikud. Kohtuinfosüsteemi andmetel jättis Riigikohus 09.11.2015 määrusega nr 3-7-1-2-706 ML teistmisavalduse menetlusse võtmata. Ringi 3 Maardu korteriomandite omanikud on ühinenud sissenõudjaks ka täiteasjas nr 025/2014/

1. Selles kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas täidetakse hageja suhtes jõustunud Harju Maakohtu 04.09.2014 otsust tsiviilasjas nr 2-13-
2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslikuks aluseks on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostjad on välja toonud, et hageja tasus kohtutäituri kontole 27.10.2015 kõik nõuded, mida kinnitab kohtutäitur 29.10.2015 e-kirjas. Kohtutäitur on teatanud, et nimetatud summad kuuluvad välja maksmisele 09.11.
3. Seda asjaolu kinnitas kohtutäitur 11.11.2015 e-kirjas. Kohtutäitur esitas kohtule 25.11.2015 täitemenetluse lõpetamise otsused täiteasjades nr 025/2013/3523 ja 025/2014/
4. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus, samuti lõpetada käimasolev täitemenetlus osas, milles kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks. Maakohtu hinnangul ei ole antud hagiga võimalik saavutada täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist kõnealustes täiteasjas. Kohtutäitur Kaire Põlts lõpetas 25.11.2015 otsustega täitemenetlused neis täiteasjades. Kuivõrd täitemenetlus on lõppenud, ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga soovitavat eesmärki, sest hagi rahuldamine ei saa kaasa tuua täitemenetluse lõppemist. Menetluskulud jäid

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ja kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 480 eurot ning kohustas hagejat määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus 2

§ 657lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 täiendada.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. ML esitas praeguse hagi kohtule 19.10.2015 (hagi sisaldas algselt ka nõuet Credit Plus OÜ vastu). Maakohtu 30.10.2015 määrusega (tl 32-22) jäeti vaidlusalune hagiavaldus käiguta ning määrati hagejale tähtaeg hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada täitmisteade ja täitedokument täiteasjades nr 025/2013/3523 ja 025/2014/3272 ning teatada summa, mida temalt neis täiteasjades nõutakse, samuti tasuda riigilõiv ning selgitada, millisele seadusesättele tuginedes ta nõuab sundtäitmise lubamatust (millisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 sätestatud alusel). Toimiku materjalist nähtuvalt kandis ML 27.10.2015 kohtutäituri kontole summa, mis vastas võlausaldajate nõuetele (kattes ka täitetasu). 05.11.2015 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kohta, korrates selles jätkuvalt oma varasemat seisukohta, et ta ei võlgne kohtulahenditega temalt väljamõistetud summasid kellelegi ning et lahendid tsiviilasjades nr 2-11-48946 ja 2-13-57844 on vaidlustatud Riigikohtus. 05.11.2015 kirjaga küsis kohus kostjate esindajalt hagi menetlusse võtmise suhtes seisukohta ning 11.11.2015 kirjaga kohtutäiturilt teavet väljamaksete tegemise kohta. 11.11.2015 teatas kohtutäitur, et kõnealustes täiteasjades on väljamaksed tehtud 09.11.2015 ja võlanõuded on täielikult täidetud ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. 09.11.2015 esitas vastuse ka kostjate esindaja, leides, et hagi on põhjendamatu ja õigusliku aluseta, kusjuures hageja ei ole kõrvaldanud hagis esinenud puudusi, mille kõrvaldamist kohus 30.10.2015 määruses nõudis. 25.11.2015 lõpetas kohtutäitur vaidlusalustes asjades täitemenetluse. Samal kuupäeval keeldus maakohus

§ 371

lg 2 p 2 alusel ML hagi menetlusse võtmast, sest leidis, et hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, kuna täitemenetlus kõnealustes täiteasjades on lõppenud. Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtul võimalik üksnes sel põhjusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Antud juhul oli hagi esitatud kohtule ajal, mil täitemenetlus ei olnud lõppenud, seega ei kohaldunud TMS § 221 lg-s 3 sisalduv piirang. See, et hagi menetlusse võtmise kohta ei olnud täitemenetluse lõppemise ajaks veel otsustust tehtud, ei võimalda teha teistsugust järeldust. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et antud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o täitedokumendi täidetavust kõrvaldada. Vaatamata hagejale antud võimalusele kõrvaldada hagis esinenud puudused, ei püüdnud hageja selgitada, millistele konkreetsetele asjaoludele ta oma nõude esitamisel tugineb. Üksnes see, et hageja ei ole nõus jõustunud kohtulahenditega, millega on temalt võlgnevus välja mõistetud, ei võimalda järeldada, et tema hagil võiks olla edu väljavaadet (pealegi on Riigikohus jätnud 09.11.2015 määrusega ML teistmisavalduse menetlusse võtmata). Eeltoodust järelduvalt tuli Marja Linnuse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest keelduda.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 371

lg-s 2 sisalduva normi peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutusi selliste hagide menetlemisega, kus algusest peale on selge, et hagi rahuldada ei ole võimalik. 3

§ 171lg 1).

Kostjate esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal seoses määruskaebuse menetlemisega aega kulunud määruskaebusega tutvumisele 0,5 tundi ja seisukoha koostamisele 1,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et seoses kostjate vastuse koostamisega määruskaebusele saab pidada esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, asja sisu arvestades oli see vajalik kostjate huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kostjate esindaja on vandeadvokaat ning tema tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäära kõrge. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista

174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel õigusabikulude hüvitamiseks 320 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjatele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 4