Obsah (7)

§ 172§ 478§ 657§ 654§ 171§ 50§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-60245 Tsivii

§ 172

lg 1 teine lause sätestab selgelt, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas, siis kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja pöördus puudutatud isikute poole korduvalt ka enne avalduse esitamist kohtusse ning üritas jõuda kohtuvälise lahendini, kuid puudutatud isikud keeldusid avaldajale juurdepääsu võimaldamisest üle nendele kuuluvate kinnistute. Avaldaja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse just sellepärast, et puudutatud isikud keeldusid juurdepääsu võimaldamisest. Seega ei ole õiglane ega põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid avaldaja kanda, vaid õiglane kulude jaotus oleks olnud jätta kõikide poolte kulud nende endi kanda. OÜ Tabal määruskaebus Puudutatud isik II palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta rahuldamata avaldus osas, milles see puudutab juurdepääsu määramist Kadaka tee 187a/1 kinnistule üle OÜ-le Tabal kuuluvate Kadaka tee 185, 185a ja 185c kinnistute. Kohus ei ole lähtunud ühestki avaldaja nõutud alternatiivist, vaid üllatuslikult määras juurdepääsu üle Kadaka tee 185, 185a ja 185c kinnistute, piirates juurdepääsuõiguse kasutamise aega tööpäevadel kella 9.00 kuni 18.

1. Kuigi kohus ei ole hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, tulnuks kohtul siiski anda menetlusosalistele võimalus avaldada oma seisukohad ka kohtu planeeritava juurdepääsu variandi osas, mis ei ühtinud ühegi avaldaja nõutud variandiga. Isiku õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada tuleneb põhiseaduse § 32 lg-st 2 ja on üks isiku põhiõigusi. Kohus määras aga sellise juurdepääsu võimaluse, mis ei anna avaldajale õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuivõrd omandile juurdepääs toimub üle kolme erineva kinnisasja ja on ajaliselt piiratud. Avaldaja nõutud esimese või teise variandi määramise puhul ei oleks olnud aga vajadust juurdepääsu ajaliselt piirata, kuivõrd nii Tartu Ülikooli kinnistu kui OÜ Automeister kinnistu väravad on avatud ööpäevaringselt. AS Automeister plaan ehitada laohoone või laiendada olemasolevat hoonet ei takistaks juurdepääsu määramist üle Kadaka tee 187 ja 187a kinnistute. AS Automeister esitas kohtule Kadaka tee 187 ja 187a büroo-laohoone laienduse eskiisiprojekti, millega soovis tõendada, et avaldajal ei ole võimalik nõuda juurdepääsu oma kinnistule läbi AS Automeister kinnistu. Avaldaja esitas foto, millelt nähtus, et betoonrajatisi ei ole ning ilmselt sai kohus selles veenduda ka vaatluse käigus. Samuti ei leidnud tõendamist, et puudutatud isik III vajab hoonete teenindamiseks parkimisplatsi 26 parkimiskohaga. 31.05.2010 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud projekteerimistingimuste taotlus ja 07.04.2014 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotlus ei tõenda, et puudutatud isikul III on tõsikindel plaan hakata ehitama, kuivõrd eelmiste tingimuste alusel, mis kehtisid kaks aastat, ei alustanud AS Automeister hoone laiendamist ning on tõenäoline, et AS Automeister ei tee seda ka lähitulevikus, mistõttu muutub sisutuks tema vastuväide selle kohta, et juurdepääsu seadmine üle talle kuuluva kinnistu takistab hoone laiendamist. Puudutatud isik III ei andnud kohtule õiget informatsiooni nii kohapealse olukorra kui oma planeeritava ehitise kohta. Kohtu poolt juurdepääsu määramine tingimusliku tähtajaga üle OÜ Tabal kinnistute, mis on kõige pikem ja ilmselt avaldajale ja ka teeniva kinnisasja omanikule kõige koormavam, ei ole õigustatud. 11 Arvestades, et kohus on äramuutva tähtaja määramisel lähtunud tulevikus aset leidvatest sündmustest (detailplaneeringu kohase ehitamise lõppemine), oleks kohus võinud samadel alustel määrata juurdepääsu üle AS Automeister kinnistute (avaldaja nõutud variant 2) ning siduda hoopis selle juurdepääsu tulevikus ehk aset leidva sündmusega – ehitamisega AS Automeister kinnistul. Nähtuvalt kohtumäärusest ei ole kohus seda võimalust isegi kaalunud, kuigi juurdepääs üle AS Automeister kinnistute oleks tunduvalt lühem ning ei ole samuti millegagi takistatud. Nagu kohus on tuvastanud, on metallist vaheaed kinnistute vahel hõlpsasti eemaldatav. Kuivõrd OÜ-l Tabal on samuti plaanis kehtestatava detailplaneeringu kohaselt enda kinnistul ehitama asuda ja sel ajal ei ole võimalik avaldajal oma kinnistule juurde pääseda juba ehitusalas kehtivate piirangute tõttu, siis jäävad kohtu kaalutlused OÜ Tabal kinnistute kaudu juurdepääsu määramisel arusaamatuks. Ehitamise ajal ei ole OÜ-l Tabal võimalik kohtumäärust täita. OÜ Tabal ja ka avaldaja rõhutasid, et neil ei ole kokkulepet, et avaldaja saaks piiramatult ja igal ajal oma kinnistule pääseda OÜ Tabal kinnistuid kasutades. OÜ Tabal on vaid ajuti vastu tulnud avaldajale, kui viimasel on tarvis tungivalt oma kinnistule pääseda. Seda ei saa lugeda tavaks. Kui OÜ Tabal oleks teadnud, et tema vastutulelikkus avaldajale saab määravaks juurdepääsu seadmisel üle Kadaka tee 185, 185a ja 185c kinnistute ja aeg-ajalt võimaldatud ligipääsu tõlgendatakse tavana, siis ei oleks ta lubanud ka varasemalt avaldajal oma kinnistute kaudu Kadaka tee 187a/1 kinnistule pääseda ja avaldajal ei oleks olnud mingit õigust olnud temalt seda nõuda, kuna puudub vastav kokkulepe või tava. Kuni
2. aastani oli avaldaja kinnistu poolitatud vaheaiaga selliselt, et kinnistule pääses just Tartu Ülikooli ja AS Automeister kinnistutelt. Avaldaja oli nõus maksma servituudi tasu piirkonna maamaksust lähtuvalt 0,62 eurot/m2 aastas ja puudub igasugune põhjus määrata servituudi tasu väiksemas ulatuses. Kohtu arutlus sellest, et avaldajale kuuluv kinnistu on väike tühi plats ning ei ole alust arvata, et avaldaja asuks juurdepääsuteed kasutama sellise tihedusega, et oleks põhjendatud avaldajalt välja nõuda teatud osa tee hooldusele kuluvast summast, ei ole õige. Kinnistu suuruse järgi ei saa otsustada, kui tihedalt selle omanik kinnistule juurdepääsu vajab ning ei ole välistatud, et avaldaja soovib oma kinnistul juurdepääsu seadmise järgselt mingit äritegevust alustada. Sellisel juhul ei ole kohtu määratud tasu kaugeltki piisav, katmaks juurdepääsu hooldamisega seotud kulusid või hüvitamaks juurdepääsuõigusest tingitud omandiõiguse piiramist määruskaebuse esitajale. Samuti ei kata määratud tasu riski, et OÜ Tabal üürnikud hakkavad üürilepinguid üles ütlema, kuna ei saa määratud juurdepääsu tõttu neile üürile antud ala sihipäraselt ja vabalt kasutada, nii nagu on üürilepingutes kokku lepitud. OÜ Tabal ei saa tagada, et üürnikud juurdepääsu ala vabana hoiavad ning kui neilt seda nõuda, siis esineb reaalne oht, et üürilepingud öeldakse üles, kuivõrd võrreldes üürilepingute sõlmimise ajaga on olukord üüritavatel pindadel muutunud ja OÜ Tabal üürileandjana ei saa üürnikele tagada tingimusi, milles oli kokku lepitud. Kuigi

§ 478

lg 5 järgi kehtivad hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused kõigi isikute suhtes, ei tähenda see seda, et üürnikud on kohustatud olukorda taluma ja üürilepingut jätkama. Lepingute lõpetamine aga toob OÜ-le Tabal kindlasti kahju. Ala, mille kasutamise tasuks määras kohus 0,31 eurot/m2 aastas, on OÜ Tabal andnud üürile hinnaga 0,35 eurot/m2 kuus. Seega on vahe enam kui kümnekordne, kuivõrd üürnikud maksavad aastas 4,2 eurot/m2. Vastused kaebustele Avaldaja ja puudutatud isik II toetavad vastastikku teineteise kaebusi. Puudutatud isikud I ja III vaidlevad määruskaebustele vastu. 12 Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuste väited ei võimalda Harju Maakohtu määrust tühistada. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu kaevatava määruse põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks kaebustele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei eksinud seaduse nõuete vastu, kui määras avaldajale juurdepääsu avalikule teele viisil, mis koormab kohtu hinnangul naaberkinnistute omanikke vähimal määral. Kolleegium ei nõustu kaebuste väidetega, nagu oleks kohtumäärus üllatuslik. See, et maakohus täpsustas tee kulgemise asukohta lähtuvalt kinnistute vahel asuvatest takistustest, ei ole hinnatav kaebustes märgitud rikkumisena. Vaidlus kinnistule juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte huvide igakülgse kaalumise teel. Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui pikk on juurdepääsutee või mitut kinnisasja tee läbib, kuid kindlasti tuleb arvestada väljakujunenud tavaga, samuti kaaluda kõiki võimalikke juurdepääsutee alternatiive. Ka kehtiv kohtupraktika on koduvalt rõhutanud vajadust eelistada väljakujunenud tava. Seega oli kohus juurdepääsu küsimuse lahendamisel õigustatud kaaluma kõiki võimalikke alternatiive, mistõttu on ebaõige määruskaebustes sisalduv etteheide, et kohus oleks pidanud lahendi tegemisel lähtuma vaid ühest konkreetsest avaldaja poolt taotletud viisist. Praegusel juhul on maakohus teostanud kohapeal vaatluse ning tuginedes nii kõnealusele menetlustoimingule kui ka menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludele, kaalunud äärmise põhjalikkusega, milline on kõige otstarbekam viis juurdepääsu määramiseks. Maakohus on piisaval määral põhjendanud, miks tema hinnangul ei saa juurdepääsu määrata üle puudutatud isikute I ja III kinnistute. Kohus arvestas siinkohal nii puudutatud isikute huve kui ka avalikku huvi, samuti kehtivat detailplaneeringut. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda kolleegiumil teha selles osas teistsugust järeldust. Maakohtul ei olnud alust kaasata asja menetlusse puudutatud isikuga II üürilepingulises suhtes olevaid isikuid ega eelistada juurdepääsu määramisel nimetatud isikute huve menetlusosaliste huvidele. Selles osas märkis maakohus põhjendatult, et olukorras, kus puudutatud isikule II kuuluvatele kinnistutele on juba praegu ligipääs paljudel isikutel - üürnikel ja klientidel - puudub alus väita, et ka avaldajale juurdepääsu võimaldamine põhjustaks üürnike varale ohtu. Seejuures veendus kohus kohapeal vaatluse käigus, et päevasel ajal on kõik kinnistutel asuvad väravad avatud, mis tähendab, et üürnikud ei hoia oma kinnistutel sellist vara, mille puhul tuleks rakendada erilisi turvameetmeid. Maakohus rõhutas õigesti avaldaja kinnistu äärmist väiksust ja asjaolu, et tegemist on tühja platsiga, millest tulenevalt ei suurenda läbipääsu võimaldamine eelduslikult ka senist liikluskoormust ega teed läbivate isikute hulka. Maakohus arvestas, et avaldajale kuuluv kinnistu on tühi maa-ala ning eelduslikult saab avaldaja ka tulevikus seda kasutada üksnes äritegevuseks ning leidis, et juurdepääs tuleb avaldajale määrata vaid tööpäevadel ja ajaliselt piiratult, leides seega samas, et piiratud juurdepääsu võimaldamine tagab ka puudutatud isikule II kuuluvaid kinnistuid üürilepingute alusel kasutavate isikute huvid. Juurdepääsuõiguse määramise eesmärgiks on tagada eraldatud kinnisasja omanikule tema kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs. Maakohus ei eksinud selle põhimõtte vastu. Ka juurdepääsutee tähtajalise määramisega ei rikkunud maakohus materiaalõiguse norme. Kui määruses nimetatud sündmus ei saabu, jääb juurdepääsutee senisel kujul kehtima. Ehitustegevuse käigus juurdepääsu tagamine lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Pealgi nähtub tõenditest, et tulevikus ehitatav ärihoone paikneb detailplaneeringu kohaselt nii avaldaja kui puudutatud isiku II kinnistul, seega on nimetatud isikud planeeritavates toimingutes eelduslikult üksmeelel. Kuigi puudutatud isik II on oma kaebuses heitnud maakohtule ette juurdepääsu tingimuslikku määramist (sidumist tulevikus saabuva sündmusega), märgib ta samas vastuoluliselt, et selline 13 tingimuslik määratlus võiks olla asjakohane juurdepääsu määramisel üle puudutatud isikule III kuuluvate kinnistute. Asjaolu, et samale isikule varem väljastatud projekteerimistingimuste järgset ehitustegevust ei alustatud, ei võimalda anda tõenditele teistsugust hinnangut. Kolleegium ei nõustu kaebuse väidetega, nagu poleks maakohus kaalunud võimalust määrata juurdepääsu üle puudutatud isiku III kinnistute. Ka selles osas kaevatav kohtumäärus piisavalt põhjendatud. See, et avaldajal ja puudutatud isikul II ei olnud eraldi kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks, ei välista hinnata avaldaja kinnistule pääsemise senise tee kasutamist väljakujunenud tavaks. Kaebuste vastupidised väited ei ole õiged. Samas ei omistanud maakohus sellele asjaolule ka määravat tähtsust, vaid on kõiki juurdepääsu alternatiivseid võimalusi põhjalikult analüüsinud. 24.11.2014 paikvaatlusel osalenud menetlusosalised võisid kohtumääruses kajastamist leidnud asjaoludes kohapeal veenduda. Avaldaja kinnistu väiksuse tõttu ei ole tõenäoline ka siis, kui seda maa-ala hakatakse kasutama äritegevuseks (näiteks esemete ladustamise kohana), tekitada juurdepääsutee osas puudutatud isikut II ülemääraselt kahjustavat tegevust. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu määruse muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus vastab seadusele.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus ongi leidnud, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Praegusel juhul ei esine neid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu sellekohase otsustuse muutmist. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuste esitajate kanda, s.o puudutatud isikute I, III ja IV kulud jäävad võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku II kanda (

§ 171lg 1).

Kohtuistungi protokolli parandamise taotluste lahendamine Avaldaja palub kohtuistungi protokolli täiendada ja lisada

1. leheküljele esindaja H.Räägeli öeldu kohtumääruse vastuolulisuse kohta, samuti täpsustada tema käsitlust seoses määruses sisalduva viitega tavale. Puudutatud isik III palub lisada protokolli
2. leheküljele puuduv sõna, täpsustamaks tema esindaja poolt öeldud mõtet. Kolleegium leiab, et avaldaja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata, puudutatud isiku taotlus aga rahuldada.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

§ 53

lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab kõnealune protokoll kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausetega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Küll vajab parandamist eksimus eitust väljendavas lauses, millesse tuleb selguse mõttes lisada puuduv sõna „ei“. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 14