KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-488 Haldusasi FARM INKASSO OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

) § 44 lg 1 alusel võib kaebuse esitada subjektiivsete õiguste rikkumisele tuginedes. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta 23.10.2013 määruse nr 3-3-1-29-13 punktis16 märkinud, et kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ning selle väljaselgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (

§ 44lg 1).

Kaebeõigusele annab kohus hinnangu kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-96-13, punkt 15; 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, punkt 15; 14.02.2011 otsus nr 3-3-1-76-10, punktid 16 ja 17). Kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust (vt Riigikohtu 07.06.1999 määrus nr 3-3-1-26-99, punkt 4). 4. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse siis, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktiväited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt: 5. Kohtu hinnangul on ilmne, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ega saa iseseisvalt tekitada kaebajale varalist kahju. Kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu ega selle naaberkinnistu omanik. Kaebaja on kaebuse eesmärgi sõnastanud järgmiselt: „vältida ehitatava hoone ning seeläbi ka kogu kinnistu väärtuse vähenemist nõuetele mittevastava ehitustegevuse tõttu.“ Kaebaja ja kinnistu endise omaniku vahel on tsiviilõiguslik vaidlus (tsiviilasi nr 2-16-54) ning hüpoteetiliselt ei ole välistatud vara tagasivõitmine endisele omanikule ning seejärel hüpoteetiliselt tekkiv vajadus nõude rahuldamiseks kinnistu müügi kaudu. See ei anna aga alust väita ehitusloaga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkust käesoleval hetkel. Kaebajal on kaebusest nähtuvalt üksnes huvi tasandil väga hüpoteetiline puutumus vaidlustatava ehitusloaga.

§ 44

lg-s 1 sätestatakse kohtusse pöördumise õigus lähtuvalt subjektiivse õiguse rikkumisest.

ei näe ette kaebeõigust võib-olla tulevikus tekkiva õiguse kaitseks. 2 Kohus märgib, et kaebaja eesmärgiks on eeskätt 30.09.2015 kokkuleppest ja 03.12.2015 nõude loovutamisest tuleneva võlgnevuse likvideerimine. Kaebaja saab 30.09.2015 kokkuleppest tulenevaid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses ning seda on kaebaja ka teinud (tlk 19-21). Halduskohtumenetlus ei ole ette nähtud teistes menetlustes isikute survestamiseks. 6. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada ka

§ 44

lg 2 alusel.

§ 44

lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik (edaspidi EhS) ei näe ette ehitusloa vaidlustamist populaarkaebusena (avalikes huvides) või puutumuskaebusena (kaebuse esitamine kaebaja olulisele huvi(de)le tuginedes).

1. Seoses kaebaja väidetega ohutust ehitamisest peab kohus vajalikuks selgitada, et ehitamisele kehtivad EhS
2. peatükis sätestatud nõuded, mis peavad tagama ehitise ja ehitamise ohutuse. Et ehitis vastaks nõuetele ning oleks ohutu tagab lõppastmes kasutusloa menetlus, kus omakorda hinnatakse ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitusloale.
3. Kuna kaebus tagastatakse tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
4. Kaebajal on õigus esitada taotlus esialgse õiguskaitse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks pärast määruse jõustumist (HKS § 104 lg 5 p 1). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 3