Obsah (10)

§ 238§ 162§ 175§ 657§ 654§ 232§ 442§ 333§ 190§ 195

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-59504

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata akende üleandmisevastuvõtu dokumendid, ukse tellimislehed, SMS-de väljatrükid, kostja tervist kajastavad dokumendid, politsei vastus, vangla tõend, poja elukohatõend, varem hageja elukohaks olnud korteri müügileping ja kuriteokaebus, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Samuti ei arvesta kohus fotosid perekondlikest koosviibimistest ja ristimise tunnistust, sest tunnistajate ja poolte vande alla antud ütlused võimaldasid paremini saada ülevaadet ühelt poolt kostja ning teiselt poolt hageja ja tema lähedaste vahelistest suhetest.

1. Menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamata jätmisest erandlike asjaolude tõttu poolte endi kanda. Hageja on üle 80-aastane eakas inimene, kelle selgituste järgi on tema sissetulekuks pension. Korteriomandi kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba kostja kasuks praktiliselt ainsast tal olnud väärtuslikust varaesemest. Hageja tervis on nõrk ja ta vajab igapäevaselt abi toimetulekuks. Kostja on hageja tütar, kellel on perekonnaseaduse kohaselt kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta kehtima hagi tagamise abinõu. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse täielikult tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda või kui ringkonnakohus 4 kaebust ei rahulda, siis jätta menetluskulud arvestades menetlusosaliste endi kanda. erandlikke asjaolusid
3. Maakohus jättis arvestamata, et kostja on püüdnud oma jämeda tänamatuse tegusid teha võimalikult varjatult, mis oluliselt raskendab hageja menetlusseisundit tänamatust kinnitavate tõendite hankimisel. Kohus ei arvestanud, et tõendi kaalukuselt on eriti tähtis osa hageja vande all antud seletustel, mis puudutavad hagejal seoses kinkega olnud eesmärkide kokkuvarisemist ning kostja tekitatud psühhotraumadest, rasketest hingelistest läbielamistest ja pidevast närvipingest põhjustatud aastatepikkusi kannatusi.
4. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hageja vande all antud seletused mh selle kohta, kui raskelt on terve hulk kostja tänamatuse alaseid tegusid hagejale mõjunud. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja lapselapse ja poja ütlused kinkest taganemise aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus jättis arvestamata, et hagejale põhjustas juba ainuüksi korteri müügikuulutusest teadasaamine raske närvišoki, kuna hageja nägi lepingus tagatist, et ta võib saata oma vanaduspäevad lõpuni just selles korteris kostja kui korteri omaniku kaitse, hoole ja abistamise all.
5. Otsuses on ebaõigesti jäetud käsitlemata hageja psühhotrauma, mille ta sai kostja poolt kõnede salvestiste ettemängimisest. Kohus rikkus poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet, kui esitas otsuses poolte väiteid ja tõi esile tõendeid lubamatult kallutatult ja erapoolikult hageja kahjuks. Samuti rikkus kohus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
6. Kohus jättis põhjendamata, miks ta jättis tähelepanuta terve hulga hageja faktilisi väiteid või miks ta vastavate hageja faktiväidetega ei nõustu. Ebaõige on otsuse p 22 teise lause 6.sõna „hagejal“.
7. Hageja saab anda seletusi, aga mitte ütlusi, nagu on otsuses korduvalt ebaõigesti märgitud. Vastuapellatsioonkaebus
8. Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta mõlema poole menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. 27.

§ 162lg 4 kohaldamiseks peab olukord peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala (3-2-1-143-11). Sama on kohaldatav ka menetluskulude jaotuse kohta. 28. Hageja ei ole esimese astme menetluses välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus (3-2-1-142-10). Hageja kaitse on tagatud läbi

§ 175

regulatsiooni, mis välistab põhjendamatult kõrgete lepingulise esindaja kulude väljamõistmise.

1. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja küsis juba enne hagile vastamist oma menetluskulude katteks tagatist, mistõttu oli hageja teadlik kostja eeldatavatest menetluskuludest ja pidi kaaluma kohtuvaidluse jätkamisega seotud rahalisi riske.
2. Perekonnaseaduse kohaselt laieneb ka kostjale hageja ülalpidamiskohustus, mistõttu on hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmisel vähetõenäoline, et see hageja olukorda negatiivselt mõjutaks määral, mis tooks kaasa temalt menetluskulude väljamõistmise äärmise ebamõistlikkuse. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus on tegelikult esitatud hageja poja algatusel ja huvides, on hagejal õigus esitada hüvitisnõue tema vastu. 5 Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
3. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning hindas tõendeid ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 alusel võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda muu hulgas siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks. Kinkija õigus lepingust taganeda on VÕS § 270 lg 1 järgi piiratud 1-aastase tähtajaga.
2. Hageja kinkis 03.08.2011 kinkelepinguga korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXX X-X kostjale. Hageja tegi 25.04.2014 kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Seega on kinkelepingust taganemise formaalne eeldus täidetud. Käesolevas asjas on vaidlus taganemise materiaalsete eelduste olemasolu üle.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et hagejal puudus alus kinkelepingust taganemiseks, sest kostja ei ole oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Maakohus juhindus tõendite hindamisel

§ 232

lg-st 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 36. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelistama teistele tõenditele hageja vande all antud seletust. See ei ole kooskõlas

§ 232

lg-ga 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praeguses kohtuasjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Maakohus hindas piisava põhjalikkusega nii hageja vande all antud seletust kui ka tunnistajatena üle kuulatud poja ja lapselapse ütlusi. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis need tõendid tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata. 37. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus kallutatud ega erapoolik. Maakohus ei rikkunud hageja õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Hageja osales kohtuistungitel ja tal oli võimalus esitada oma seisukohad. 15.09.2015 kohtuistungil andis ta oma seletuse ka vande all (II kd lk 213,214). Maakohus põhjendas otsuses, miks ta hageja faktiliste väidetega ei nõustunud ja milliseid tõendeid kohus otsuse tegemisel ei arvestanud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

1. Iseenesest on õige hageja märkus, et hageja andis vande all seletuse, mitte ütlusi, nagu maakohus otsuses läbivalt märkis. Tegemist ei ole sisulise eksimusega, mistõttu ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Samuti ei anna selleks alust kohtuotsuse p-s 22 märgitu, et kohus ei tuvastanud hageja kohustust tagastada kingiks saadud korteriomand 6 hagejale. Tegemist on ilmselge trükiveaga ja selles lauses esimesena märgitud sõna „hageja“ tuleb lugeda sõnaks „kostja“.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis 29.06.2015 määrusega põhjendatult ja õigesti rahuldamata hageja 04.03.2015 esitatud taotluse tõendi kogumiseks (Tallinna notar Gunnar Savisaarelt ÕH testamendi tühistamise notariaaltoimiku materjali väljanõudmiseks). Apellatsioonimenetluses esitatud samasisulise taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest asja materjalist nähtuvalt ei esitanud hageja maakohtu tegevuse kohta

§ 333

lg 1 alusel vastuväidet ja ta ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud taotluse teistkordse esitamise lubatavust. 40.

§ 162

lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis menetluskulud erandlike asjaolude tõttu poolte endi kanda olenemata sellest, et jättis hagi rahuldamata. Maakohus põhjendas, milliseid asjaolusid ta seejuures silmas pidas. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellekohase otsustuse tühistamiseks.

1. Asjaolu, et kostja küsis juba enne hagile vastamist oma menetluskulude katteks tagatist ja hageja pidi olema teadlik kostja eeldatavatest menetluskuludest ning kaaluma kohtuvaidluse jätkamisega seotud rahalisi riske, selleks alust ei anna. Tähtsust ei ole ka kostja arvamusel, et hagejal on õigus esitada hiljem oma poja vastu hüvitisnõue, kelle huvides kohtumenetlus toimub. Menetluskulude jaotus
2. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluskulud

171 lg 1 alusel nende endi kanda. 43. Ringkonnakohus rahuldas 06.11.2015 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu 1000 euro tasumisest. Hageja esitas taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult, st ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub

§ 190lg 7 alusel rahuldamisele.

Hageja on eakas inimene ja tal on tuvastatud raske puue. Tema kuusissetulekuks on pension 338,43 eurot ja puudetoetus 26,85 eurot. Seega on hagejal mõjuvad põhjused, miks ta ei suuda riigilõivu tasuda ja ta tuleb sellest kohustusest vabastada. 44. Hageja tasus 05.01.2016 ringkonnakohtu 07.12.2015 määruse alusel kostja apellatsioonimenetluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 1248 eurot.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7