KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Anneli Helisalu Määruse tegemise aeg ja koht
(4)sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.02.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-09 (p 7) märkinud, et kohtul ei ole menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada avaldaja sissetulekuna toimetulekutoestust ja töötutoetust. Seega on avaldaja ühe kuu (36,70+372+422,88+407,72)/4=309,83). keskmine sissetulek 309,83 eurot RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Avaldaja on välja toonud, et tema eluasemekulud on 200 eurot kuus, kulutusi transpordile ei ole avaldaja välja toonud. Seega on avaldaja ühe kuu sissetulekuks pärast mahaarvestuse tegemist 109,83 eurot (309,83-200=109,83). Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi on avaldaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist 219,66 eurot (109,83*2=219,66). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades avaldaja sissetulekuid asub kohus seisukohale, et kulud õigusteenusele võivad eeldatavasti ületada avaldaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust. Avaldaja on seega isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
- Avaldaja ei ole kohtu hinnangul võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlusest nähtuvalt on võimalik, et avaldajal võib olla õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samuti ei ole põhjendatud lugeda avaldaja võimalust oma õiguse kaitseks väheseks. Avaldaja suhtes on toime pandud kuritegu – KarS § 121 alusel mõisteti isik süüdi avaldaja tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus on seisukohal, et surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tuleb lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes. Ebamõistlik ja ebaõiglane oleks piirata selliste valurahanõuete esitamiseks riigi õigusabi saamist, eriti kui võlaõigusseaduse § 134 lg 2 näeb sel juhul põhimõtteliselt alati ette hüvitise nõudmise õiguse. Vastupidine tõlgendus tähendaks mh kuriteoohvri õiguste olulist ja võimalikku ebaproportsionaalset piirangut.
- Taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks: isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses välisriigi dokumendi täitmisega Eestis, õigusdokumendi koostamine, isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine täitemenetluse, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste kohtusse. Probleemi kirjeldusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. 3