Obsah (11)

§ 656§ 201§ 438§ 436§ 348§ 329§ 230§ 331§ 351§ 370§ 392

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-10-3542

§ 656lg 2).

1. 22.05.2015 ühinemislepingu ja ühinemisotsuse kohaselt ühinesid N.R. Energy OÜ, N.R. Invest OÜ ja N.R. Trans OÜ ühendava ühingu N.R. Holding OÜ-ga. Äriregistri kande kohaselt on N.R. Holding OÜ uueks ärinimeks N.R Energy OÜ (registrikood 12364776). Senine hageja (apellant) N.R Energy OÜ registrikoodiga 10155778 on
2. juulist 2015 registrist kustutatud. Arvestades apellandi taotlust on menetluses hagejaks (apellandiks) N.R Energy OÜ (registrikood 12364776). Kostjaks on antud asjas Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu), mitte aga Abja Vallavalitsus, nagu on märgitud maakohtu vaidlustatud otsuses. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslik juriidiliseks isikuks kohaliku omavalitsuse üksus (seega vald) ning

§ 201

ja 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime isikul. 8.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (nt Riigikohtu

1. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13;
2. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Kohtu antav õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (nt

§ 348

lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1; vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40). Kohus peab eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (

§ 329

). Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks. Kohus võib seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (

§ 331

lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (

§ 331lg 2).

4 9. Antud juhul on maakohus jätnud täitma

sätetest tuleneva selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti asja lahendanud üksnes lepingulisel alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad käsundita asjaajamise kohaldamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt soojusenergia eest tasumist kostja omandis olevate Abja Õpilaskodu ning korterite, asukohaga Tikuti 3-8 ja Tikuti 3-6 Abja-Paluoja, osas. Hageja on esitanud oma nõude lepingulisel alusel ning maakohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Kuna kohtul on kohustus kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel, siis arvestades hagi eset ja hageja poolt esitatud asjaolusid, oleks maakohus pidanud selgitama hagejale, et esitatud nõuet on võimalik kvalifitseerida käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Juhtides poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, oleks pooltel olnud võimalik avaldada selle kohta arvamust ning vajaduse korral oleks hageja saanud tõendada täiendavalt tõendamist vajavaid asjaolusid (s.o selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete kohaselt). Seega tulenevalt

§ 351

lg-test 1 ja 2 oleks maakohus pidanud selgitama eelmenetluses pooltele, et hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida lisaks hageja poolt esitatud lepingulisele alusele käsundita asjaajamise sätete alusel, ning selgitama eelmenetluses välja hageja seisukoha eri õiguslike aluste kohaldamise kohta. Sealhulgas oleks maakohus tulenevalt

§ 370

lg-st 2 pidanud välja selgitama selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Hageja ei ole menetluse kestel väitnud, et ta ei soovi tugineda oma nõudes käsundita asjaajamise sätetele. 10. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (

§ 392

) seeläbi, et ei ole selgitanud välja kõiki menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendeid, mida menetlusosalised oleksid soovinud esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Eelkõige oleks maakohus pidanud välja selgitama, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, ning selleks oleks olnud vajalik võtta seisukoht, kas hageja ja elamu haldaja Abja Elamu OÜ vahel 22.10.2006 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping (leping nr 61122) pikenes suulise kokkuleppe alusel (sh oleks tulnud hinnata, kas soojakulu arvestus ja selle eest arveldamine toimus edasi vastavalt lepingu p-le 3 jms). Soojuse müügilepingu võib võrguettevõtja sõlmida põhimõtteliselt iga isikuga, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta. Toimiku materjalidest nähtub, et soojusenergia ostumüügileping on sõlmitud hageja ja Abja Elamu OÜ vahel 22.10.2006 ning nimetatud leping hõlmas ka korterelamuid, milles asuvad kostjale kuuluvad korteriomandid. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ja kostja oleks sõlminud eraldi kostjale kuuluvate korteriomandite puhul iseseisvad soojuse müügilepingud. Kostja on muuhulgas esitanud vastuväite, et hageja nõude aluseks olev leping nr 61122 on lõppenud enne hagi aluseks olevat arvestusperioodi. Otsustamaks, kas asjas esinevad käsundita asjaajamise kohaldamise eeldused, tuleks eelkõige tuvastada, kas hageja ja elamu haldaja Abja Elamu OÜ vahel on kehtiv soojuse müügileping, või vastavat lepingut ei ole ning seetõttu vastutab kostja käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Maakohus on viidatud kostjapoolse vastuväite jätnud tähelepanuta ning seetõttu puudub vaidlustatud otsuses seisukohta selles, kas hagejal on lepingust tulenev nõue elamu haldaja Abja Elamu OÜ (mitte aga kostja) vastu või hagejal puudub elamu haldajaga leping ning kostja vastutab käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja nõude aluseks ei ole

1. septembril 2003 sõlmitud rendileping. Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas
2. septembril 2003 sõlmitud rendilepingust tuleneb kostjale kohustus tasuda soojusenergia eest või mitte. Samuti on kostja väitnud, et hagejal olid soojuse müügilepingud sõlmitud köetavate ruumide valdajatega, kuid maakohus on ka selle 5 vastuväite jätnud tähelepanuta ning ei ole välja selgitanud, kas nimetatud vastuväide vastab tõele (s.o kas hageja ja ruumide valdajate vahel on sõlmitud soojuse müügilepingud või mitte). Asjaolu, et Abja valla munitsipaalomandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrast tuleneb köetava ruumi valdaja kohustus tasuda kostjale soojuse müügihind, ei tõenda soojuse müügilepingu sõlmimist hageja ja eluruumi valdaja vahel.
3. Alles siis, kui maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte, on võimalik võtta seisukoht, kas ja kui suures ulatuses kuulub hageja nõue, sh ka viivisenõue, rahuldamisele. Lähtudes kõigest eeltoodust saadab ringkonnakohus N.R. Energy OÜ hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson