← Eesti

1-16-265/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2016 Kriminaalasja number 1-16-265 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. veebruari 2016 otsus Kriminaalasi Vladimir Skokovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses apellant Süüdistatav Vladimir Skokov (ik. 37807215711) Prokurör Arika Almann Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vladimir Skokovi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohus tegi
  4. veebruaril 2016 kokkuleppemenetluses otsuse, millega mõisteti V. Skokov süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 4231 järgi. KarS § 184 lg 1 alusel karistati teda 2-aastase vangistusega ning§ 4231 alusel 4-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus V. Skokovile KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud vangistust. Kohus konfiskeeris V. Skokovilt KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel 165 eurot. Samuti mõisteti V. Skokovilt kohtuotsusega riigi tuludesse välja menetluskulud: sundraha1075 eurot, ekspertiisitasu 1530 eurot ja kaitsjatasu 264 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Süüdistatav V. Skokov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb uue otsuse tegemist menetluskulude ja konfiskeerimise osas. Seoses menetluskuludega märgib V. Skokov, et kuna ta viibib kinnipidamiskohas, ei ole tal võimalik neid tasuda. Ka leiab ta, et kriminaalasjas on tehtud põhjendamatult ekspertiise. Konfiskeeritud rahasumma kohta märgib süüdistatav, et see ei olnud saadud kuriteoga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.1 Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-dele 10 ja 12 tuleb kokkuleppes märkida nii konfiskeerimisele kuuluv vara kui süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seega on ka nende puhul kohus seotud kokkuleppes märgituga. 3.2 Kuna kohus on kokkuleppemenetluses seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui: a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Apellatsioonis esitatud väited ei vasta ühelegi ülaltoodud alusele. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et V. Skokovilt oleks konfiskeerimise või menetluskulude väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust.
  8. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg 2 p-le 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.